2-24-102965/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

28.03.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102965

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A U vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, Harjumaa,

lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Anu Volmer

KOSTJA A U, ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX tegelik

elukoht teadmata

Hagi hind 4361,45 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A U hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja A U vahel 25.01.2020

sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 20-006514-RK (23-

062679-KX) ja 04.06.2021 sõlmitud lepingu lisast tulenev tasumata põhivõlgnevus

3833,99 eurot, intressid 74,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 418,21 eurot ning

sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja A U kanda ning välja mõista kostjalt A U hageja B2

Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 530 eurot, s.h. riigilõivu katteks 490 eurot ja

kohtutäituri tasu katteks 40 eurot.

4. Välja mõista kostjalt A U hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (530

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (endine O OÜ) esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 08.05.2024 hagiavalduse A U vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A U 25.01.2020 vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr. 20-006514-RK/23-062679-KX krediidilimiidiga 4300 eurot. Leping

allkirjastati laenusaaja poolt S AS-i internetipanga keskkonnas digitaalselt, sealhulgas lisatud

Euroopa standardinfo teabeleht. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on

välja toodud lepingu põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes.

Lepingu tingimuste (kaardi andmed ja tingimused) tulenevalt lepiti kokku intressimääras 18%

aastas, krediidi kogukulus 4979,57 eurot, krediidikulukuse esialgse määras 22,88% aastas, mis

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on

arvutatud eeldusel, et krediidilimiit 4300 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja

maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 18% aastas, kuutasuga 4,96

eurot, krediitkaardi avamise tasuga 2,50 eurot.

04.06.2021 esitas kostja Gold vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu lisana limiidi

suurendamise taotluse 5300 euroni. Leping allkirjastati laenusaaja poolt S AS-i internetipanga

keskkonnas digitaalselt, sealhulgas lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Lepingu tingimustena

(kaardi andmed ja tingimused) lepiti kokku intressimääras 18% aastas, krediidi kogukulus

5893,20 eurot, krediidikulukuse esialgses määras 22,270% aastas, mis Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt (vt. lisa 4 credit info (krediidiinfo)) on arvutatud

eeldusel, et krediidilimiit 5300 eurot võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja

maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 18% aastas, kuutasuga 4,96

eurot, krediitkaardi avamise tasuga 2,50 eurot.

Enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 20-006514-RK limiidi suurendamist

on S AS hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust Gold vaba tagasimaksega krediitkaardi

taotluse ja kliendi Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte alusel. Krediidilimiidi

suurendamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Swedbanki kontole sissetulek kuni

detsembrini 2021 tööandajalt OÜ S ja alates veebruarist 2021 tööandjalt T OÜ. Keskmine

töötasu suurus oli 1869,78 eurot. Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et kliendil olid väljaspool

S krediidikohustused kokku kuumaksega ca 1271,22 eurot ning S peale krediitkaardi limiidi

suurendamist maksimaalne kuine intressimakse ca 75,48 eurot (kui kasutusel on kogu

krediidilimiit 5300 eurot). Krediidisaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh

majapidamis-) kulutusteks ca 523,08 eurot. Creditinfo aktiivsed maksehäired krediitkaardi

limiidi suurendamise ajal puudusid.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 2 (krediiditoote kirjeldus/krediidi

kasutusse võtmise tingimused) tulenevalt saab krediidilimiiti hakata kasutama kohe pärast

krediitkaardi lepingu sõlmimist, enne krediitkaardi kättesaamist. Krediiti saab krediidilimiidi

piires korduvalt kasutada: tasuda krediitkaardiga kauba või teenuse eest, võtta välja sularaha,

teha limiidikontolt ülekandeid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi leping on toode, kus igakuiseid

kuumaksed puuduvad, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. See tähendab, et puudub

tagasimaksegraafik. Kostja on hakanud krediiti korduvalt kasutama alates 25.01.2020.

Toimingute tegemisel ei tohi ületada kehtestatud krediidilimiiti ega kasutuslimiite. Limiidikonto

positiivse saldo korral võimaldab pank täiendavalt teha toiminguid limiidikontol oleva positiivse

saldo ulatuses (lepingu üldtingmuste punkt 2.5). Konto omanikul või kolmandal isikul on õigus

teha limiidikontole tema poolt määratud summas ülekandeid. Konto omanik kohustub maksma

pangale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi

avamise/väljastamise /pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu,

limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve (lepingu

üldtingimuste punkt 6.4). Pank debiteerib intressi kontolt igakuiselt maksepäeval. Viimane

intress kuulub tasumisele lepingu lõppemise päeval. Konto omanik on kohustatud hoolitsema

selle eest, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu

alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule.

Vastasel korral loetakse, et konto omanik ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud

(lepingu üldtingimuste punkti 6.9).

Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, see tähendab ei taganud limiidikontol

või kontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks. Olles

osaliselt viivituses vähmalt kolme järjestikuse, see on 25.04.2023, 25.05.2023, 25.06.2023

intressimakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 04.09.2023 teatisega võimaluse

võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt

28.07.2023 /kohtu märkus: õige kuupäev on 21.09.2023/. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle

antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme järjestikuse osamakse

tasumisega, luges krediidiandja lepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks

22.09.2023 seisuga, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja

krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.11.2023

teatisega. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda kostja suhtes nõude loovutamise

toimunuks VÕS § 170 mõttes.

3. Lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3833,99 eurot

(26.06.2023 seisuga oli krediidi põhiosa jääk 4531,43 eurot, peale mida tegi kostja 23.08.2023

tagasimakse summas 697,44 eurot, mis arvestati krediidiandja poolt põhiosa katteks) (vt. dtl 89 –

96, tulpasid põhiosa/kuupäev/väljamakstud miinusmärgiga summad ja tulp tasutud), mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

Lepingu üldtingimuste punktist 1.2 tulenevalt intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade

arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Pank arvestab intressi kasutatud krediidilimiidi eest

igapäevaselt (üldtingimuste punkt 6.6). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu tingimustes

(kaardi andmed ja tingimused) kokkulepitud intressimääraga 18% aastas (päevaintress 2,65

eurot) tasumata intress kokku summas 74,25 eurot (perioodil 25.05.2023-26.06.2023 kogunenud

intress summas 74,91 eurot – 25.06.2023 tasutud intress summas 0,66 eurot), mis on kujunenud

alljärgnevalt:

Periood

Põhiosa võlas

Päevi võlas

Kogunenud intress

25.05.2023-24.06.2023

4531,43

70,37 eurot

25.06.2023-26.06.2023

4531,43

4,54 eurot

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras,

s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas

418,21 eurot, alljärgneva arvestuse alusel:

Arvestuse

algus

Arvestuse lõpp

Hilinenud

päevi

Viivisemäär

aastas

Põhiosa jääk

Viivis

27.06.2023

30.06.2023

10,5%

4531,43

5,21

01.07.2023

22.08.2023

12%

4531,43

78,96

23.08.2023

21.09.2023

12%

3833,99

37,81

22.09.2023

31.12.2023

12%

3833,99

127,31

01.01.2024

08.05.2024

12,5%

3833,99

168,92

Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35

eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkuleppe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-

posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 15.11.2023 (25 eurot) (dtl 99-100), 29.11.2023 (5

eurot) (dtl 101-102), 22.12.2023 (5 eurot) (dtl 103), millega seoses on hageja kandnud kulusid.

Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras,

kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust ja kohtutäituri tasust menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest.

Kostja vastuväited

4. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.11.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.10.2024. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva

jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

16.10.2024 ja loeti kättetoimetatuks 01.11.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

15.11.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata

6. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

7. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A U on S AS-ga

sõlminud 25.01.2020 tähtajatu vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 20-

006514-RK (23-062679-KX), krediidilimiidiga 4300 eurot, mille limiidi suurendamist kostja

taotles 04.06.2021 summani 5300 eurot. Lepingu intressimäär oli 18% aastas, krediidi kulukuse

määr vastavalt 22,88% ja 22,27% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 22.09.2023.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 15.11.2023 hageja teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on S AS 13.11.2023 loovutanud oma nõuded kostja vastu O OÜ-le (praegune B2 Impact

OÜ) (dtl 98).

9. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab

kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal

algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja

lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale,

mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel

ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

12. 25.01.2020, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr 20-006514-RK sõlmise ajal oli viimati

Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 61,83% aastas. Lepingu järgne krediidi

kulukuse määr- 22,88% -Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 04.06.2021, so eelneva lepingu limiidi

suurendamise taotluse esitamise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määr 20,09%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse

määr üle 60,27% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr- 22,27%- ei ületa samuti

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra. Seega lepingud ei ole VÕS §

4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

13. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

14. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

15. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

16. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha,

nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

18. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta

võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

19. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS S on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet enne lepingu

sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s S ning

võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja maksekäitumist. Analüüsi tulemusel

saadi kostja kuue kuu keskmiseks netosissetulekuks 1869,78 eurot. Kostja omas väljaspool S

krediidikohustusi kokku kuumaksega ca 1271,22 eurot, millele lisandus käesoleva lepingu

maksimaalne kuine intressimakse ca 75,48 euro. Kostjale jäi peale krediidikohustuste tasumist

igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 523,08 eurot. Maksehäired puudusid. Hindamiste

tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja täitis

lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt enam kui kolme aasta jooksul.

20. Hagiavalduse kohaselt oli kostja põhivõlgnevus 26.06.2023 seisuga 4531,43 eurot. Kostja

tegi 23.08.2023 tagasimakse summas 697,44 eurot, mis arvestati krediidiandja poolt põhiosa

katteks, seega tasumata põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees on 3833,99 eurot (vt. dtl 89 – 96).

Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

21. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodil

25.05.2023-26.06.2023 kokku 74,25 eurot (vt. otsuse p. 3). Kohus leiab, et ka hageja

intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

22. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

23. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatule perioodil 27.06.2023 – 22.08.2023 põhinõudelt suuruses 4531,43

eurolt ning alates 23.08.2023 – 08.05.2024 põhinõudelt suuruses 3833,99 eurolt kokku summas

418,21 eurot (vt. otsuse p 3 toodud arvestust). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti

rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 15.11.2023 nõudekirja

(25 eurot), 29.11.2023 hagihoiatuse (5 eurot) ning 22.12.2023 meeldetuletuskirja (5 eurot).

25. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 490 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

28. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtutäitur Andrei Kreki 15.04.2024 esitatud

kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise toimingu eest summas 40 eurot. Kohus

leiab, et kohtutäituri tasu on TsMS § 144 lg 5¹ alusel põhjendatud kulu ning kuulub samuti

kostja poolt hüvitamisele summas 40 eurot.

29. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

30. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

31. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik