2-21-10593/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10593

Kohtuasi

Y.V hagi Y.K ja C.M vastu kinnistute omandi

üleandmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.V apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

135 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tamara Vologžanina

Kostja C.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Valeria Titova

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.02.2025. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.01.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Y.V apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Y.V kanda.

4. Mõista Y.V-lt C.M kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 1704,95 eurot ja

viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni..

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-10593

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W esitas Harju Maakohtule 05.07.2021 Y.K (kostja I) ja C.M (kostja II) vastu hagi, milles

palus kohustada kostjat I andma üle korteriomand ja kostjat II andma üle kinnistu. 28.11.2021

W suri ja menetlust jätkas tema üldõigusjärglane Y.V (hageja).

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjad I ja II W tütred. 16.12.2020 kinkelepingutega kinkis W

kostjale I korteriomandi asukohaga JJJ, Tallinn ning kostjale II suvila asukohaga PPP.

Kostjad lubasid Wle tema eest hoolitseda, kui ta teeb nende kasuks kinkelepingud. W oli

raskesti haige, tal oli diagnoositud diabeet ja maovähk. Kostjad W eest piisavalt ei

hoolitsenud.

1.2. 11.05.2021 tegi W avalduse kinkelepingutest taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu.

Pärast seda püüdis W kostjatega kokku leppida, et W ja tema abikaasa kasuks kantaks

korterile ja suvilale isiklik kasutusõigus, kuid kostjad keeldusid. Kostjad on olnud W ja hageja

kui tema abikaasa suhtes jämedalt tänamatud, sest ei hoolitsenud tema eest ning on keeldunud

koormamast kingitud vara isikliku kasutusõigusega hageja kasuks.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole olnud

W suhtes tänamatu. Poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, et kostja I hakkab W

ööpäevaringselt abistama (kostjal I on pere ning 4-aastane laps). Vaatamata sellele on kostja I

W aidanud, tema eest hoolitsenud, koristanud korteris ja toonud toitu.

2.1. Perioodil jaanuar-mai 2021 külastas kostja 1 W peaaegu iga päev. Kostja I tegi hagejale

süüa ise või ostis toitu haigla kohvikust, kus kostja I ise sel ajal töötas. W käis ise poodides,

suvilas, kasutas sõiduautot, käis arstide juures.

2.2. Kinkelepingus leppisid pooled kokku, et lepingu ese on ja jääb kinkija valdusesse ja

kasutusse. Sellega olid kinkija huvid kaitstud ning W ka kasutas korterit oma elu lõpuni.

Kostja I on mh külastanud ja aidanud W suvilas.

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kinkelepingute initsiatiiv tuli W, mitte kostjate poolt.

Mingisugust eelnevat kokkulepet selle kohta, et vastutasuna hoolitseb kostja II hageja eest, ei

olnud. Kostja II hoolitses W eest juba enne kinkelepingu sõlmimist ning oleks seda teinud ka

kinkelepinguta. Kostja II sõitis peale tööd igapäevaselt suvilasse, kus W 2020.a. sügisel elas,

et süstida talle ravimeid. Pärast 21.12.2020 hoolitses kostja II W eest, käis tema juures

pidevalt, töötles ja desinfitseeris haava. Alates jaanuarist 2021 kuni maikuuni hoolitsesid

kostjad W eest pidevalt ning külastasid teda peale tööd vaheldumisi.

W liikus vabalt, käis õues ja poes, sõitis pidevalt suvilasse ja kostja I töökohta (kostja I töötas

haigla kohvikus ning W käis väga tihti tema juures söömas). Ka duši all käis W iseseisvalt.

2-21-10593

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus oma 22.11.2023. a otsusega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas, et 16.12.2020 sõlmisid kostja I ja W lepingu, millega W kinkis

kostjale I korteriomandi asukohaga JJJ, Tallinn. Samuti 16.12.2020 sõlmisid W ja kostja II

lepingu, millega W kinkis kostjale II kinnistu asukohaga PPP. Kinkelepingute esemete omand

on kostjatele üle läinud. 11.05.2021 tegi W avalduse mõlemast kinkelepingust taganemiseks

ning avaldas, et soovib sõlmida lepingud kinkelepingute esemete omandi tagastamiseks

28.05.2021. Mõlemad kostjad said taganemisavaldused kätte 27.05.2021, kuid 28.05.2021

notaribüroosse lepingute sõlmimiseks ei ilmunud. 28.11.2021 W suri. Hageja on W pärija.

4.2. W sõlmis kostjatega kinkelepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 järgi. Kohus peab

hindama, kas on täidetud VÕS § 267 p 1 ja § 268 eeldused kinkelepingust taganemiseks.

Pooled vaidlevad, kas kostjad on näidanud hageja või tema abikaasa vastu üles jämedat

tänamatust. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada

kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija

subjektiivset hinnangut.

4.3. Maakohus tuvastas, et W oli kinkelepingute sõlmimise ajal raskesti haige, tal oli

diagnoositud maovähk. Kostja II ja W sõnumivahetusest nähtub, et lepingute sõlmimise

initsiatiiv tuli Wlt.

4.4. Tõendamaks, et kostjad ei pakkunud Wle piisavat abi, esitas hageja Q seletuse. Seletuse

järgi avaldas W talle, et enne maid 2021 ei saanud ta tütardelt piisavalt abi. Hageja esitas ka

fotod W korterist.

4.5. Maakohus hindas kostja I kolleegide C, S, Z, Õ seletusi ja kostja I abikaasa E. Y.K

seletust. Tõendid kinnitasid, et kostja I abistas igakülgselt isa.

4.6. M seletuse järgi töötas ta koos kostjaga II haiglas. Seletuse järgi hoolitses kostja II isa

tervise eest, suhtles arstidega, viis isale süüa. N seletuse järgi töötas ta koos kostjaga II

haiglas. Seletuse järgi hoolitses kostja II isa tervise eest, suhtles arstidega, viis isale süüa.

Kostja II tütre V seletuse kohaselt aitas kostja II kogu talve ja kevade W, valmistas kodus

suppi ja viis talle seda purgiga, igal õhtul helistas talle ja käis tema juures pärast tööd. Kostja

II tuttava O seletuse kohaselt käis O koos kostjaga II 2021.a. kevadel Wl suvilas aiatöödel

abiks.

4.7. Viidatud tuttavate ja pereliikmete seletused lükkavad ümber väite, justkui oleksid kostjad

piirdunud peamiselt üksnes Wle helistamise ja kirjutamisega, ega olnuks teda oluliselt muul

viisil abistanud.

4.8. Maakohus tuvastas, et W on läbivalt kirjutanud kostjatele oma tervislikust seisundist ja

enesetundest, kuid ühestki sõnumist ei nähtu, et W oleks küsinud kostjatelt täiendavat abi.

Sõnumid kajastavad, kuidas W küll tundis ennast 2021.a. alguses ja kevadel kohati halvasti,

kuid tegeles igapäevatoimetustega iseseisvalt - käis poes , suvilas, rehve vahetamas, analüüse

andmas, oli suuteline ennast iseseisvalt vannis pesema. Viidatud tõendid ei ole kooskõlas

hageja väitega, justkui W poleks olnud suuteline iseseisvalt kodust välja minema või ennast

pesema.

2-21-10593

4.9. Maakohus hindas kahte W ja kostja II telefonikõne salvestist, millest esimeses W küll

kurdab pearingluse üle, kuid ühekski konkreetseks toiminguks täiendavat abi ei küsi. Teine

kõne puudutab W ära leppimist oma abikaasaga, millises kontekstis W räägib, et tema (s.o W)

eest on vaja hoolitseda, mille peale kostja II küsib, et mis on praegu tegemata, kuidas hakkab

abikaasa hoolitsema, vastusena W midagi konkreetset ei nimeta. Kostja II märgib kõnes veel,

et Wl on 14. kuupäeval niitide eemaldamine, 20. kuupäeval onkoloogi vastuvõtt, st on W

raviga kursis ning abistab vajalike toimingute meelespidamisega. Tõendamata on hageja

väited, justkui oleks W tervise halvenemise põhjustanud kostjate toodud toit.

4.10. Isikliku kasutusõiguse seadmisest keeldumine ei ole kostjale I etteheidetav. W huvid

olid tagatud sellega, et kinkelepingu p 4.2 on kokku lepitud, et lepingu ese jääb kinkija

valdusesse ja kasutusse. Kui W oleks kinkelepingu sõlmimisel soovinud tagada korteri

kasutamise õigust oma abikaasale, oleks kinkelepingus ka vastavalt ette nähtud. Kostjaga II

sõlmitud kinkelepingus on kasutusvaldus selgesõnaliselt seatud kuni W surmani. Mistahes

viited selle kohta, et suvila peaks jääma ka W üle elava abikaasa kasutusse, puuduvad.

4.11. Ainuüksi heade suhete puudumine ja erimeelsused ei tähenda, et kostjatele saaks ette

heita kinkija abikaasa suhtes jämeda tänamatuse üles näitamist. Väidetav lugupidamatus peab

selleks avalduma ka mingis konkreetses käitumises, piisavad ei ole üldsõnalised viited

abikaasa vastu meelestamisele. Tõendatud ei ole, et pärast seda kui W leppis oma abikaasaga

ära, lõpetasid kostjad temaga igasuguse suhtlemise. Tõenditest nähtub, et kostjad vahetasid

Wga sõnumeid ja helistasid.

4.12. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostjad W või tema abikaasa vastu jämedat tänamatust

üles näidanud ei ole, seetõttu ei tekkinud Wl ka õigust kinkelepingutest taganemiseks.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ja määras need rahaliselt

kindlaks.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

5.1. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja jõudis ekslikule järeldusele, et

kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Wl kui kinkijal pidi olema VÕS §-de 267

ja 270 järgi järelemõtlemisaeg, kas kinkelepingust taganeda. W jõudiski selle aja jooksul

järeldusele, et kostjad ei ole kingi väärilised. Maakohus oleks pidanud lähtuma eelkõige W

taganemisavaldusest, selles sisaldus kinkija tahe ja läbi selle sisustama kinkelepingu

eesmärki. Kinkija W väljendas enda subjektiivse hinnangu ka kirjalikus selgituses

kinkelepingutest taganemise kohta, kuid maakohus jättis selle hindamata.

5.2. Järelemõtlemisaja jooksul oli Wl õigus kostjatelt nõuda, et kingitud varale seatakse isiklik

kasutusõigus hageja kasuks. Kostjad keeldusid isikliku kasutusõiguse seadmisest ja näitasid

sellega kinkija ja tema abikaasa vastu üles jämedat tänamatust. Kostjad näitasid jämedat

tänamatust hageja vastu üles ka sellega, te ei tahtnud kutsuda hagejat W matusele.

5.3. Ekslik on maakohtu tuvastatu, et W ei olnud voodihaige ja tundis end normaalselt, kuna

ise käis poes, suvilas ja arsti juures.

W haiguslugu seda ei kinnita. W konto väljavõtted seda

ei kinnita, sest ka kostjad kasutasid seda kontot. Kostjate kolleegide ja peretuttavate selgitused

on eksitavad, sest nad ei ole ise viibinus selle juures, mille kohta andsid selgitusi. O seletus on

ebausaldusväärne. Suuremat rõhku oleks tulnud anda Q seletusele ja teistele hageja tõenditele.

2-21-10593

Vastustajate seisukohad ja edasine menetlus

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

7. Kohtuistungil 27.02.2025 sõlmisid hageja ja kostja I kompromissi. Ringkonnakohus

kinnitas kompromissi 04.03.2025 määrusega ja lõpetas menetluse kostja I osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on esitatud käesoleva otsuse p-s 4.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Hageja apellatsioonkaebuse peamised seisukohad taanduvad väitele, et pärast

kinkelepingu täitmist võib kinkija ilma igasuguste piiranguteta ümber mõelda ja

kinkelepingust taganeda. Selline seisukoht ei vasta VÕS §-des 267 ja 268 sätestatule. Sellist

järeldust ei tule ka hageja viidatud kohtupraktikast (RKTKo 22.02.2007, 3-2-1-153-06, p 12).

12. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et ka õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt

asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena, ei saa sellest seisukohast järeldada, et

pärast kinkelepingu täitmist võib kinkija ilma igasuguste piiranguteta kinkelepingust

taganeda. Taganemiseks VÕS § 267 lg 1 p 1 järgi peab esinema käitumine, mis on hinnatav

jämeda tänamatusena. Viimase kohaldamisel tuleb arvestada nii kingisaaja teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut sellele (samas, p 12). Seega ei piisa,

erinevalt hageja käsitlusest, üksnes kinkija subjektiivsest hinnangust kingisaaja käitumisele.

13. Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga, et isikliku kasutusõiguse seadmisest

keeldumine ei ole kostjale II etteheidetav jämeda tänamatusena. Lisaks sellele on W esitanud

palved isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja kostja II neist keeldunud pärast 11.05.2021

taganemisavalduse kättesaamist. Sel alusel ei ole W uut taganemisavaldust teinud. Sama

olukord on etteheitega, et kostja II ei tahtnud hagejat W matusele kutsuda.

14. Teise etteheitena leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ja tuvastanud

valesti W tervisliku seisundi, abivajaduse ja kostjate tegevuse W eest hoolitsemisel.

Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse

põhjendamisel (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja

seostatavad tuvastatud asjaoludega. Maakohus hindas kõiki tõendeid ning põhjendas neile

antud hinnangut üksikasjalikult ja loogiliselt. Et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei

tähenda, et maakohus jättis poolte esile toodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid hindamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks

määrata kostja II kulunimekirja alusel.

2-21-10593

16. Kostja II menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks

lepingulise esindaja kulud 1704,95 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus hageja

lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10 tundi 45 minutit.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks),

mis ei ületa õigusteenuse keskmist tasumäära. Arvestades maakohtu otsuse,

apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu, on esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg

põhjendatud ja vajalik.

17. Vastavalt taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt