2-23-7951/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7951

Kohtuasi

R.M hagi Muhu Jahiseltsi vastu 27.05.2023

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.11.2024 menetluse lõpetamise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Muhu Jahiseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristjan Mägi

Kostja Muhu Jahiselts (registrikood 80083827),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson

ja Ken Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 25.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja rahalise

suuruse kindlaksmääramise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4–6) osas

muutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1–3) on

määrus jõustunud.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Muhu Jahiseltsi kanda.

4. Mõista R.M kasuks Muhu Jahiseltsilt välja R.M määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud 534,38 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-7951

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. R.M (hageja) esitas 31.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi Muhu Jahiseltsi (kostja) vastu

27.05.2023 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati muuta kostja põhikirja, tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Pooled olid 13.02.2024 toimunud eelistungil valmis pidama kompromissiläbirääkimisi.

Hageja selgitas, et asja kompromissiga lahendamiseks tuleks põhikirja muuta, kuna põhikiri

on puudustega. Kostja selgitas, et mais toimub uus üldkoosolek, kus arutatakse uut põhikirja

versiooni ning küsis, kas vaidluse võiks lõpetada sel viisil olukorra lahendamisega. Hageja

tegi ettepaneku menetlus peatada, kuni kostja üldkoosolekul otsustatakse, kas põhikirja

muudetakse.

4. Pärnu Maakohtu 13.02.2024 määrusega peatati tsiviilasja menetlus pooleliolevate

kompromissiläbirääkimiste tõttu kuni 01.06.2024. Nimetatud tähtajaks kohtule kompromissi

ei esitatud.

5. Hageja esitas 14.08.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Hageja on seisukohal, et kostja on 26.05.2024 üldkoosolekul uue põhikirja vastuvõtmisega

tema nõude rahuldanud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja

menetluskulude hüvitis 8228,95 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid

hageja menetluskulud tagastamisele mittekuuluvast riigilõivust 210 eurot ja õigusabikuludest

8018,95 eurot (sh käibemaks).

6. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja hagist loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele.

Kostja ei nõustunud hageja taotlusega menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel, sest

hageja on hagist loobunud. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 5365 eurot.

Maakohtu määrus

7. Maakohus uuendas 25.11.2025 määrusega menetluse, võttis vastu hageja avalduse hagist

loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7769,15 eurot ja

viivise. Maakohus tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas kostja

on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, ning kelle kanda tuleks jätta

menetluskulud.

7.2. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärk hagi esitades kõrvaldada otsus ja

seeläbi ka 27.05.2023 otsusega kinnitatud kostja põhikiri, millega moodustati

2-23-7951

osakonnad (jahtkonnad) ja loodi hageja arvates puudulik ja vastuoluline regulatsioon.

Hageja tõi esile, et 27.05.2023 otsusega kehtestatud põhikirja muudatustes olid eelkõige

järgmised puudused:

puudus regulatsioon jahtkondade kindlaksmääramise kohta, sh selles, kuidas ühte jahtkonda

teisest eristada, kes ja millisel alusel jahtkonda kuuluvad;

põhikirjast ei selgu, mis on jahtkondade ja jahtkonda kuuluvate isikute õigused ja

kohustused;

põhikirjas pole seaduse nõuete kohaselt nimetatud jahtkondade organeid.

7.3. Menetluse ajal 26.05.2024 toimunud Muhu Jahiseltsi üldkoosolekul võeti vastu

uues sõnastuses põhikiri, mis muu hulgas sisaldab osakondade (jahtkondade)

regulatsiooni, nende moodustamist, jahtkonna liikmeks astumist, jahtkondade

territoriaalset jaotust ning jahtkonna organite tegevust. Uues põhikirjas on muu hulgas

kehtestatud järgmised muudatused seoses juhtkondadega:

Põhikirja p-s 2.2 on sätestatud, et kostja liikmeks astumise avalduses tuleb märkida,

millisesse jahtkonda soovitakse kuuluda.

Põhikirja p-s 2.4 on antud kostja liikmetele õigus taotleda jahtkonna vahetamist.

Põhikirja p-s 2.13 on märgitud, et liikmete nimekirjasid peetakse iga jahtkonna kohta

eraldi.

Põhikirja 4. peatükk kannab pealkirja „JAHTKOND“ ning seal on toodud

jahtkondasid puudutav regulatsioon.

Põhikirja p-s 4.1 on kehtestatud jahtkondade territoriaalne jaotus.

Põhikirja p-s 4.3 on märgitud jahtkonna organid: jahtkonna koosolek (MTÜS mõttes

„osakonna üldkoosolek“) ja jahtkonna vanem (MTÜS mõttes „osakonna juhatus“).

Samuti on sätestatud organite kohustused.

Põhikirja p-s 4.4 on toodud jahtkonna koosoleku pädevus.

Põhikirja p-s 4.5 on toodud jahtkonna vanema kohustus kutsuda kokku jahtkonna

koosolek vähemalt kord aasta.

7.4. Maakohus nõustus hagejaga selles, et kõik eeltoodud muudatused, mis seoses

jahtkondadega kostja uues põhikirjas 26.05.2024 otsusega kehtestati, likvideerisid need

puudused, millele hageja oma hagiavalduses viitas. Uues põhikirjas on olemas

regulatsioon jahtkondade territoriaalse jaotuse kohta (st kuidas neid üksteisest eristada)

ning kuidas toimub kostja liikmete jaotumine jahtkondadesse, jahtkondade ja jahtkonda

kuuluvate liikmete õiguste ja kohustuste kohta ning jahtkondade (osakondade) organite

kohta.

7.5. Maakohtu hinnangul saavutas hageja kostja uue põhikirja kehtestamisega hagiga

taotletud eesmärgi (kõrvaldada varem kehtinud põhikirja redaktsioon). Kostja võttis

27.05.2024 üldkoosolekul vastu uue põhikirja, mille tõttu ei kehti enam 26.05.2023

kehtestatud põhikirja muudatused. Seda saab pidada hageja nõude rahuldamiseks TsMS

§ 168 tähenduses.

7.6. Kuivõrd kohtuvaidluse põhjustas kostja, jättis maakohus menetluskulud TsMS §

168 lg 5 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis

annaksid alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

7.7. Maakohus pidas hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 33 tunni ulatuses,

vähendades ajakulu kostja 09.08.2023 hagivastusega tutvumisele 1 tunni võrra ja

13.02.2024 eelistungile ettevalmistusele 1 tunni võrra. Hageja lepingulise esindaja

2-23-7951

tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ei ületanud maakohtu hinnangul keskmist sarnase

õigusteenuse turuhinda. Seega olid hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud

7559,15 euro (sh käibemaks) ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada ka tagastamisele

mittekuuluv riigilõiv 210 eurot.

Määruskaebus

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks ja mõista kostja kasuks hagejalt välja

menetluskulude hüvitis 5365 eurot ja viivis.

8.1. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse määramisel ebaõigesti TsMS 168 lg-d 4 ja 5,

jättes menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandi kohaldamise

eelduseks on, et kohtumenetluse jooksul on hageja saavutanud hagiga taotletud eesmärgi ja

selline eesmärk on saavutatud kostja tegevuse tulemusena. Kostja hinnangul ei ole kumbki

eeldus täidetud.

8.2. Hageja taotles hagis kostja liikmete 27.05.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist ja alternatiivselt tühisuse tuvastamist. Hageja eelnimetatud eesmärki ei

saavutanud. Kõnealune üldkoosoleku otsus on endiselt kehtiv. Kui hageja eesmärgiks oli

kõrvaldada 27.05.2023 põhikirjas väidetavad puudused või täiendada 27.05.2023 põhikirja,

siis hagi taotlused olid vastuolus nende eesmärkidega. Isegi, kui nõustuda hagejaga, et hageja

haginõude täitmiseks saab lugeda 27.05.2023 põhikirja muutmist, siis põhikirja ei ole

muudetud vastavalt hageja taotletule või muudeti väga väikses ulatuses. Hageja tugines hagis

otsuse tühisusele tulenevalt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest, kuid kostja ei ole

väidetavaid koosoleku kokkukutsumise korraga seonduvaid rikkumisi kõrvaldanud, kuna seda

tagantjärele ei ole võimalik teha. Hageja põhistas kehtetuks tunnistamise nõuet hagis kolme

väidetava rikkumisega, millest kaks hageja etteheidetavat väidetavat rikkumist esineb ka

27.05.2024 põhikirjas. Seega enamik hageja etteheidetavatest vastuoludest on kostja

27.05.2024 põhikirjaga kõrvaldamata. Seetõttu ei ole hageja 27.05.2023 põhikirja muutmise

läbi saanud enda soovitud eesmärki saavutada. Maakohtu järeldus on selles osas ebaõige.

8.3. Kui hageja eesmärk oli kõrvaldada 27.05.2023 põhikirjas väidetavad puudused, siis sellist

eesmärki ei ole võimalik saavutada kostja tegevuse tulemusena. Kostja põhikirja muutmine ei

ole kostja (s.o juhatuse) võimuses, kuna mittetulundusühingu põhikirja muutmise üle

otsustavad kostja liikmed. Kostjal (s.o juhatusel) ei ole võimalik põhikirja muuta.

8.4. Kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud eeldused menetluskulude kostja kanda

jätmiseks ei ole täidetud, pidanuks kohus jätma poolte menetluskulud hageja kanda. Hagejal

oli võimalik esitada vaidlusalusel üldkoosolekul 27.05.2023 põhikirja täiendusettepanekud

või teha põhikirja täiendusettepanekud üldkoosoleku järgselt. Hageja seda võimalust ei

kasutanud. Menetluskulude kandmine kostja poolt on ebaõiglane ka tulenevalt asjaolust, et

näiliselt TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 järgne olukord on tekkinud hageja menetlusõiguste

kuritarvitamisest ja pahausksest käitumisest.

8.5. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 7559,15

eurot. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, vaid üksnes vähese mahu ja kestusega

menetlusega, milles hageja ei esitanud rohkelt mahukaid ja keerukat analüüsi eeldavaid

dokumente. Samuti olid hageja menetlusdokumendid sisuliste argumentide koha pealt teatud

2-23-7951

määral ennast kordavad. Võttes arvesse asja lihtsust, ei ole ka põhjendatud esindaja tunnitasu

190 eurot. Kostja hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks maksimaalselt 5000 eurot.

Menetluse edasine käik

9. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

12. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas. Kumbki pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega

maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse ning tagastas hagejale pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause

ja § 463 lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1–3 osas.

13. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013,

3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad

asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud

maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Maakohus on ringkonnakohtu

hinnangul asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud menetluskulud kostja kanda TsMS §

168 lg 5 alusel.

13.1. Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud.

13.2. Riigikohus on leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste

kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja

loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p

11.2). Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada,

ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab

lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm

09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13).

13.3. Hageja hinnangul on kostja tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja

eesmärk oli kõrvaldada otsus, et kaotada 27.05.2023 otsusega kinnitatud kostja põhikirja

kehtivus. Maakohus analüüsis 27.05.2023 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja ja

26.05.2024 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja ning leidis põhjendatult, et osas,

2-23-7951

milles hageja tegi hagiavalduses 27.05.2023 põhikirjale etteheiteid, on 26.05.2024 põhikirjas

sisse viidud muudatused. Maakohus leidis õigesti, et uue põhikirja kehtestamisega saavutas

hageja hagis taotletud eesmärgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

13.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole hagis taotletud eesmärki

saavutanud, kuna 27.05.2023 otsus põhikirja kinnitamise kohta on endiselt kehtiv. Hageja

saavutas oma eesmärgi seeläbi, et 26.05.2024 üldkoosoleku otsusega kinnitati uus põhikiri

sellises redaktsioonis, mis kõrvaldas hageja viidatud puudused senises põhikirjas.

13.5. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et hagi eesmärk täideti eriti

väikeses ulatuses. Hageja tõi hagis esile, et 27.05.2023 otsusega kinnitatud põhikirjas on

jahtkondasid puudutav regulatsioon puudulik. Kostja uues 26.05.2024 otsusega kinnitatud

põhikirjas on täpsustatud jahtkondade regulatsiooni, sh nende moodustamist, liikmeks

astumist, jahtkondade piire ja jahtkondade organite tegevust. Hageja on hagist loobumise

avalduses kinnitanud, et kostja on 26.05.2024 üldkoosolekul uue põhikirja vastuvõtmisega

tema nõude rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul saab siinsel juhul kohtumenetluse ajal

kostja 26.05.2024 üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist, millega muudeti hageja osundatud

puuduste osas kostja põhikirja, pidada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 168 tähenduses.

13.6. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik

saavutada kostja tegevuse tulemusena, kuna põhikirja muutmise üle otsustavad kostja liikmed.

Üldkoosoleku otsuse tühise tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõue esitatakse

mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 või § 24 lg 1 alusel mittetulundusühingu, mitte tema

juhatuse ega liikmete vastu.

14. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.

14.1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule

antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida

igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber

hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt

põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja

mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused

maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

2-23-7951

14.3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ja üleliia

mahuka vaidlusega. Samas on mõlemad pooled esitanud mitmeid menetlusdokumente, mille

osas vastaspool pidi seisukoha esitama, ja asjas korraldati eelistung. Kostja ei ole sisustanud

määruskaebuses enda väidet, mille kohaselt on tema hinnangul hageja põhjendatud ja vajalik

kulu maksimaalselt 5000 eurot, jättes täpsustamata, millised hageja menetlustoimingud ei ole

põhjendatud ega vajalikud või millise menetlustoimingu ajakulu on ülepaisutatud. Toimiku

materjale ja menetluskulude nimekirja kõrvutades ei saa järeldada, et hageja oleks teinud

põhjendamatuid toiminguid või kulutanud menetlusdokumentide koostamisele aega

ülemääraselt. See, et kostja maakohtu hinnanguga menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku

ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtu hinnangul

on mõistlik ja turuhinnale vastav vandeadvokaadi tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta) ning

põhjendatud ei ole praegusel juhul tasumäära vähendada vaidluse sisust tulenevalt, nagu

kostja taotleb.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14.4. Arvestades, et kostja määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud

jätta TsMS § 171 lg 1 hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus

kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.

14.5. Hageja esitas vastuses määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust osutatud kokku 3 tunni 35 minuti ulatuses:

määruskaebusega tutvumine (35 minutit, 142,50 eurot) ja seisukoha koostamine (3 tundi, 570

eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutatud tunnihinnaga 190 eurot

(käibemaksuta).

14.6. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.

14.7. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka määruskaebusmenetluses pidada advokaadist esindaja

tunnitasu 190 eurot mõistlikuks.

14.8. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu

arvestades hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ning ajakulu põhjendatud ja

vajalikud. Siiski tuleb hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et osaliselt

on hageja vaidlustanud ka maakohtu kindlaks määratud menetluskulusid, millega seonduvaid

kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Arvestades, et hageja vastus kostja

määruskaebusele sisaldab väiteid hinnanguliselt 3/4 osas menetluskulude jaotuse ja 1/4 osas

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta, on põhjendatud rahuldada hageja

menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt.

14.9. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 712,50 eurot (käibemaksuta),

2-23-7951

millest mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3/4 ehk 534,38 eurot (s.o osa, mis vastab

menetluskulude jaotuse vaidlustamisele).

14.10. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

15. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)