2-22-113224/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-113224

Kohtuasi

Osaühingu Termopilt hagi OÜ ProWeb vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ProWeb 21.03.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

1319,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Termopilt (registrikood 11216921),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja OÜ ProWeb (registrikood 11793110), esindaja

juhatuse liige R.D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast OÜ ProWeb 21.03.2025 apellatsioonkaebust Pärnu

Maakohtu 21.02.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ ProWeb kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks

menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-22-113224

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Termopilt (hageja) esitas 18.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse OÜ-lt ProWeb (kostja) 1274,20 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.04.2022

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.05.2022 Pärnu Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 23,67 eurot ja viivise põhinõudelt (1200 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja §

113 lg 1 teise lause kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.05.2021 töövõtulepingu, millega kostja

tellis hagejalt projekteerimistööd. Kostja esitas hagejale 18.05.2021 päringu ja hageja esitas

21.05.2021 omapoolse pakkumise, mille kostja 31.05.2021 aktsepteeris ja kinnitas, et pakkumine

on sobiv. Hageja ja kostja suhtlesid omavahel e-kirja teel ning kostja edastas hagejale tööde

tegemiseks vajalike dokumente ja kooskõlastusi. Hageja teavitas kostjat 23.09.2021, et alustab

tööde tegemisega ja esitas ajakava. Kostja kinnitas 23.09.2021, et temale hageja poolt

väljapakutu sobib.

2.2. Projekteerimistööde eesmärgiks oli leida tehniline lahendus kliendi kinnistute ühendamiseks

veevarustuse ja kanalisatsiooni asulavõrkudega. Selline lahendus peab olema tehniliselt toimiv,

vastama kliendi vajadustele ja asulavõrkude valdaja poolt ette antud nõuetele. Torustikud tuleb

kavandada nii, et need ei ohustaks teisi maa-aluseid kommunikatsioone ega oleks ohustatud

teistest (olemasolevatest ja kavandatavatest) maa-alustest kommunikatsioonidest.

Projekteerimisega alustas hageja 2021 oktoobri lõpus. Projekteerimistööde käigus tehti esmalt

valik, kuidas on võimalik tänavatel ja kinnistutel torujoontega kulgeda, seejärel arvutati torustike

vajalikud läbimõõdud, rajamissügavused, kontrolliti võimalikud ristumised teiste

kommunikatsioonidega. Eelpool nimetatud lahenduste sobivuse kontrollimiseks joonistati läbi

torustike pikiprofiilid ehk kõrguslik paiknemine maa sees nii maapinna kui ka teiste torustike ja

kaablite suhtes. Iga sammuga täpsustub torustike võimalik ruumiline paiknemine ja kui selgub,

et mingi eeldus ei pea paika või nõue ei ole täidetud, tuleb muuta torustiku kulgemise joont ning

lahendus uuesti läbi joonistada. Kui kogu see töö oli tehtud, siis esitati asendiplaan kostjale

läbivaatamiseks ja sobivuse hindamiseks. Asendiplaaniline paiknemine ei ole lihtsalt

kulgemisjoon, vaid selle taga on terve hulk taustatööd, millega projekteerija on kontrollinud, et

väljapakutud lahendus vastab kliendi vajadustele ning just sellele joonele on võimalik

kavandatud torustikud paigutada.

2.3. Hageja koostas ja edastas 23.11.2021 kostjale kooskõlastamiseks projektijoonised ja märkis,

et vajalik oleks veel kostja poolt üle täpsustada tee ja kaevuse kõrgused. Esitatud

projektijoonisega on valmis saanud ligikaudu 48% kogu tööde mahust. Kostja võttis 30.11.2021

töö vastu ja kiitis lahendused sobivaks.

2.4. Kostja teavitas 11.02.2022, et ta ei soovi selle projektiga edasi minna, loobub edasisest

tellimusest ja ütles pooltevahelise lepingu üles. Hageja selgitas kostjale 15.02.2022, et loobumise

korral tuleb tasuda juba tehtud tööde eest. Kostja väitis, et ta ei ole hagejalt mitte midagi tellinud

ning hageja ei ole temale töid teinud. Hageja esitas kostjale 16.02.2022 e-kirjaga arve nr

2202033 (1200 eurot) maksetähtajaga 23.02.2022. Hageja on saatnud kostjale tasumata arve

kohta korduvad meeldetuletused. Kostja ei ole arvet tasunud.

2-22-113224

Kostja seisukoht

3. Kostja vaidles hagile vastu.

3.1. Kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut projekteerimistööde tegemiseks sõlminud. Kostja on

nõustunud hinnapakkumisega, sest pakutud hind oli sobiv, kuid hinnapakkumisega nõustumine

ei ole võrdsustatav töövõtulepingu sõlmimisega. Hageja on suhelnud meili teel üksnes info

kogujaga (kostjaga), mitte aga tegeliku lepingu poolega, kes oleks olnud tööde tellijaks. Isegi,

kui oleks sõlmitud korrektne leping kostja ja hageja vahel, ka siis ei saaks esitada nõuet tööde

eest, millega ei ole üldse alustatud.

3.2. Kirjavahetusest nähtuvalt saatis kostja 30.11.2021 asendiplaani, mis hagejale ei sobinud. See

tähendab, et selleks ajaks ei oldud alustatud veel mingite töödega, sest puudusid vajalikud failid

ja joonised. Kuni 2022. a alguseni käis kostja ja hageja vahel vaid informatiivne kirjavahetus

teemal, kust leida uus teede projekteerija, kes saaks valmistada vajalikud joonised, mida hagejal

oli vaja projektiga alustamiseks. 27.01.2022 saatis hageja päringu kostjalt oodatud jooniste

kohta, et nad saaksid töödega alustada. 11.02.2022 andis kostja teada, et loobub projektist. Seega

hageja ei olnud alustanud ühtegi tööd selleks ajaks ja hageja nõue on täies ulatuses

põhjendamata. Kostjale pole saadetud ühtegi tehtud tööd.

3.3. Kostjale ei kuulu krundid, mille kohta hinnapakkumist küsiti. Hageja hinnapakkumise

kehtivuseks oli märgitud 60 päeva. Seega aegus hageja hinnapakkumine 21.07.2021. Kuna

hageja alustas tööd alles 23.11.2021 (sealjuures ilma kostjat viivitusest teavitamata), siis tuleb

seda pidada oluliseks hagejapoolseks lepingu rikkumiseks. Kostja oli oma nõusoleku andnud

üksnes hinnapakkumisele, mille tööde lõpptähtaeg oli oktoober 2021. Kostja ei ole andnud

ühtegi nõusolekut tööde valmimistähtaja edasi lükkamiseks.

3.4. Vastavalt hageja hinnapakkumise teisel lehel toodud töö etappide jaotusele liigitub kostjale

saadetud töö esimese punkti ehk eskiisi alla. Selle põhjal saaks öelda, et kostja on kätte saanud

kogu projektist maksimaalselt 25%, kuid sedagi vaid juhul, kui kostjale oleks saadetud kõik

eskiisi joonised õiges dwg formaadis. Hageja on oma hinnapakkumises jaotanud oma tööd

neljaks etapiks. Hageja on kostjale edastanud vaid esimese etapi osaliselt.

3.5. Hageja nõue on aegunud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 21.02.2025 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

1200 eurot, viivise 24.02.2022–21.02.2025 eest 384,42 eurot ja viivise põhinõudelt (1200 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 980 eurot ja viivise.

4.1. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping projekteerimistööde

tegemiseks VÕS 635 lg 1 mõttes, kuivõrd täidetud on VÕS § 9 lg-s 1 sätestatud lepingu

sõlmimise eeldused (pakkumus ja nõustumus). Hageja on teinud kostjale hinnapakkumise ning

kostja on andnud sellele omapoolse selgesõnalise nõustumise, mistõttu oli selge, et pooled

saavutasid kokkuleppe ning sõlmisid töövõtulepingu.

4.2. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kostja ei ole lepingu pooleks, vaid oli üksnes

hinnapakkumise küsija. Kostja on e-kirjavahetust hagejaga pidanud kostja e-posti aadressil XXX

ning kõik kostja saadetud e-kirjad on allkirjastatud kostja andmetega. Samuti oli hageja

2-22-113224

koostatud hinnapakkumise saajaks märgitud kostja. Kostja ei teavitanud hagejat kordagi, sh ka

hinnapakkumise saamisel, et kostja ei soovi olla lepingu pooleks ning lepingu pooleks on keegi

teine.

4.3. Poolte kirjavahetusest nähtus, et ka peale hinnapakkumises nimetatud tähtaegu suhtlesid

pooled aktiivselt lepingu täitmise teemal ning kostjal ei olnud hagejale etteheiteid lepingu

täitmise aja kohta, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud leping kehtiv ka peale hinnapakkumises

märgitud aega. Ka kostja poolt 11.02.2022 hagejale edastatud e-kirjas: „Hetkel loobume, kuna

asi lükkub petturi Aatom Projekt tõttu edasi määramata ajaks, kes meilt raha ette võttis aga töid

ei teostanud“, ei viidanud kostja sellele, et ütleb lepingu üles seoses hageja poolse lepingu

rikkumisega.

4.4. Kohtule esitatud hageja 23.11.2021 e-kirjast, millega hageja edastas kostjale esialgsed

joonised, ja kostja 30.11.2021 e-kirjast nähtuvalt on hageja osaliselt valminud tööd kostjale üle

andnud ning kostja on valminud tööd heaks kiitnud.

4.5. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja ütles 11.02.2022 töövõtulepingu üles. Poolte vahel oli

vaidlus, millises ulatuses olid tööd lepingu ülesütlemise hetkeks valminud ning kui suures

ulatuses on hagejal õigus tasu küsida. Maakohus asus hageja esitatud tabeli ja projektijuhi MJ

kirjalike seletuste alusel seisukohale, et tõendatud on, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud

mahus, s.o vähemalt 48% ulatuses.

4.6. Seoses kostja aegumise vastuväitega selgitas maakohus, et tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 ja §

147 lg-st 1 ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna hageja esitas 16.02.2022 kostjale arve,

mille maksetähtaeg oli 23.02.2022, ja hageja esitas kohtule 18.04.2022 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, millega nõude aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 1).

4.7. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult

põhjendatud ning lisaks põhinõudele tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks

sissenõutavaks muutunud viivis ning lisanduv viivis TsMS § 367 alusel.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud

poolte endi kanda jätta.

5.1. Kostja esitas 09.12.2024 maakohtule vastuhagina pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles

märkis, et esitab vastuhagi alusetu rikastumise sätete alusel ning nõuab poolte vahel väidetavalt

sõlmitud lepingu õigustühiseks tunnistamist. Kostja märkis, et poolte vahel ei ole

töövõtulepingut sõlmitud ning kostja ei ole ühtegi poolikut ega valmistööd saanud. Kostja

hinnangul soovib hageja kostja arvel alusetul rikastuda. Kostja korrigeeris hiljem vastuhagi

tuvastushagiks, nõudes hageja esitatud arve õiguspärasuse tuvastamist, väites, et esitatud arve ei

vasta vorminõuetele ja tuleb seetõttu lugeda õigustühiseks.

5.2. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest. Kostja hinnangul on vastuhagi

menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldutud, kuna maakohus ei ole tuvastanud õigesti väidetava

töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ega õigeid osapooli. Maakohus ei tuvastanud õigesti, kas

kostja on saanud esitatud arve summa ulatuses mingit hüve. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud.

Maakohus on põhjendamatult asunud hageja poolele ja uskunud üksnes hageja paljasõnalisi

väiteid.

2-22-113224

5.3. Maakohus alustas vaidluse lahendamisega, kui hageja esitatud arve kuupäevast oli

möödunud 3 aastat. Maakohus leidis, et võlg ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse

menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole

(lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1319,67 eurot. Kuna asja hind on

alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus

täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei

ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb

selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest

edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest

oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning

põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei

ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse

põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab

lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka

juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm

27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole

maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse.

Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates

asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu

järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust

2-22-113224

õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Kostja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile

vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele.

11. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus 25.10.2022

kohtuistungil pooltele lepingu sõlmimise õiguslikku regulatsiooni ja tõendamiskoormust (dtl-d

63–70). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendite alusel saab järeldada, et

pooled sõlmisid töövõtulepingu ja on tõendatud, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud mahus

ja need edastati kostjale. Kostja väited, et tema ei ole lepingupool ega ole saanud hagejalt ühtegi

hüve, ei haaku asjas esitatud tõenditega. Paljasõnaliseks jäävad kostja väited, et ta oli üksnes info

koguja ja soovis vaid hinnapakkumist. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et hageja nõue ei

ole aegunud.

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja vastuhagi, selgitab

ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsusega ei ole kostja vastuhagi

menetlusse võtmisest keeldutud, ei ole kostja väited apellatsioonkaebuse lahendamisel

asjakohased. Kostja on 29.01.2025 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu 28.01.2025

vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja Tallinna Ringkonnakohus on kostja

määruskaebuse lahendanud 17.03.2025 määrusega, leides, et siinses asjas aitab kostja õiguslikku

huvi tagada hageja esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada õigussuhe

või selle puudumine (st kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping). Ringkonnakohus

selgitas eelnimetatud määruses, et vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale midagi rohkem

hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Lisaks selgitas ringkonnakohus kostja alusetu

rikastumise nõude kohta, et kostja ei ole välja toonud, et ta oleks hagejale midagi üle andnud,

mille arvel oleks hageja alusetult rikastunud. Vaidlus puudub, et töövõtulepingu alusel kostja

midagi hagejale tasunud ei ole.

13. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul

jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub

ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

14. Kuivõrd kostja palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kostja vaidlustanud maakohtu

otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud.

Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1

alusel.

15. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning

maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant

ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata

jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei

ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes

viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et

maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul

2-22-113224

võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema

menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p

15).

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4

teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

18. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule

ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg

4).

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)