2-24-1214/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

28.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1214

Tsiviilasi

Q.V pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pankrotihalduri Toomas Saarma määruskaebus

Menetlusosalised

ringkonnakohtus

Võlgnik Q.V

Pankrotihaldur Toomas Saarma

Võlausaldajad Revensen OÜ, Aktiva Finance Group OÜ,

OÜ GS Core ja Multitude bank p.l.c

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.09.2024 määrus tühistada võlausaldajate Revensen OÜ

(viidatud määruses ekslikult Revesen OÜ), Aktiva Finance Group OÜ, OÜ GS

Core ja Multitude bank p.l.c nõuete ja neile esitatud vastuväidete läbivaatamise

osas ning saata asi nimetatud võlausaldajate nõuete võlausaldajate nimekirja

kandmise uuesti otsustamiseks samale maakohtule.

2. Tühistada punktis 1 nimetatud määrus ka osas, milles maakohus määras avaldada

teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teada-

anded. Maakohtul tuleb teate avaldamine uuesti otsustada punktis 1 nimetatud

võlausaldajate nõuete nimekirja kandmise otsustamisel.

3. Punktis 1 nimetatud määrus on jõustunud osas, milles võlausaldajate nimekirja

kanti PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu

nõue summas 8,75 € ja Clinik Dentalis OÜ nõue summas 186,82 €, kuid nendele

nõuetele vastav jaotise protsent selgub punktis 1 nimetatud võlausaldajate nõuete

nimekirja kandmise otsustamisel.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 06.02.2024 määrusega kuulutati välja Q.V (võlgnik) pankrot ja määrati

pankrotihaldur (haldur).

2. Haldur esitas 08.07.2024 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Nõuded esitasid

kuus võlausaldajat: kohtutäitur Hille Kudu (võlausaldaja I), Revensen OÜ (võlausaldaja II),

Clinik Dentalis OÜ (võlausaldaja III), Aktiva Finance Group OÜ (võlausaldaja IV), OÜ GS

Core (võlausaldaja V) ja Multitude bank p.l.c (võlausaldaja VI).

2.1.

Haldur esitas vastuväite võlausaldaja VI nõude rahuldamisjärgule leides, et nõue on

esitatud hilinenult. Võlausaldaja VI selgitas, et avaldus oli esitatud õigeaegselt, aga selle

esitas teda esindanud juriidiline isik ekslikult enda nimel. Võlausaldaja VI taotles teise

võimalusena nõude esitamise tähtaja ennistamist.

2.2.

Haldur taotles võlausaldajate II ja IV–VI nõuete uut läbivaatamist. Nõuete aluseks on

jõustunud maksekäsud ja tagaseljaotsus. Nimetatud võlausaldajad ei esitanud halduri

nõudmisele vaatamata andmeid ja dokumente nõuete aluseks olevate tarbijakrediidilepingute

kohta. Haldur pole seetõttu saanud kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 03.09.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega kinnitas võlausaldajate

nimekirja, kandes sellesse kõik esitatud nõuded teises rahuldamisjärgus (PankrS § 153 lg 1 p

2). Rahuldamata jäi eespool p-s 2.1 refereeritud tähtaegsuse vastuväide ja menetlemata p-s 2.2

kirjeldatud väited. Ühtlasi määras kohus avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.

3.1.

Halduri andmed võlausaldaja VI nõude tunnustamise kohta ebaselged. Haldur esitas

nõude rahuldamisjärgule vastuväite tuginedes nõude esitamise hilinemisele. Ta pole teatanud

vastuväite tagasivõtmisest ja on võlausaldajaga VI peetud järgnevast suhtlusest järeldanud, et

tegemist on tähtaja ennistamise taotlusega. Halduri põhjendustest võib ka järeldada, et ta

toetab tähtaja ennistamist.

3.2.

Maakohus põhjendas vaidlustatud määruse p-s 8 esmalt, et jätab halduri vastuväite

võlausaldaja VI nõude rahuldamisjärgu kohta rahuldamata. Nõue on esitatud PankrS § 93 lg-s

1 sätestatud tähtaja jooksul. Pankrot kuulutati välja 06.02.2024. Nõue esitati 22.03.2024.

Asjaoludest järelduvalt esitas võlausaldaja VI esindaja ilmse eksitusena nõude iseenda nimel,

kuigi tegelikkuses esitati tunnustamiseks hoopis võlausaldaja VI nõue. Nõude alusena on

esitatud kohtulahend, millega võlgnikult mõisteti välja raha Ferrratum Bank p.l.c.

(võlausaldaja VI varasem ärinimi) kasuks. Nõudeavalduses ei väideta, et nõue oleks

loovutatud. Järelikult tuleb nõuet tunnustada teises järgus (PankrS § 153 lg 1 p 2).

3.3.

Sama määruse p-s 12 põhjendas maakohus, et PankrS § 102 lg 1 kohaselt võib kohus

ennistada PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja, kui hilinemine on tingitud mõjuvast põhjusest.

Maakohus asus seisukohale, et ei nähtu asjaolusid, mis õigustaks võlausaldaja VI nõude

esitamise tähtaja ennistamist. Seetõttu tuleb jätta võlausaldaja VI tähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata ja tema nõuet tunnustada kolmanda järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p 3).

3.4.

Muid vastuväiteid nõuetele ei esitatud. Osade võlausaldajate nõuded tulenevad

jõustunud kohtulahenditest. PankrS § 100³ lg 3 ja lg 4 p 1 alusel kinnitab kohus võlausaldajate

nimekirja vastavalt määruse resolutsioonis esitatule.

3.5.

Maakohus märkis, et ta ei menetle halduri avaldusi võlausaldajate II ja IV–VI nõuete

uueks läbivaatamiseks, sest tasumata on riigilõiv (TsMS § 371 lg 1 p 10, § 477 lg 1, PankrS §

3 lg 2). Halduril on võimalik taotleda maksekäskude ja tagaseljaotsuse tegemiseni viinud

toimingute tagasivõitmist. Kui selle käigus on halduril vaja andmeid nõuete aluseks olevate

tehingute asjaolude kohta, tuleks seda eelkõige küsida võlgnikult. Kuna nõuete aluseks on

halduri väitel lepingud, peaks ka võlgnikul olema nende kohta teavet. Vajadusel saab kaaluda

ka dokumentide väljanõudmist eeltõendamismenetluses või hagide esitamise järgselt.

2 (5)

3.6.

Menetluskuludest pole keegi teatanud ja nende jaotamiseks puudub seega vajadus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Haldur esitas 18.09.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

teha uue määruse pärast võlausaldajate II ja IV–VI nõuete osas kohtuliku kontrolli teostamist.

Haldur leiab, et kohus peab nii omal algatusel kui ka haldurilt vastava teabe saamisel

kontrollima, kas tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet saab tunnustada PankrS § 100³ lg 4 p

1 alusel. Lisaks märkis haldur, et maakohus eksis võlausaldaja II nime kajastamisel ja

lahendas vastuoluliselt võlausaldaja VI nõue esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

5. Võlausaldaja VI vaidles kaebusele vastu, teised menetlusosalised kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus käsitles

võlausaldajate II ja IV–VI nõudeid ja saadab asja nende nõuete uuesti lahendamiseks tagasi

maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa

puuduliku eelmenetluse tõttu ise teha sisulist otsustust samade nõuete kohta.

7. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt PankrS § 100³ lg 4 p 1 sisu, mõtet ja eesmärki

olukorras, kus jõustunud kohtulahendi ese on tarbijakrediidi tunnustele vastavast õigussuhtest

tulenev krediidiandja nõue tarbija vastu, aga kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks

kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse aluste puudumist. Ringkonnakohus leiab, et

viidatud sätet tuleb tõlgendada nii, et see ei välista eelneva kirjeldusega hõlmatud

kohtulahenditega lahendatud nõuete kohtulikku kontrolli võlausaldajate nimekirja kinnitamise

menetluses.

7.1.

Riigikohus on juba pikemat aega tagasi juhtinud tähelepanu, et tulenevalt

kiirlaenusaajate tüüpilisest madalast õigusteadlikkusest ei pruugi suur osa TsÜS § 86 järgi

kaitset saama pidavatest isikutest tegelikkuses kaitset saada. Seetõttu soovitas Riigikohus

astuda samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike

kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei

osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-

13, p 25). Ringkonnakohus leiab, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn

jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses.

7.2.

Eelnevast järeldub kohtu kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele

vastava lepingu kehtivust. Esiteks tuleb hinnata, kas krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Teiseks kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 1). Kui kõne-

alust liiki leping ei ole tühine vastuolu tõttu viidatud või varem kehtinud samatähenduslike

imperatiivsete normidega, peab kohus kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel,

kas need on saanud lepingu osaks ja kas tüüptingimused kehtivad (vt nt RKTKm 12.06.2024,

2-23-116386/18, p-d 14.1 ja 14.2). Praegusel juhul ei nähtu võlausaldajate II ja IV–VI nõuete

kohta esitatud varasematest kohtulahenditest, et kirjeldatud kontroll oleks toimunud.

7.3.

Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevas kirjeldatud kontrolli tegema

samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises

korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud

vastuväiteid (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 27 ja 28). Nimetatud kohustus laieneb

PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude

alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele

viitavate asjaolude kontrolli.

7.4.

Euroopa Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad

liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13

3 (5)

tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingu-

tingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi

olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat

kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline

kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on

vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle

kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste

tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita

apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda

hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C-178/23, p-d

36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted

kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste

puhul.

7.5.

Eelmises punktis viidatud kohtupraktika ja mõlema direktiiviga ei ole kooskõlas PankrS

§ 100³ lg 4 p 1 tõlgendus, mille kohaselt selle sätte alusel saab kohus ilma täiendava

kontrollita lugeda kaitsmiseta tunnustatuks varasema jõustunud kohtulahendiga rahuldatud

tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastaval õigussuhtel rajaneva nõude, kui varasemast

kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud nõude aluseks oleva tehingu tühisuse

aluste puudumist. Koostoimes PankrS § 100³ lg-ga 1 tähendab see, et kohus kontrollib nii

omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi

tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid

põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal

algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel teha vähemalt eespool p-s 7.2 kirjeldatud

ulatuses kontroll. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli

aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle

ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue

võlausaldajate nimekirja kandmata.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et haldur pidanuks taotlema võla-

usaldajate II ja IV–VI nõuete uut läbivaatamist PankrS § 106 lg 2 alusel. Viidatud sätte

eesmärk on kõrvaldada vead nõude algsel läbivaatamisel, kui andmete võltsitus või ebaõigsus

selgub hiljem, st pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist. Praegu ei ole tegemist sellise

olukorraga. Lahendades pankrotiasja hagita asjana, oli sai maakohus TsMS § 477 lg 5 järgi

käsitleda halduri väiteid ja taotlusi sisuliste väidetena selle kohta, et võlausaldajate II ja IV–

VI nõuded võivad tuleneda tarbijakrediidi lepingu tunnustele vastavatest õigussuhetest, mida

kohus peab eespool kirjeldatud ulatuses ja tingimustel kontrollima omal algatusel.

9. Eeltoodud kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus võlausaldajate II ja IV–VI nõuete osas

tühistada ning saata need nõuded maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldajate I ja III

osas ei ole kaebust esitatud, aga ka nende puhul on TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456

lg 4 ls 2 järgi jõustunud üksnes tunnustatud nõude summa, sest jaotise protsent võib ülejäänud

nõuete lahendamisel muutuda. Õiged on kaebuse väited, et maakohus eksis võlausaldaja II

tähistamisel ja võlausaldaja VI nõude esitamise tähtaja ennistamise kohta esitatud

põhjendused on vastuolulised. Needki puudused saab maakohus asja uuel läbivaatamisel

kõrvaldada.

10. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3). Menetluskulud peab kohus jaotama ka siis, kui keegi menetlus-

osalistest seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2).

11. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul,

kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks

4 (5)

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)