3-23-2040/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-2040

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.03.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-2040

Haldusasi X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi

18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 tühistamiseks ja

selle

alusel sõlmitud töölepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised Kaebaja: X

esindaja: Janne Kivistik

Vastustaja: Haridus- ja Teadusministeerium,

esindaja: Kristel Siimula-Saar

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks (täiendamiseks

kohustamisnõudega).

2. Rahuldada kaebus osaliselt.

3. Tuvastada Haridus- ja Teadusministeeriumi 18.08.2023 otsuse nr 4.1- 9.1./23/3626

õigusvastasus.

4. Jätta muus osas kaebus rahuldamata.

5. Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt X kasuks välja

menetluskuluna kantud riigilõiv 20 eurot.

6. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

7. Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMIS EKORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

3-23-2040

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus-ja Teadusministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonnajuhataja määras

18.08.2023 otsusega nr 4.1.-9.1/23/3626 Tallinna Majanduskooli kogukonnajuhi X Tallinna

Majanduskooli direktori ülesannetesse kuni uue Tallinna Majanduskooli direktori tööle

asumiseni. Otsusega määrati X le igakuine lisatasu 800 eurot direktori ülesannete täitmise

eest. Otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 71 lg

1 ja HTM ministri 7.04.22 käskkiri nr 110. Töölepingut X ei ole sõlmitud.

2. X (kaebaja) esitas 18.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM 18.08.2023 otsuse nr

4.1.-9.1/23/3626 peale. Kaebaja taotles nimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja

tühistamist, aga samuti tehingute tühisuse kindlakstegemist, mida sooritati vaidlusaluse otsuse

alusel. Osa kaebusest oli esitatud avalikest huvidest lähtudes.

3. Tartu Halduskohus kohustas 10.10.2023 kohtunõudega HTM-i esitama kohtule seisukoht

kaebuse menetluse võtmise küsimuse osas.

4. HTM-i seisukoht laekus kohtusse 13.11.2023.

5. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2024 määrusega kaebaja vastuväite kohtu tegevusele

rahuldamata ja kohustas kaebajat kohtu poolt määratud ajaks täpsustama kaebuse nõuet ja

põhistama kaebust.

6. Kaebaja esitas 22.01.2024 kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja teatas, et nõustub kohtu

tõlgendusega selle kohta, et antud juhul piisab HTM-i 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626

peale tühistamisnõude esitamisest. Ühtlasi taotles kaebaja esmakordselt

halduskohtumenetluses vastustajale kohutava ettekirjutuse tegemist korraldada avalik

konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Kaebaja põhjendas täiendavalt

kaebust ja esitas tõendid.

7. Tartu Halduskohus tagastas 8.03.2024 määrusega kaebuse osas, mis on esitatud avalikest

huvidest lähtudes. Kohus kohustas kaebaja esindajat esitama kohtule õiguse õppesuunal

omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsioonile muu diplomi koopiat 5 päeva

jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks HTM-i ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

8. HTM-i vastus kaebusele laekus kohtusse 22.04.2024.

9. Kaebaja esitas 15.05.2024 kohtule täiendava seisukoha.

3-23-2040

10. Tartu Halduskohus otsustas 21.06.2024 määrusega haldusasi läbi vaadata kirjalikus

menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate seisukohtade ja tõendite, aga

samuti esitatud täiendavate seisukohtade peale vastuväidete esitamiseks. Ühtlasi andis kohus

menetlusosalistele teada kohtuotsuse avalikustamise kuupäevast.

11. Vastustaja esitas 23.01.2025 enda seisukoha kaebaja 15.05.2024 seisukohale.

12. Kaebaja täiendav seisukoht laekus kohtusse 28.02.2025.

13. Kaebaja esitas kohtule 3.03.2025 menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist

kinnitavate dokumentidega.

14. Tartu Halduskohus edastas 11.03.2025 vastustajale kohtunõude, millele vastustaja vastas

17.03.2025.

15. Tartu Halduskohus pöördus 18.03.2025 vastustaja poole täiendava kohtunõudega, millele

vastustaja vastas 24.03.2025.

16. Tartu Halduskohus jättis 18.03.2025 määrusega rahuldamata kaebaja poolt 22.01.2024

esitatud taotluse vastustaja tutvumisõiguse piiramiseks dokumentide osas, mis sisaldavad

kaebaja isikuandmeid.

17. Tartu Halduskohus selgitas kaebaja esindajale 20.03.2025 kohtunõudes, et tõlgendab

HKMS § 2 lg 4 alusel HTM 18.08.2023 otsuse 4.1-9.1/23/3626 õigusvastasuse

kindlakstegemise nõuet (HKMS § 37 lg 2 p 6) hõlmatuks tühistamisnõudega (HKMS § 37 lg 2

p 1), kuna tühistamisnõude läbivaatamise korral hindab kohus 18.08.2023 otsuse 4.1-

9.1/23/3626 õiguspärasust niikuinii. Samas esineb nimetatud tuvastamisnõude osas

kaebeõiguse piirang (HKMS § 45 lg 2) põhjusel, et kaebaja kasutusel on tõhus

õiguskaitsevahend – tühistamisnõue. Ühtlasi palus kohus kaebajal täpsustada, kas kaebaja

taotleb kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 alusel ja selle täiendamist kohustamisnõudega või

mitte.

18. Vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja 21.03.2025 isikulikult kohtule, et soovib kaebuse

muutmist (täiendamist kohustamisnõudega, mis on esitatud kohtule 15.05.2024 täiendavas

seisukohas). Kokkuvõtlikult palus kaebaja tuvastada vaidlusaluse õigusakti õigusvastasus, see

tühistada ning tuvastada ka K. Leppsooga sõlmitud ja tema poolt sooritatud tehingute tühisus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

19. Kaebaja peab vastustaja 18.08.2023 otsust nr 4.1.-9.1/23/3626 õigusvastaseks

kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:

Vaidlusaluse otsusega riivatakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on osutamas Tallinna

Majanduskoolile õppeteenust (osutab käsunduslepingu alusel teenust õppetegevuse

läbiviimiseks). Kaebaja leiab, et õigusvastaselt ametisse määratud lepingupartneri

esindusõigusliku isikuga tehingute tegemisel võivad osutada kaebaja ja Tallinna

Majanduskooli vahel sõlmitud lepingud, kokkulepped jms tühiseks. Seeläbi kannataks kaebaja

võimalikku varalist kahju. Samas leiab kaebaja, et vastustaja poolt direktori ülesannetesse

määratud isik ei taga ega peagi suutma tagada nõuetekohast protsessijuhtumist, samuti

kaebajapoolse teenuse osutamine koordineerimist lepingupartnerina, tulenevalt

kvalifikatsiooninõuetele mittevastavusest. Sellest tulenevalt võib vastustaja otsus kaasa tuua

3-23-2040

olukorra, kus teenuse osutamise lepingut ei ole võimalik vastustaja otsuse tagajärjel täita.

Kaebaja arvates esinevad otsuses tühise haldusakti tunnused (haldusmenetluse seaduse § 63

lg-d 3 ja 5). Vaidlusalune otsus rikub kaebaja põhjendatud ootust kandideerida vabale

ametikohale. Muu hulgas kahjustab vaidlusalune otsus konkurentsi tööjõuturul ning ei taga

isikutele võrdseid võimalusi direktori ametikohale kandideerida. Vaidlusaluse otsuse

puuduseid kogumis vaadates on sedavõrd ulatuslikud, et nende hinnates tuleb vaidlusalune

haldusakt tühistada. Eksliku õigusliku aluse märkimine on üks puudusest, mis ei võimalda

haldusvälisel isikul otsuse kontrollimisel veenduda, kas haldusakt on andnud pädev isik või

mitte. Üksnes asjaolu nentimine, et tegemist on eksliku viitega, ei paranda viga avaldatud

haldusaktis, mille puhul peab kõigile Tallinna Majanduskooli kui organisatsiooniga

kokkupuutuvatele isikutele olema võimalik kontrollida haldusakti õiguspärasust. Samuti

viidatud volitus (ministri käskkiri) oli ebapiisav ning ei taganud selgust volituse olemasolu

kohta. Vaidlusalune otsus ei vasta hea halduse tava põhimõttetele, mida vastustaja ei hakanud

kõrvaldama halduskohtumenetluses. Kaeabaja arvates on vastustaja seisukoht, et on võimalik

jätta konkurss välja kuulumata ning nimetada kutseõppeasutuse direktori kohale asetäitja ning

seeläbi vältida konkursi korraldamise kohustust, pakkudes ametikohta kellele iganes,

kahetsusväärne, taunitav ja ebaõige. Õiguskantsler on leidnud, et reeglina tuleb konkurss välja

kuulutada kohe, kui koha vabanemisest teada saadakse. Konkursi välja kuulumata jätmise

õiguspärasus oleneb sellest, mis kaalutlusel jäetakse konkurss välja kuulutamata. Kui ühegi

kaalukat põhjust ei olnud oleks tulnud konkurssi mõistliku aja jooksul välja kuulutada.

Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlusaluse otsusega muutnud kutseõppeasustuse seaduse

(KutÕS) § 16 lg 1 sisutühjaks, kuna pole mõistliku aja jooksul kuulutanud välja avaliku

konkurssi Tallinna Majanduskooli vaba direktori ametikoha täitmiseks. Vastustaja poolt

toodud analoogia KutÕS § 39 lg 9 kohaldamisel on asjakohatu, kuna direktori puhul erandi

tegemiseks seadusandja volitusi ei andnud.

20. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, te haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelmainitud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja vaidlusaluse otsuse

õiguspärasusust ei saanud mõjutada asjaolu, et otsuses oli märgitud vale õiguslik alus.

Oluline on vaid see, kas õiguslik alus seadustes või määrustes tegelikult eksisteerib ja kehtib.

Haldusaktis õigusliku aluse äramärkimise kohustus on osa haldusakti põhjendamise

kohustusest, mis on seaduse reservatsiooni põhimõtetest sõltumatu vorminõue haldusaktile.

Seetõttu ei takista haldusakti motivatsioonis sisaldav eksitav viide seadusele ka kohtul

kontrollida haldusakti tegelikku õiguslikku alust. Kuna KutÕS-s oli tegelik õiguslik alus

otsuse tegemise ajal olemas, ei saa tugineda kehtetuks tunnistamisel viitega valele õiguslikule

alusele. Vastustaja hinnangul ei esine vaidlusaluses otsuses tühise haldusakti tunnuseid.

Ministri 4.04.2022 käskkirja nr 110 sisuks on volituste andmine üldhariduspoliitika osakonna

juhatajale ja sama osakonna riigikoole pidamise valdkonna juhile riigikoolide ja nende

juhtidega seonduvate toimingute ja otsuste tegemiseks. Käskkirja punktidega 1.1. ja 1.2. on

üldhariduspoliitika osakonna juhatajale antud volitus riigikoolide (nii üldhariduskoolide kui

ka kutseõppeasutuste) juhtidega töölepingu sõlmimiseks ja juhtude äraoleku ajaks asendaja

määramiseks. Seega ei ole õige väide, et see viide ei võimalda kontrollida haldusorgani

pädevust. Nii KutÕS § 16 lg 4 kui ka PGS § 71 lg 7 annavad ministrile õiguse riigikoolide

juhtidega töölepingute sõlmimiseks ja selle õiguse edasivolitamiseks.

Vastustaja nõustus, et KutÕS-i §-st 16 tulenevalt esineb vastustajal kohustus täita direktori

koht avaliku konkursi korras. KutÕS ja haridus- ja teadusministri 4.11.2013 määrus nr 34

„Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks

korraldatava konkursi läbiviimise kord“ ei näe ette, mis aja jooksul direktori koha

3-23-2040

vabanemisest tuleb avalik konkurss riigikooli juhi leidmiseks välja kuulutada. Seda ei

reguleeri ka Vabariigi Valitsuse seadus. Seega on avaliku konkursi väljakuulutamise aeg

ministeeriumi kui kooli pidaja kaalutlusotsus. Avaliku konkursi väljakuulutamise otsuse

tegemist võivad mõjutada erinevad asjaolud. Tallinna Majanduskooli puhul ei ole vastustaja

konkurssi välja kuulutanud kaalutlusel, et tulemas on kooliasutuste võrgu ümberkorraldamine,

mille tulemusel võidakse kutseõppeasutusi ühendada. Seega kui vastustaja kuulutaks välja

konkursi juhi leidmiseks Tallinna Majanduskoolile käimasoleval õppeaastal, oleks see olnud

teadmises, et juhti otsitakse tõenäoliselt kuni aastaks. Üheks aastaks juhi konkursi korras

värbamine ei ole aega otstarbeks ega sihipärane. KutÕS-is on sätestatud nõuded direktori

kvalifikatsiooninõuetele ja konkursi eesmärgiks on leida koolile kvalifikatsiooninõuetele

vastav pikaajaline direktor. Seadusandja mõte on olnud kehtestada nõuded kooli direktorile,

mitte aga kooli direktori kohusetäitjale, kes tegutseb ametikohal ajutiselt. Kuna konkurss

direktori ametikohale kestab kaks kuud, on selge, et kool ei saa jääda ilma juhita perioodil,

mis jääb ühe direktori lahkumise ja uue tööle asumise vahele. Seega, selleks, et ei sattuks ohtu

kooli tegevuse järjepidevus ja ka õppetöö läbiviimine, on koolil vaja juhti. Kuna KutÕS ei

reguleeri direktori kohusetäitjale esitavaid nõudeid, on koolipidajal õigus arvestades kooli

huve ja eesmärke määrata direktori kohusetäitjaks sellele kohale sobiv isik, kes tagab ajutisel

perioodil kooli toimimise. Seega on seadusandja võimaldanud mõnel juhul sõlmida tähtajalise

töölepingu asendajaga, kes ei vasta seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Tavapärane

on, et vahepealseks perioodiks määratakse juhi kohale asendaja, kuna kool ei saa jääda ilma

juhita. Juhi leidmiseks kuulutakse välja avalik konkurss esimesel võimalusel. Konkurssi ei

kuulutata koheselt välja, kui kavandatakse muudatusi kooli tegevuses. Praegusel juhul ei

olnud mõistlik otsida avaliku konkursiga juhti olukorras, kus tõenäoliselt tuleb juhti hakata

mõne aja pärast koondama seoses kooli tegevuse lõpetamisega või olulise

ümberkorraldamisega. Vastustaja arvates ei pea neid kavandatud muudatusi kajastama

direktori asetäitja tööle määramise käskkirjas, kuna see on koormav ja annab avalikkusele

vastakaid signaale.

KOHTU SEISUKOHT PÕHJENDUSED

21. Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja menetlusliku taotluse kaebuse muutmiseks,

mis jäi seni lahendamata (I), seejärel vaatab läbi kaebaja nõude vaidlusaluse otsuse

tühistamiseks (II), järgmisena vaatab kohus läbi kaebaja nõude tehingute tühisuse

tuvastamiseks (III) ja viimasena jagab poolt menetluskulud (IV).

I

22. HKMS § 162 lg 2 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega

lahendab kohus otsusega menetlusosaliste lahendamata jäänud taotlused. Kaebaja täpsustas

21.03.2025 esitatud menetlusdokumendis, et jääb 22.01.2024 kohtule esitatud

kohustamisnõude juurde ja taotles kohtult kaebuse muutmist (täiendamist

kohustamisnõudega).

23. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebaja taotles

kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist kuulutada avalik konkurss Tallinna

3-23-2040

Majanduskooli direktori ametikohale 22.01.2024 kohtule esitatud täiendavas seisukohas.

Kohus leiab, et kaebaja taotlus on esitatud kohtule tähtaegselt, kuna kaebaja tegi seda enne

27.01.2025 (kohus määras määrusega menetlusosalisetele aja täiendavate taotluste ja

seisukohtade esitamiseks kuni 27.01.2025).

24. Kohus ei pea kaebuse muutmise taotlust põhjendatuks, kuna kaebuse muutmine pole

otstarbekas kaebuse eesmärgi (antud juhul konkreetse kohustamisnõude eesmärgi)

saavutamiseks. Nimelt on kohutamisnõude eesmärgiks vastustajale kohustava ettekirjutuse

tegemine kuulutada avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale.

Kohus tegi kindlaks, et vastustaja 21.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/64 kuulutati välja avalik

konkurss Tallinna Majanduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks ja moodustati komisjon

konkursi läbiviimiseks. Eelevast tuleneb, et kohustamisnõude eesmärk on täidetud vastustaja

21.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/64.

Sellises olukorras ei näe kohus, et kaebuse täiendamine kohustamisnõudega oleks otstarbekas,

kuna kaebaja soovitud tegevus on vastustaja poolt juba sooritatud. Samas ei oleks kaebuse

esitamine muudetud kujul lubatud, kuna menetlus selles osas kuuluks lõpetamisele vastavalt

HKMS § 152 lg 1 p-le 4.

Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (täiendamiseks

kohustamisnõudega) rahuldamata.

II

25. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus tühistamisnõude osas ei

ole põhjendatud vaid osaliselt, kuid vaidlusalune vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.-

9.1/23/3626 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Kohus põhjendab enda seisukohta

alljärgnevalt.

26. Vaidluse all on vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 formaalne ja materiaalne

õiguspärasus.

Otsuse resolutsiooni p-ga 1 määras vastustaja juhindudes PGS § 71 lg-st 7 ja HTM ministri

4.04.2022 käskkirjast nr 4 alates 29.08.2023 Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitjaks

K. Leppsoo kuni uue Tallinna Majanduskooli direktori tööle asumiseni. Vastustaja ei ole

korraldanud Tallinna Majanduskooli direktori avalikku konkurssi vastavalt KutÕS § 16 lg-le 1

ega maininud vaidlusaluses otsuses avaliku konkursi kuulutamata jätmise põhjendusi.

Vastustaja pidas sellisel kujul väljastatud vaidlusalust otsust materiaalselt õiguspäraseks.

Eksliku õigusliku aluse esitamise ja avaliku konkursi kuulutamata jätmise osas põhjenduste

puudumist pidas vastustaja selliseks menetlusveaks, mis ei saanud mõjutada vaidlusaluse

otsuse sisu.

27. Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Majanduskooli direktori ametikoha

täitmine oleks pidanud toimuma avaliku konkursi läbiviimise raames ja 18.08.2023 Tallinna

Majanduskooli direktori kohusetäitja oli määratud vaidlusaluse otsusega ilma avaliku

konkursita.

Pooltevaheline vaidlus seisneb aga selles, kas konkreetsel juhul oli avaliku konkursi läbi

viimata jätmine põhjendatud ja õiguspärane, kas vastustajal oli volitus ja esines õiguslik alus

määrata Tallinna Majanduskooli direktori kohale kohusetäitja ja kas vastustaja on rikkunud

vaidlusaluse otsusega kaebaja põhjendatud ootust kandideerida vabale ametikohale.

3-23-2040

Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusaluses haldusaktis tehtud viide valele

õiguslikule alusele ja faktiliste põhjenduste puudumine võiks tuua endaga kaasa haldusakti

materiaalse õigusvastasuse ja selle tühisuse.

28. Kaebaja väitis, et vaidlusaluses otsuses on viide valele õiguslikule alusele, mis ei

võimalda tal teostada kontrolli otsuse õiguspärasuse üle. Vastustaja arvas, et valele õiguslikule

alusele viitamine 18.08.2023 otsuses ei ole selle tühistamise alus. Kohus selgitab esmalt, et

vastustaja poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 24 „Tallinna Majanduskooli

põhimäärus“ (põhimäärus) § 1 järgi on Tallinna Majanduskool kutseõppeasutus, kes korraldab

kutseõpet KutÕS § 2 lg-s 1 ja § 3 lg-s 1 sätestatud tähenduses, keda haldab vastustaja

(põhimääruse § 2, KutÕS § 4 lg 1). Seega tegemist on riigikooliga, mitte munitsipaalkooliga,

mistõttu konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vastustaja (KutÕS § 16 lg 1).

29. Kohus on seisukohal, et vaidluse all olev vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.-9.1/23/3626

on haldusakt (HMS § 51 lg 1). See on kaebaja suhtes regulatiivne. Otsuse regulatiivsus

seisneb eelõige selles, et otsusega määratakse Tallinna Majanduskooli direktori ülesanne

täitmiseks isik ilma avaliku konkursita ja sisuliselt määramata ajaks, millega piiratakse

kaebaja võimalust kandideerida ametikohale avaliku konkursi raames (HMS § 54, KutÕS §

16 lg 1).

Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebaja oleks saanud kandideerida Tallinna Majanduskooli

direktori ametikohale avaliku konkursi raames. Seega vaidlusalune otsus, millega ühtlasi

otsustati jätta avalik konkurss korraldamata ja määrata Tallinna Majanduskooli direktori

kohusetäitjaks muu isik, riivab kaebaja PS §-s 29 sätestatud õigust.

30. Kaebaja väitis, et vastustajal puudus õiguslik alus määrata vaidlusaluse otsusega Tallinna

Majanduskooli direktori kohusetäitja. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alusena on märgitud PGS

§ 71 lg 1 ja ministri 7.04.22 otsus nr 110. Vastuses kaebusele nõustus vastustaja kaebajaga

selles, et viide PGS § 71 lg-le 1 ei ole antud juhul asjakohane, kuid märkis, et haldusakti

motivatsioonis sisaldav eksitav viide seadusele ei takista kohtul haldusakti tegeliku õigusliku

aluse kontrollimist. Seega, kuna KutÕS-s oli tegelik õiguslik alus 18.08.2023 otsuse tegemise

ajal olemas, ei saa tugineda otsuse kehtetuks tunnistamisel viitele valele õiguslikule alusele.

Seega ei mõjuta selline eksimus käskkirja materiaalset õiguspärasust (HMS § 58).

31. Kohus märgib, et isiku määramist kooli direktori kohusetäitjana ei reguleeri otseselt

õigusliku alusena ei KutÕS, PGS, ega VVS. KutÕS ja PGS ei delegeeri seda küsimust

üldhariduspoliitika osakonnajuhatajale, seega oleks ka viide vaidlusaluses otsuses õigusliku

alusena KutÕS § 16 lg-le 1 või PGS § 71 lg-le 4 vale. Sarnaselt PGS § 71 lg-ga 4 näeb KutÕS

§ 16 lg 1 küll ette õigusliku alusena vastustajale kohustuse kutsekooli direktori ametikoha

täitmiseks avaliku konkursi läbiviimiseks, kuid mitte direktori kohusetäitja määramiseks.

Kohus on seisukohal, et antud juhul õigusliku alusena 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626

väljastamiseks saab pidada siiski KutÕS § 4 lg 1 ja HTM ministri 4.02.2022 käskkirja nr 1.1-

2/22/110 p-i 1.2. Nimelt on vastustajal õigus ja kohustus kutsekooli pidajana anda üksikaktina

käskkirju, mis lähtuvad kutsekooli pidamise vajadusest ja on sellele suunatud, kui sellist

tegevust ei ole eraldi reguleeritud ei KutÕS-s ega konkreetse kutsekooli põhimääruses.

Selleks tegevuseks ongi kutsekooli direktori kohusetäitja määramine, kas avaliku konkursi

läbiviimise ajaks või muudest kaalutlustest lähtudes, kui avalik konkurss jääb ajaliselt välja

kuulumata. Järelikult esines vastustajal 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 väljastamiseks

õiguslik alus.

3-23-2040

32. Kaebaja väitis, et vastustaja oleks pidanud korraldama 18.08.2023 seisuga avaliku

konkursi, kuna tal puudus plaan, mille elluviimine eeldaks lähiajal uue avaliku konkursi

korraldamist. Muu hulgas rõhutas kaebaja, et vastustaja võiks täita Tallinna Majanduskooli

direktori ametikohta tähtajaliselt.

32.1. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsus peab sisaldama haldusorgani kaalutlusi,

millest lähtudes on see langetatud (HMS § 4 lg 2, § 56 lg-d 2-3).

32.2. HKMS § 56 lg-te 1-3 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja ise pidas vaidlusalust otsust

kaalutlusotsuseks. HMS § 4 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on

haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve.

Kohus toob esile, et vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.-9.1/23/3626 ei sisalda ei faktilisi ega

õiguslikke põhjendusi ning ka kaalutlusi selle kohta, miks ta otsustas määrata vaidlusaluse

otsusega Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitja, kuid mitte korraldada nimetatud

õppeasutuse direktori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi vastavalt KutÕS § 16 lg-le 1.

Kohus ei nõustu vastustajaga eelpoolkirjeldatud põhjusel, et väidetavalt puudus tal selliste

põhjenduste ja kaalutluste esitamise kohustus vaidlusaluses kohtuotsuses. Järelikult ei vasta

vaidlusalune otsus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele ehk on formaalselt õigusvastane.

32.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks

tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Riigikohtu Halduskolleegium on möönnud selle põhimõtte kohaldamise võimalikkust

haldusakti põhjendamisvigade korral, jättes haldusakti põhjendamisveale vaatamata jõusse.

Seda aga juhul, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses

ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse

tegemisel. Tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel eksisteeris ja

kas sellega arvestati, lasub haldusorganil. Haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist

välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti

andmise ajal. 1

32.4. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vastustaja suutnud veenda kohut

halduskohtumenetluses, et 18.08.2023 seisuga oli tal kindel plaan ühendada Tallinna

kutseõppeasutused kokku, millest lähtuti 18.08.2023 otsuse langetamisel ja avaliku konkursi

korraldamata jätmisel, mistõttu oleks Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku

konkursi korraldamata jätmine põhjendatud ja otstarbeks. Kohus põhjendab enda seisukohta

järgmiselt.

1 RKHKo 3-19-292, p 14.

3-23-2040

32.5. Kaebaja on kohtu hinnangul õigustatult viidanud õiguskantsleri 27.04.2023 seisukohale

nr 6-4/230637/2302292, milles õiguskantsler leidis sarnast õiguslikku olukorda käsitledes, et:

„konkursi välja kuulutamata jätmise õiguspärasus oleneb sellest, mis kaalutlustel jättis

linnavalitsus konkursi pärast direktori ametist lahkumist 31.03.2022 korraldamata ning

otsustas selle asemel nimetada direktori ülesandeid täitma tähtajaliselt linna teise töötaja. Kui

ühtegi kaalukat põhjust ei olnud, oleks tulnud konkurss mõistliku aja jooksul välja kuulutada,

arvestades muu hulgas, et lahkuv direktor teatas oma lahkumisest ette“. 2Vastustaja selgitas

läbivalt kohtumenetluses, et ta otsustas 18.08.2023 otsusega määrata isiku Tallinna

Majanduskooli direktori ülesannete ajutiseks täitmiseks kuni uue Tallinna Majanduskooli

direktori tööle asumiseni, põhjendades seda halduskohtumenetluse käigus sellega, et

18.08.2023 seisuga ei olnud avaliku konkursi läbiviimine kavandavate Tallinna kutsekoolide

osas õppimise- ja juhtimismuudatustega ei põhjendatud ega otstarbekas.

32.6. Kuigi tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei hinda kohus halduskohtumenetluses

haldusorgani tegevuse otstarbekust kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimise käigus, ei saa

kohus samal ajal piirduda pelgalt haldusorgani väitega, et seaduse järgimine polnud

otstarbekas ilma, et kohus kontrolliks selle väite aluseid. Vastasel juhul muutuks vastustaja

tegevus kohtu jaoks kontrollimatuks ja isikute õigused jääksid kaitsetuks, mis on omakorda

vastuolus HKMS § 2 lg-ga 1.

32.7. Iseenesest võib nõustuda vastustajaga selles, et olukorras, kus kutseõppeasutuse kooli

direktor lahkub ametist võib esineda vajadus ajutiselt määrata direktori kohusetäitja avaliku

konkursi läbiviimise ajal või kui on selge, et lähiajal kavandatava õppeasutuse töö

ümberkorraldamise tagajärjel esineks vajadus korraldada direktori ametikohale uus avalik

konkurss. Kohus leiab, et sellisel juhul ei oleks kutseõppeasutuse direktori ametikohale

konkursi läbiviimata jätmine vastuolus KutÕS § 16 lg 1 eesmärgiga.

Kohus rõhutab, et tegemist on siiski äärmise meetmega, mille rakendamine on lubatud

erandjuhtudel ja vastava dokumentatsiooni olemasolu korral (vastustaja poolt

kutseõppeasutuse juhtimise ümberkorraldamise kavatsuse kohta tehtud otsus, KutÕS § 49 lg

3). Olukorras, kus direktori ametikohustusi pannakse täitma kohusetäitja ilma, et samal ajal

oleks korraldatud avalik konkurss või poleks ametlikult otsustatud ja kinnitatud lähiajal

kutseõppeasutuse juhtumise ümberkorraldamise kavatsust, mis ühtlasi rõhutaks avaliku

konkursi läbiviimise ebaotstarbekust, on selline tegevus vastuolus KutÕS § 16 lg 1

eesmärgiga ja seetõttu õigusvastane. Siinkohal nõustub kohus kaebajaga, et vastasel juhul

muutub KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise nõue sisutühjaks, kui ilma

konkursita direktori kohusetäitjaks määratud isik viibib ametis sisuliselt täites direktori

ülesandeid kuude või lausa aastate kaupa ning samal ajal ei tule ei avalikke konkusse ega

väidetavalt kavandatud muudatusi kutseõppeasutuste töös, mida peeti silmas konkursi

kuulutamata jätmisel.

32.7. Vastustustaja on küll väitnud halduskohtumenetluses, et avaliku konkursi kuulutamata

jätmise põhjuseks on selle läbiviimise mitteotstarbekus, et mitte lõpetada lähiajal töösuhe uue

direktoriga Tallinna Majanduskooli juhtimise plaanitava ümberkorralduse tõttu. Vastuses

kohtunõudele on vastustaja edastanud kohtule tõendiks enne 18.08.2023 koostatud ühe isiku

mõttepaberi, millest on näha, et selle isiku arvamusel parem oleks Tallinna kutseõppeasutuste

võrgu reorganiseerimise/korrastamine, mille tulemusena tööd alustav Tallinna Rakenduslik

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Lasteaia%20direktori

%20asendamine.pdf

3-23-2040

Kolledž ehk Tallinna VoCo on kõikide Tallinnas täna toimivate riigi omandis olevate

kutseõppeasutuste “summa”.

32.8. Kohtu hinnangul ei ole selline dokument, nagu vastustaja poolt tõendina esitatud

mõttepaber piisav, et pidada vastustaja plaani Tallinna kutseõppeasutuste seas reformide

läbiviimiseks otsustatuks ja tõendatuks 18.08.2023 seisuga. Kohus toonitab, et tulenevalt

KutÕS § 49 lg-test 1-3 toimub kutsekooli tegevuse ümberkorraldamine vastustaja otsuse

alusel, millest teavitatakse kooli juhtkonda ja kooliõpilasi hiljemalt kuus kuud enne uue

õppeaasta algust.

Vastustaja ei ole sellist otsust kohtule halduskohtumenetluses esitanud, kuigi kohus on

korduvalt juhtinud vastustaja sellele tähelepanu. Seega puudub kohtul veendumus, et

vaidlusaluse otsuse valjastamise ajal juhinduti just sellest, et vastustaja otsustas lähiajal

Tallinna kutseõppeasutuste töö ümberkorraldamise üle sellisel viisil, et Tallinna

Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi läbiviimine polnud otstarbekas. Pelgalt

kirja pandud mõne ametniku mõtted ei saa kohtu hinnangul olla mõjuvaks ja kaalukaks

põhjuseks KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud kohustusest kõrvalekaldumiseks. Vastustaja poolt

esitatud dokument ei kohusta teda mingil moel mõne üksikametniku mõtteid ellu viima ega

tõenda Tallinna kutseõppeasutuste töö ümberkorraldamist sellisel viisil, kus 18.08.2023

seisuga Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi kuulutamine ei oleks

põhjendatud ega otstarbekas. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et ka käesoleva aja seisuga ei

ole vastustaja KutÕS § 49 lg-s 3 nimetatud otsust kohtule esitanud.

Kohus märgib, et ametnikud vahetuvad tihti ning seadusest tulenevate kohustuste täitmata

jätmise põhjendamine mõne ametniku mõttega ei ole kooskõlas PS §-ga 14. Seega ei saa

selline dokument olla tõendiks, mis vähemalt kinnitaks, et 18.08.2023 seisuga oli Tallinna

Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi korraldamata jätmine mitteotstarbekas

lähiajal plaanitava õppeasutuste ümberkorraldamise tõttu. Muu hulgas on vastustaja esitanud

kohtule HTM ministri 21.03.2025 käskkirja nr 1.1-2/25/64, millega kuulutati avalik konkurss

Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale, kelle ülesandeks on ka kutseõppeasutuste

ühendamise läbiviimine ja ümberkorraldatud kutseõppasutuse juhtimine. Nimetatud

käskkirjast tulenevalt jääb Tallinna Majanduskooli direktori ametikoht alles, ehk kavandatud

ümberkorraldus ei puuduta ei Tallinna Majanduskooli tegevust iseseisva koolina ega selle

direktori ametikohta. Järelikult esitas vastustaja halduskohtumenetluses tõendi, mis pigem

kinnitab kaebaja väidet, et 18.08.2023 seisuga Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale

avaliku konkursi kuulutamata jätmine oli põhjendamata.

32.9. Lisaks ei pea kohus mõistlikuks ajaks Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale

avaliku konkursi korraldamata jätmist alates augustist 2023 kuni märtsini 2025 viitega

Tallinna kutseõppeasutuste juhtimise struktuuris kavandatud muutmisele. Vastustaja selgitas,

et tänaseks on jõutud otsustuseni, et 2026/2027. õppeaastast moodustatakse Tallinnas praegu

tegutsevate kutseõppeasutuste baasil kaks riigi hallatavat kutseõppeasutust. Üks on tehnika ja

IT suunaga ning teine teenindus- ja ärisuunaga. Tallinna teenidus- ja ärisuunaline

kutseõppeasutus kavandatakse luua, korraldades ümber Tallinna Majanduskooli ja Tallinna

Teeninduskooli, lisades kooli portfelli ka teiste Tallinna kutseõppeasutuste dubleerivad erialad

ja kaubanduse, koduteeninduse ning õmblemise erialad. Vastustaja kinnitusel hakatakse otsima

Tallinna Majanduskoolile uut juhti alates 02.2025. Tallinna Majanduskooli direktori

ametikohale avalik konkurss kuulutati välja 21.03.2025 ja tema ülesandeks on

kutseõppeasutuste ühendamise läbiviimine ja ümberkorraldatud kutseõppasutuse juhtimine.

32.10. Kohus märgib, et üheselt ei ole selge, miks samasuguseid ülesandeid ei saanud

vastustaja panna avaliku konkursi tingimustena 18.08.2023 otsuse tegemise aja seisuga kirja

3-23-2040

ja kuidas eelpoolkirjeldatud muudatused võiksid puudutada Tallinna Majanduskooli juhtimist

alates 18.08.2023, kui 21.03.2025 seisuga selles probleemi vastustaja enam ei näinud.

32.11. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui vastustajal oli 18.08.2023 kindel plaan Tallinna

linna kutseõppeasutuste töö ja nende juhtimise muutmiseks, mille järgi viiakse muudatused

ellu alles 2026/2027. õppeaastast, ei ole see aktsepteritav põhjendus KutÕS § 16 lg 1

sätestatud nõuete täitmata jätmiseks enam kui kahe aasta jooksul. Pidades silmas, et VVS § 43

lg 11 kohaselt sõlmitakse valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga tähtajaline tööleping

viieks aastaks, on kohtu arvates kaheaastane periood suhtelist pikk ajavahemik, et õigustada

avaliku konkursi korraldamata jätmist selle mitteotstarbekusega ja vastustajal esineva

koormusega konkursi läbiviimiseks. Kohtule jääb sellisel juhul arusaamatuks, miks oleks

otstarbekam määrata ilma konkursita ametisse Tallinna Majanduskooli direktori asendaja,

kuid eirates seadust mitte korraldada avalikku konkurssi direktori ametikohale, kellega

töösuhe väidetavate plaanide järgi oleks pidanud veel kestma vähemalt 2 aastat. Kohtu

hinnangul ei saa sellise konkursi läbiviimine olla vastustajale liiga koormav ülesanne. Juhul,

kui vastustajal oleks tõepoolest kutseõppeasutuste töö ja nende juhtimise muutmise osas

kindel plaan

2026/2027. õppeaastaks, oleks enam kui kaheaastane periood

ebaproportsionaalselt pikk ajavahemik, millega oleks põhjendatud 18.08.2023 seaduses

sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Kohus rõhutab, et haldusasja materjalidest tulenevalt ei

nähtu kohtule veenvaid põhjusi, miks 21.03.2025 avaldatud konkursiteade Tallinna

Majanduskooli direktori ametikohale ei olnud põhjendatud ega otstarbekas korraldada

18.08.2023 seisuga. Nähtuvalt käskkirjast ei ole Tallinna kutsekoolide ümberkorraldamine

siiamaani toimunud ning sellega tuleb tegeleda avaliku konkursi korras valitud Tallinna

Majanduskooli direktoril.

32.12. Kohus nõustub kaebajaga selles, et KutÕS ei keela vastustajal korraldada avalikku

konkurssi, et täidetav koht oleks tähtajaline. Ka VVS § 43 lg 11 võimaldab sõlmida

direktoriga töölepingu kuni viieks aastaks, ehk tegemist on niikuinii tähtajalise töölepinguga.

32.13. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja põhjendamatult eiras KutÕS §

16 lg 1 sätestatud nõuet, mistõttu on 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626 ka materiaalselt

õigusvastane.

33. Kaebaja väitis, et vaidlusalusel otsusel on tühise haldusakti tunnused vastavalt HMS § 63

lg 2 p-dele 3 ja 5. Vastustaja otsuse puhul ei ole jälgitav volituse olemasolu, samuti on selles

sõnastatud õiguslik otsustus ebatäpne ning seetõttu ei ole võimalik seda otsust täita.

HMS § 63 lg 2 p-d 3 ja 5 sätestavad, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei

ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Kohus ei nõustu kaebajaga.

Haldusasja materjalide kohaselt HTM ministri 4.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/22/110 anti

volitus üldhariduspoliitika osakonna juhatajale ja üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide

pidamise valdkonna juhile toimingute ja otsuste tegemiseks. Nimelt oli HTM

üldhariduspoliitika osakonna juhataja volitatud sõlmima ja lõpetama töölepingud

ministeeriumi hallatavate riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidega ning

kinnitama nende ametijuhendid (p 1.1.), aga samuti määrama ministeeriumi hallatavate riigi

üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtide asendajad teenistuja eemalviibimise või

haiguslehel viibimise ajaks, kui üldhariduskooli või kutseasutuse põhimäärus ei sätesta teisiti

(p 1.2.). Kohus on seisukohal, et sellest volitusest on piisav, et lugeda HTM osakonnajuhatajat

3-23-2040

volitatuks isikuks 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 väljastamiseks ehk Tallinna

Majanduskooli direktori asendaja määramiseks. Nagu kohus on eelnevalt maininud sellise

volituse andmise õiguslikuks aluseks on VVS § 43 lg 11 ja KutÕS § 4 lg-st 1. Seega ei vasta

vaidlusalune otsus HMS § 63 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud tühise haldusakti nõuetele.

Kohus märgib, et viimane ei ole antud juhul oluline, kuna kohus juba tuvastas 18.08.2023

otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 formaalse ja materiaalse õigusvastasuse.

34. Kaebaja väitis, et Tallinna Majanduskooli direktori asetäitjaks määratud isik ei vastanud

KutÕS §-s 39 sätestatud nõuetele.

Kohus on seisukohal, et tegelikult puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Majanduskooli

direktori asetäitjaks valitud X ei vastanud KutÕS §-s 39 kindlaksmääratud nõuetele. Võttes

arvesse, et antud juhul ei ole vastustaja 18.08.2023 korraldanud avalikku konkurssi Tallinna

Majanduskooli direktori ametikohale, nõustub kohus vastustajaga selles, et direktori asetäitja

kvalifikatsioon ei pruugi vastata direktori kvalifikatsiooninõuetele, kuna tegemist on ajutise

kohaga. Kohus rõhutab, et juhul, kui määratud direktori kohusetäitja ei täidaks varasemalt

kaebajaga sõlmitud lepingulisi kohustusi on kaebajal tulenevalt võlaõigusseaduse § 101

olemas tõhusad õiguskaitsevahendid äriühinguna enda õiguste kaitsmiseks.

35. Eelnev ei mõjuta eelpool võetud kohtu seisukohta, et 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626

on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

36. Kaebaja taotles kohtult 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 tühistamist.

RVastS § 3 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes

selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega.

Vastustaja edastas kohtule vastuses kohtunõudele HTM ministri poolt 21.03.2025 väljastatud

käskkirja nr 1.1-2/25/64, millega otsustati kuulutada avalik konkurss Tallinna Majanduskooli

direktori ametikohale.

Seega on võimalik asuda seisukohale, et vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626 ei

riku alates 21.03.2025 enam kaebaja õigusi, kuna kaebaja saab/võib kandideerida kuulutatud

avaliku konkursi raames Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Ühtlasi on saavutatud

ka kaebuse eesmärk – avaliku konkursi kuulutamine.

Järelikult kaebaja rikutud õigused on taastatud hilisema haldusaktiga, mistõttu esineb RVastS

§ 3 lg-s 2 nimetatud olukord ehk puudub alus vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1-

9.1./23/3626 tühistamiseks.3 Küll ei tähenda eelmine seda, et vastustaja vaidlusalune otsus ei

oleks materiaalselt õigusvastane.

Kohus peab vajalikuks kindlaks teha 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 õigusvastasuse

kohtuotsuse reolutsioonis. Sellega ei välju kohus kaebuse piiridest (HKMS § 41 lg 1), kuna

kaebaja on seda ise taotlenud ja kohus luges halduskohtumenetluse käigus tuvastamisnõude

hõlmatuks tühistamisnõudega. Kohtupraktikas on samuti leitud, et põhjendusteta haldusakti

jõusse jätmine HMS § 58 alusel kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtudes riivab PS §

15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. See muudab kohtumenetluse tulemuse

prognoosimise keerukamaks. Muuhulgas kaasneb sellega menetluskulude kandmise risk.

Kaebaja jaoks vähem koormav abinõu on sellises olukorras rahuldada kaebus osaliselt ning

tuvastada haldusakti põhjendavas osas kaalutluste märkimata jätmise õigusvastasus

resolutsioonis.4

3 RKHKo 3-3-1-63-10, p-d 16-22; 3-3-1-33-05, p 15.

4 RKHKo 3-3-1-29-12, p 25.

3-23-2040

37. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus teeb kindlaks vastustaja

18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 õigusvastasuse ja kajastab seda kohtuotsuse

resolutsioonis. Tühistamisnõude osas jätab kohus eelpoolkirjeldatud põhjustel kaebuse

rahuldamata.

III

38. HKMS § 5 lg 2 sätestab, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja

eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis

kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.

38.1. Kaebaja taotles muu hulgas kohtult haldusakti alusel sõlmitud töölepingu kui tehingu

tühisuse tuvastamist. Kohus selgitab, et tegemist ei ole iseseisva nõudega, mis on võimalik

esitada kaebuses (HKMS § 37 lg 2). Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on

tühistamiskaebuse kõrvalnõue (HKMS § 5 lg 2). Vastustaja selgitas kohtule, et tema ei ole

sõlminud vaidlusaluse otsuse alusel K. Leppsooga töölepingut. Seega puudub ka tehing, mille

tühisuse saaks kohus tuvastada käesoleva kohtuotsusega. Sellest tulenevalt jääb kaebaja nõue

K. Leppsooga sõlmitud töölepingu tühisuse tuvastamiseks tulemusteta.

38.2. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult tühistamisnõude kõrvalnõudena tuvastada ka X poolt

sõlmitud tehingute tühisus. Kohus märgib, et vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626

tahteavaldus ei olnud suunatud X poolt hilisemate tehingute sooritamisele Tallinna

Majanduskooli direktori asetäitjana. Sel põhjusel jätab kohus kaebaja nõude tuvastada

direktori kohusetäitjana X poolt tehtud tehingute tühisus tulemusteta.

IV

39. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega. HKMS § 108 lg-s 11 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

39.1. Käesolevaga otsusega rahuldas kohus kaebuse osaliselt ning tegi kindlaks vastustaja

18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 formaalse ja materiaalse õigusvastasuse. Kohus on

seisukohal, et antud juhul oleks põhjendatud mõista vastustajalt välja kõik kaebaja

põhjendatud menetluskulud, kuna kaebus jäi tühistamisnõude osas rahuldamata vaid põhjusel,

et vastustaja kuulutas 21.03.2025 Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku

konkursi. Kohus ei välista, et vastustaja poolt avaliku konkurssi välja kuulutamine oli tingitud

halduskohtumenetlusest. Vastustaja on tekitanud formaalselt ja materiaalselt õigusvastase

18.08.2023 otsusega nr 4.1-9.1./23/3626 kaebajale menetluskulud, mille väljamõistmine

vastustajalt on kohtu hinnangul põhjendatud.

39.2. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

3-23-2040

Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

39.3. Kaebaja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja.

Kaebaja taotles kohtult mõista menetluskuludena vastustajalt välja kokku 3920 eurot (ilma

käibemaksuta, sh kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot).

Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on, et kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid ning kulud on kantud (vt 3-3-1-55-10). Kaebaja pole kohtule esitanud

kuludokumente ja tõendeid, et kulud on kantud (arved jne). Seega menetluskulud summas

3900 eurot on kaebajal jäänud tõendamata.

39.4. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna

kantud riigilõivu summas 20 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

40. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses avaldatud

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Halduskohtu 27.03.2025kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohutu 27.11.2025 otsusega

(Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi)