3-23-872/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-872

Haldusasi

I.X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2023

otsusele nr 4.2-1/713-1 ja 23.03.2023 vaideotsusele nr

4.2-1/713-6

Menetlusosalised

Kaebaja – I.X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt

Kasepõld

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 21.12.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-872 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-872

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 17.01.2023 otsusega nr 4.2-1/713-1 I.X-ile

relvaluba väljastamast, kuna tal ei õnnestunud läbida relvaeksamit.

I.X ei täitnud relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 1 p 3 nõuet, kuna ei sooritanud RelvS § 35 lg-s 5

sätestatud relvaeksamit. Isik käis korduvalt tulirelva käsitsemise katsel, kuid ei ole

relvaeksamit sooritanud, kuna laskekatsed ebaõnnestusid. Ehkki seadus ei piira laskekatsete

arvu eksamil, ei tähenda see, et PPA-l puudub õigus piirata laskekatsete arvu. I.X on

korduvate ebaõnnestunud katsetega näidanud, et tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused.

Tulirelva käsitsemise katse sooritamise eelduseks on elementaarne relva käsitsemise oskus.

Isik ei suutnud laskekatset sooritada kolmel korral. Relvaloa taotluse esitamisest on

möödunud neli kuud ja seega oli isikul piisavalt aega ette valmistada ning harjutada, et

sooritada relvaeksam positiivsele tulemusele. PPA lahendab relvaloa taotluse kahe kuu

jooksul ning haldusmenetlus peab olema läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Seega tuleb seada nii ajaline kui ka katsete

piirmäär, et menetlus kulgeks eesmärgipäraselt. Relvaeksami mõte on teadmiste, oskuste ja

vilumuste kontroll, mitte koht, kus harjutada ja loota, et ükskord õnnestub katse ära teha.

2. I.X esitas PPA 17.01.2023 otsusele vaide, mille PPA jättis 23.03.2023 vaideotsusega nr

4.2-1/713-6 vaide rahuldamata.

3. I.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes PPA 17.01.2023 otsuse ja 23.03.2023

vaideotsuse tühistamist ning PPA kohustamist võimaldama kaebajale täiendav laskekatse.

Relvaloa taotluse menetlemisele ja laskekatsete sooritamisele on seatud ajalised, ent mitte

laskekatsete arvu piirangud (vt siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded

ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ § 7 lg 10 ja HMS). RelvS § 35

lg-s 1 sätestatud 2-kuuline taotluse läbivaatamise aeg on praktikas mitterakendatav. Kaebaja

taotlust menetleti neli kuud.

Vaideotsust ei saa lahendada otsuse teinud lubadegrupi menetleja kolleeg. Vastupidisel juhul

tekib huvide konflikt ja vaideotsus ei ole erapooletu. Jääb arusaamatuks, miks rakendati

HMS-s sätestatud nõuet haldusmenetluse kiire, eesmärgipärase ja efektiivse läbiviimise kohta

alles 4 kuu möödudes, pärast 30.12.2022 toimunud laskekatset ja 1,5 nädalat enne määruses

nr 13 laskekatsete kordamiseks sätestatud tähtaja lõppu, andmata võimalust täiendavaks

laskekatseks. Kaebajale tulnuks anda võimalus täiendavaks laskekatseks mitte varem kui

04.01.2023 ja mitte hiljem kui 11.01.2023.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohtade

juurde.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2023 otsusega kaebuse, tühistades PPA 17.01.2023

otsuse ja 23.03.2023 vaideotsuse ning kohustades PPA-d võimaldama kaebajale täiendav

laskekatse.

Asja lahendamisel tuleb lähtuda RelvS-i redaktsioonist, mis kehtis 30.09.2022–14.03.2023.

Vastustaja tugines otsuse tegemisel RelvS § 34 lg 1 p-le 3 ja § 35 lg-le 5. RelvS § 34 lg 1 p 3

kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või elektrooniliselt ametniku

suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksami. RelvS §

35 lg 5 ls 1 järgi võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on sooritanud eksami,

mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest.

2(4)

3-23-872

Määruse nr 13 § 7 lg 10 sätestab, et kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem

kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise

päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama

ka teooriaeksami. Muid piiranguid laskekatse uuesti sooritamiseks ei ole korras sätestatud.

Vastustaja on pidanud piisavaks võimaldada laskekatseid sooritada kolmel korral. Sellist

piirangut ei ole vastustaja millegagi põhjendanud. Kuna laskekatse arvu ei ole piiratud muul

moel kui vaid ajaliselt, siis ei olnud vastustajal õiguslikku alust lugeda relvaeksam

mittesooritatuks. Kaebaja sooritas teooriaeksami 11.11.2022, pärast mida lubati ta

laskekatsele, mis koosnes relva käsitusest ja tulejoonelt laskmisest (§ 7 lg 3). Kaebajal

võimaldati teha üks harjutuslask ja seejärel kolm hinnatavat lasku (§ 7 lg-d 8 ja 82). Kaebaja

hinnatavatest laskudest tabas vaid üks märklehte. Kuna laskekatsete arvu piiratud ei ole, siis

pidi vastustaja andma kaebajale võimaluse sooritada täiendav katse. Teooriaeksami

sooritamisest täitus kaks kuud 11.01.2023 ja kuni selle ajani oli kaebajal võimalik sooritada

uus laskekatse.

Vastustaja põhjendas enda otsustusi viitega määruse nr 13 § 5 lg-le 1. Määruse nr 13 § 5 lg 1

kohaselt koosneb soetamisloa ja relvaloa taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute

vastavuse hindamise eksam teooriaeksamist ja ning seejärel laskekatsest. Osundatud säte ei

piira laskekatsete arvu. Kui vastustaja leiab, et riigi ressursside paremaks kasutamiseks peaks

laskekatsete arvu piirama kolme korraga, peaks ta tegema ettepaneku seadusandjale

sellekohase piirangu sätestamiseks õigusakti. See tagaks ka haldusmenetluses osaleja

informeerituse menetluse piirangutest ja läbiviimisest.

Vastustaja viitas vaideotsuses laskekatsete sooritamise kolme korra põhjendamisel HMS § 5

lg-le 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Vastustaja osundatud üldine haldusmenetluse läbiviimise säte ei muuda kuidagi asjaolu, et

laskekatse sooritamisele on korras sätestatud vaid ajalised piirangud, mitte laskekatsete

sooritamise arvu limiit. Vastustaja ei ole konkreetselt selgitanud, millise õigusakti alusel on

lubatud laskekatseid vaid kuni kolm korda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 21.12.2023 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, mille jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus jõudis määruse nr 13 § 7 lg 10 ja RelvS § 35 lg 1 tõlgendamisel ebaõigele

järeldusele. PPA peab relvaloa taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul kõigi nõutavate

dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates (RelvS § 35 lg 1). Kui laskekatse

ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe

kuu jooksul teooriaeksami sooritamisest (määruse nr 13 § 7 lg 10). Kohus ei analüüsinud,

kuidas oleks pidanud vastustaja neid norme rakendama nii, et tähtaegasid ei rikuta.

Vastuoluline on kohtu järeldus, et laskekatsete arv ei ole piiratud, aga samal ajal kohustas ta

vastustajat võimaldama kaebajale ainult ühe täiendava laskekatse.

Arvestades, et määruse nr 13 § 7 lg 10 kohaselt võib laskekatset korrata mitte varem kui viie

päeva pärast, saaks taotleja kahe kuu jooksul käia kahe korda laskekatsel. See ei saanud olla

seadusandja eesmärk ning oleks vastuolus eksaminõude eesmärgiga ning HMS § 5 lg-st 2

tuleneva eesmärgipärasuse ja menetlusökonoomia põhimõttega. Relvaloa näol on tegemist

eriõigusega käsitseda kõrgema ohu allikat ning on suur avalik huvi, et relv oleks vaid isikutel,

kellel on vastavad teadmised ja oskused. Relvaeksam pole relvaloa taotlejale loodud võimalus

harjutada, vaid kokkulepitud aeg ja koht tõendamaks, et ta on eriõigust väärt. Kui kaebaja ei

suuda ka pärast korduvaid katseid eksamit positiivsele tulemusele sooritada, viitab see

3(4)

3-23-872

vajalike ja nõutud oskuste puudumisele. Kui kaebaja ei tule turvalises ehk kontrollitud ja

järelevalvega eksamikeskkonnas relva käsitsemisega toime, tekib põhjendatud kahtlus, kuidas

ta suudab reaalses elus ennast ja oma vara tulirelvaga kaitsta.

7. I.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus mõistab vastustaja positsiooni, miks tuleks relvaeksam sooritada mõistliku

katsete arvuga ning olukord, kus relvaloa taotleja jääbki eksamit üha uuesti ja uuesti tegema,

ei anna kindlust, et eksami sooritajal on teadmised ja oskused piisaval määral omandatud.

Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et hetkel ei piira ükski õigusnorm eksamikatsete arvu.

Sellist piirangut ei saa seada ka vastustaja ise ilma volitusnormita. Seetõttu on halduskohus

õigesti osundanud, et vastustaja sõnastatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik täiendada

määrust nr 13.

10. Relvaloa väljastamise keeldumise aluseks ei saa olla RelvS § 35 lg 1, mis näeb ette, et

relvaloa taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide

esitamisest. Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on

samuti üks relvaloa väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS § 35 lg 1 nimetatud tähtaeg

kulgema enne, kui isik on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise

kohta on „nõutav dokument“ eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole

sõnaselgelt nimetatud RelvS § 35 lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus

vormistatakse (tunnistusena, andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS § 35 lõikes 1

sätestatud kahekuuline tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul peab vastustaja kontrollima nõutavate

dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa andmisel kaalutlusõigust käsitlevates

küsimustes ning vormistama otsuse. Vastustaja ei pea hakkama neid relvaloa väljastamiseks

vajalikke menetlustoiminguid tegema enne, kui isik on relvaeksami sooritanud. Kuigi RelvS

ega määrus nr 13 ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab taotleja relvaeksami sooritama või

sellekohase tõendi relvaloa taotluse juurde esitama, saab vastustaja – juhul kui taotleja seda

taotluse esitamisest arvates mõistliku aja jooksul ei tee – määrata selleks taotlejale tähtaja

lähtudes HMS § 15 lõikest 2 ja HMS § 5 lõikest 2. Selle tähtaja jooksul eksami sooritamata

jätmise korral on PPA-l alus jätta taotlus läbi vaatamata. Olukorras, kus seadus ei näe ette

toimingu tegemiseks selget tähtaega, saab haldusorgan asja otsustamiseks vajaliku toimingu

sooritamiseks taotlejale tähtaja määrata, lähtudes HMS § 5 lõikest 2. Ometi ei saa selle sätte

alusel iseenesest keelduda relvaloa väljastamisest.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)