1-25-1127/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

28. märts 2025

Kohtuasja number

1-25-1127

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

kriminaalasi kokkuleppemenetluses Volodimir Lopušanski

(isikukood: 36702225220) süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Volodimir Lopušanski, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Volodimir Lopušanski apellatsioon Viru Maakohtu 6. märtsi 2025 otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule

kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi

vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 28. veebruaril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Volodimir Lopušanski ja tema kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil kriminaalasjas nr 24259051053 kokkuleppe. Selles kirjeldatu kohaselt

kasutas V. Lopušanski 9. novembril 2024 H.P. i, 10. novembril 2024 A.T. ning 8. detsembril

2024 R.P. vastu füüsilist vägivalda. Prokuratuur taotleb neil asjaoludel V. Lopušanski süüdi

tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS

68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva, mille tulemusena

jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja

§ 65 lg 2 alusel tuleb seda suurendada Viru Maakohtu 8. detsembri 2024 otsusega nr 1-23-

4468/18 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, saades liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 11

päeva vangistust.

2. Viru Maakohtus 6. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest

ülevaate. V. Lopušanski kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav, selle

sõlmimine toimus tema vabal tahtel ning ta jääb selle juurde. Kaitsja palus maakohtul kokkulepe

kinnitada.

3. Viru Maakohtu 6. märtsi 2025 otsusega tunnistati V. Lopušanski KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Karistusaja alguseks loeti 8. detsember

2024.

4. V. Lopušanski esitas 6. märtsi 2025 maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav leiab, et

uurimine polnud erapooletu: enne süüdistuses märgitud kaklust toimus intsident, kus A.T. ründas

8. või 9. novembril 2024 V. Lopušanskit noaga. Ehkki rünnak on Rakvere kiirabis registreeritud,

pole sellele eeluurimise kestel mingit tähelepanu pööratud. Sellise noarünnaku võib

kvalifitseerida tapmiskatsena. Asi vajab täiendavat uurimist. Kohus on karistuse mõistmisel

lähtunud pigem minevikust kui tegudest, mistõttu on karistus ebaõiglane. Neid asjaolusid

arvestades vajab V. Lopušanskile mõistetud karistus muutmist. V. Lopušanski soovib osaleda

ringkonnakohtu istungil videosilla vahendusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Lopušanski apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas V. Lopušanski kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud: kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.

peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

7. Ehkki V. Lopušanski suhtub kriminaalasja kohtueelsesse menetlusse etteheitvalt ning leiab, et

talle mõistetud karistus on ülemäärane, ei viita ta apellatsioonis sellele, et maakohus oleks

rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks

kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks

selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks V. Lopušanskil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks

kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras,

kus V. Lopušanski poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui

kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu

meelest olnud ei ole. V. Lopušanski esitas kohtuistungil küll argumendi, mille järgi olevat A.T.

teda päev-paar varem noaga rünnanud, kuid jäi sellele järgnevalt (siiski) kokkuleppes märgitu

(sealhulgas kokkulepitud karistuse) juurde. Järelikult oli V. Lopušanskil tahe, et kohus koostaks

kokkuleppe kohase otsuse – isegi kui selle otsuse sisu V. Lopušanskile (lõpuni) ei meeldinud.

Niisiis puudub alus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole V.

Lopušanski apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada.

Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 V. Lopušanski apellatsiooni

läbi vaatamata ja tagastab selle V. Lopušanskile. Kuna ringkonnakohus apellatsiooni läbi ei

vaata, jääb tagajärjetuks ka taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)