3-25-299/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-299

Haldusasi

B.I riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja B.I

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.I määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta B.I määruskaebus halduskohtu 12. veebruari 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta B.I määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12. veebruari 2025. a määrus

muutmata.

3. Avaldatavas lahendis asendada B.I nimi, haldusasja nr X-XX-XXXX ja

kriminaalasja nr Y-YY-YYYY tähemärkidega

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1

kolmas lause ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Taotleja esitas 10. augustil 2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et esitada

Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa

Liitvabariigis (Saksamaa) ja seal karistuse kandmise jätkamiseks. Maakohus jättis 11.

septembri 2024. a määrusega kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY taotluse rahuldamata, kuid

Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle 17. oktoobri 2024. a määrusega ning saatis taotleja

taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

2. Tallinna Halduskohus jättis 18. oktoobri 2024. a määrusega haldusasjas nr X-XX-XXXX

taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (lahend jõustus).

3-25-299

3. Harju Maakohus edastas 6. veebruaril 2025 halduskohtule lahendamiseks taotleja 15.

jaanuaril 2025 esitatud uue taotluse riigi õigusabi saamiseks, et alustada menetlust Eestis

mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks Saksamaa

Liitvabariigis. Taotluse põhjenduse kohaselt puudub taotlejal raha õigusteenuse eest

maksmiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12. veebruari 2025. a määrusega taotleja taotluse läbi

vaatamata.

Taotleja 15. jaanuari 2025. a riigi õigusabi taotlus on samasisuline võrreldes

10. augusti 2024. a taotlusega, mille kohtud on haldusasjas nr X-XX-XXXX jõustunud

lahendiga lahendanud. Taotluses kajastatud asjaolud pole muutunud ning taotlus on esitatud

samal alusel. Taotleja viibib endiselt Tallinna Vanglas ning soovib riigi õigusabi, alustamaks

menetlust Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks ja karistuse kandmise jätkamiseks

Saksamaal.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 25. novembri 2024. a määruses haldusasjas nr X-XX-

XXXX, miks kuulub riigi õigusabi taotlus lahendamisele halduskohtus. Kuigi vangistusega

karistatud isiku üleandmist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), siis teeb isiku

üleandmise või sellest keeldumise otsuse haldusorgan ning sisuliselt on tegemist

haldusmenetlusega.

Taotleja õiguslikud põhjendused tema soovitavas haldusmenetluses kaitsja osavõtu

vajalikkuse ja kohustuslikkuse osas ei ole asjakohased. Taotleja seisukoht pole õige, et kaitsja

osavõtt oleks kohustuslik.

Taotleja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et ta on võimeline oma

õigusi haldusmenetluses realiseerima ning seetõttu tuleks riigi õigusabi taotlus uuesti sisuliselt

läbi vaadata. Pigem vastupidiselt, kinnistab kohtule taotleja võimekust oma õiguste

realiseerimisel asjaolu, et ta on eelneva riigi õigusabi taotluse menetlemise käigus suutnud

esitada arusaadavad ja põhjendatud määruskaebused kõikidesse kohtuastmetesse.

Seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 55 lg 3 alusel.

5. Taotleja nõuab määruskaebuses halduskohtu 12. veebruari 2025. a määruse tühistamist.

Halduskohus on ekslikult tuginenud asjale nr X-XX-XXXX. Asjaolud on muutunud. Asja

peab menetlema maakohus kriminaalmenetluse seadustiku normide kohaselt. Taotleja nõuab

kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist Saksamaal. Normid on põhiseaduse ja Euroopa Liidu

õigusega vastuolus, mis ei võimalda kaebajal õigusabi saada. Kaebajat seovad Saksamaaga

perekondlikud sidemed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohus jättis õiguspäraselt taotleja riigiõigusabi taotluse

HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

3-25-299

8. Kohus võib jätta läbi vaatamata sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega

võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse (HKMS § 55 lg 3).

Seega tuleb kontrollida, kas praeguses asjas on taotleja esitanud avalduse võrreldes

haldusasjaga nr X-XX-XXXX samadel asjaoludel ja samal alusel.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja on siinses haldusasjas esitanud riigi

õigusabi taotluse samadel asjaoludel ja samal alusel kui haldusasjas nr X-XX-XXXX.

Seetõttu jättis halduskohus õiguspäraselt taotleja taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 3

alusel.

9.1. Taotleja taotles haldusasjas nr X-XX-XXXX riigi õigusabi selleks, et ta saaks esitada

Justiitsministeeriumile taotluse, et tema karistuse kandmine toimuks edaspidi Saksamaal.

Taotleja viitas perekondlikele põhjustele. Kohtud keeldusid viimati viidatud haldusasjas

kaebajale riigi õigusabi andmast, sest taotlejal endal oli võimalik vastav taotlus

Justiitsministeeriumile esitada.

9.2. Taotleja taotles siinses haldusasjas riigi õigusabi selleks, et ta saaks esitada

Justiitsministeeriumile taotluse, et tema karistuse kandmine toimuks edaspidi Saksamaal.

Taotleja viitas perekondlikele põhjustele.

10. Halduskohus on õigesti selgitanud, miks taotluse lahendamine kuulub halduskohtu, mitte

aga maakohtu pädevusse. Isiku teisele riigile üleandmine karistuse kandmise jätkamiseks ei

ole süüteomenetlus (s.t, et selles menetluses ei otsustata isiku süüd ja karistamist puudutavaid

küsimusi), vaid tegemist on haldusmenetlusega.

11. Taotleja põhjendused ei luba järeldada, et riigi õigusabi andmata jätmine rikuks Euroopa

Liidu õigust. Samuti ei tingi taotleja põhjendused praeguses asjas põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamist. Taotleja pole põhjendanud, miks ta ei saa ise Justiits- ja

Digiministeeriumile esitada taotlust, et riik algataks menetluse taotleja karistuse kandmise

jätkamiseks Saksamaal (KrMS § 50837 lg 2). Eelduslikult on taotleja ise võimeline

ministeeriumile esitama need põhjused, miks ta soovib kanda karistust just Saksamaal. Kui

ministeeriumil on selles menetluses vaja taotlejalt täiendavaid andmeid, siis saab ta neid

taotlejalt nõuda. Vajadusel saab ministeerium taotlejale selgitada, milliseid asjaolusid ja

tõendeid, sh taotlusi ja selgitusi tuleb esitada. Nende küsimuste lahendamine ei ole

ülemääraselt keeruline, mis tingiks juriidilise kõrgharidusega esindaja osalemise antud

menetluses.

12. Avaldatavas lahendis asendada taotleja nimi, haldusasja nr X-XX-XXXX ja kriminaalasja

nr Y-YY-YYYY tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)