2-25-1740/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. märts 2025

Tsiviilasja number

X.X. avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Tsiviilasi

2-25-1740

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada tsiviilasjas nr 2-25-1740 Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a tehtud

määruse resolutsiooni punkti 1, millega keelduti X.X. avaldust

eeltõendamismenetluse algatamiseks menetlusse võtmisest. Esitada see järgmises

sõnastuses: „Keelduda X.X. avalduse alusel eeltõendamismenetluse

algatamisest“.

Muus osas jätta Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-25-1740 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X.X. kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Mõista X.X. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest oli

XX määruskaebuse esitamisel vabastatud. X.X. tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

5. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tasuda Maksu- ja

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor

Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste täitmisel

tuleb järgida määruses märgitud unikaalset viitenumbrit 99925700009756.

6. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9).

7. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

7.1.

Keelduda X.X. avalduse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest.

7.2.

Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X.X. kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

7.3.

Mõista X.X. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot, mille

tasumisest oli X.X. määruskaebuse esitamisel vabastatud. X.X. tuleb tasuda

riigilõiv 70 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

7.4.

X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tasuda Maksu-

ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300

(Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste

kohustuste täitmisel tuleb järgida määruses märgitud unikaalset viitenumbrit

99925700009756.

7.5.

X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 ja § 179 lg 3).

ASJAOLUD

1. XX (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja

menetlusabi taotluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja Kristiina Leppik abielus. Avaldaja üüris kokkuleppel

Kristiina Leppikuga (abikaasa) 1. mail 2024 Tallinnas kolmetoalise korteri asukohaga

XXXXX (10 voodikohaga, 24 h üks voodikoht 15 eurot või terve korter 24 h 100 eurot),

eesmärgiga pakkuda booking.com kaudu majutusteenust ning teenida eelmärgituga

äritegevuslikult tulu, mis pidi jagatama mõlema vahel võrdselt. Avaldaja ei ole kolme kuu

jooksul Kristiina Leppiku pahatahtliku käitumise tõttu tulu saanud ja seeläbi tekitati

avaldajale varalist kahju. Kahju suurus on võimalik välja selgitada üksnes Kristiina Leppiku

Revolut LT panga (kontonumber XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) ja SEB panga

arvelduskontode väljavõtete väljanõudmisel, kuhu Kristiina Leppik saadud tulu kandis.

Avaldaja on Kristiina Leppikult nõudnud arvelduskontode väljavõtete edastamist, kuid

viimane ei ole seda teinud. Tsiviilasjas nr 2-24-15928 väitis Kristiina Leppik, et Revolut

konto on kustutatud, väljavõtet pole võimalik esitada ja menetlus lõpetati. Maakohus jättis

arvestamata, et sõltumata konto sulgemisest on igal isikul võimalik saada temal olnud konto

väljavõtteid. Avaldaja on tuttavatelt saanud teada, et Kristiina Leppik on tulu kasutanud enda

tarbeks (pidutsemiseks). Avaldaja soovib esitada Kristiina Leppiku vastu hagi varalise kahju

(saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb eeltõendamismenetluses välja

nõuda Kristiina Leppikule kuuluva Revolut panga filtreerimata arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi 1. mai 2024 – 24. augusti 2024 kohta.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 12. veebruari 2025. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse

võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus viitas keeldumise alusena TsMS § 371 lg 2 p-le 2.

TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda.

Maakohus selgitas, et eeltõendamismenetlus on seaduses sätestatult erandlik võimalus ja selle

kasutamiseks peab olema mõjuv põhjus eeldamaks, et tõendid võivad kaduma minna või

nende kasutamine võib raskeneda (mh tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenev oht

peab olema reaalne ja usutav).

Maakohtu hinnangul ei ole avalduse asjaoludest lähtuvalt alust arvata, et esineks oht tõendite

kaotsimineku või nende kasutamine võiks raskeneda ning seejuures puudub vastaspoole

nõusolek. Eelnevast tulenevalt ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud ja

maakohus keeldus avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 12. veebruari 2025. a määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui esineb

seaduslik alus andmeid töödelda. Praegusel juhul on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

6(1)(f) alusel kõikidel isikutel õigus nõuda andmete esitamist, kui see on vajalik õigusnõude

koostamiseks, ja andmete töötlejal ei ole õigust keelduda andmete esitamisest. Sellest

tulenevalt ei saa maakohus keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.

Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et pangast kontoväljavõtte nõudmiseks on vaja Kristiina

Leppiku nõusolekut. Seda enam, et tsiviilasjas nr 2-24-15928 ei ole Kristiina Leppik samuti

väitnud, et ta on konto väljavõtte nõudmise vastu, vaid väitis, et ta ei saa seda esitada, kuna

sulges konto, mis on avaldajale teadaoleva info alusel vale ja kohut eksitav.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tutvudes tsiviilasja materjalide ja avaldaja määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

Täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega keelduti avaldaja avaldust

eeltõendamismenetluse algatamiseks menetlusse võtmast. Ringkonnakohus esitab selle

järgmises sõnastuses: „Keelduda avaldaja avalduse alusel eeltõendamismenetluse

algatamisest“. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja TsMS § 659).

6. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti viidanud TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja

märkinud, et keeldub avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus on avaldust

sisuliselt lahendanud ning leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole

täidetud. Tegemist ei ole formaalsetel põhjustel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega

TsMS § 371 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Seega tuleb resolutsiooni p 1 täpsustada,

esitades see järgmises sõnastuses: „Keelduda avaldaja avalduse alusel eeltõendamismenetluse

algatamisest“.

8. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Sätte eesmärk on luua võimalus eeltõendamismenetluse

korraldamiseks ühelt poolt tõendite tagamiseks, mis hõlmab abinõusid tõendite kogumiseks,

tõendina kasutatava teabe sobivasse tõendivormi viimiseks ning tõendite säilitamiseks, ning

teiselt poolt põhimenetluse eel selliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis on vajalikud hagi

esitamiseks või selle esitamise põhjendatuse hindamiseks.

Praegusel juhul põhistab avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist avalduses sellega, et tal

on vajadus välja selgitada talle tekkinud varalise kahju suurus ja seda on võimalik välja

selgitada üksnes Kristiina Leppiku pangakonto väljavõtte kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul

soovib avaldaja Kristiina Leppiku pangakonto väljavõtet, et saada andmeid, mis oleksid

sisuliselt Kristiina Leppiku vastu esitatava hagi aluseks olevad faktilised asjaolud TsMS § 363

lg 1 p 2 mõttes.

Arvestades eeltõendamismenetluse eesmärki, ei ole ringkonnakohtu hinnangul avaldaja poolt

soovitu puhul tegemist asjaolude eelneva tuvastamisega, mis on TsMS § 244 rakendusalas.

Lisaks on avaldaja avalduses ise märkinud, et tema hinnangul säilib isikul oma pangakonto

andmetele ligipääs ka pärast seda, kui tema konto on kustutatud, mistõttu puudub vaidlus, et

praegusel juhul ei nähtu ohtu, et avaldaja soovitud andmed võiksid kaduda või ka andmete

säilimisel oleks nende kasutamine tulevikus raskendatud. Sellises olukorras ei ole

eeltõendamismenetluse algatamine sobiv lahendus. Samuti puudub mõjuv põhjus, mis

takistaks avaldajal hagi esitamist enne soovitud asjaolude väljaselgitamist. Erandlikult võib

hageja hagi esitamisel rahalise nõude summalise kindlaksmääramise edasi lükata

vastaspoolelt nõude kindlaksmääramiseks vajalike andmete saamiseni TsMS § 364 lg 4 järgi.

Avaldaja avalduse alusel tuleb eeltõendamismenetlus jätta algatamata. Selles osas tuleb

maakohtu määruse põhjendusi eelnevaga täiendada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Peale avaldaja ei ole

määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi osalenud, mistõttu puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

10. TsMS § 247 lg 4 näeb ette, et eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse

peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

11. Avaldaja vabastati Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a määrusega määruskaebuse

esitamisel riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro

maksmisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada.

TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib

TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud avaldaja määruskaebust, tuleb riigilõiv, mille tasumisest

avaldaja oli määruskaebuse esitamisel vabastatud, avaldajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel

täies ulatuses riigituludesse välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja ei ole enda

east, tervisest vms tingituna üldse võimeline sissetulekut teenima. Asjaolu, et avaldaja viibib

hetkel vanglas ega teeni seetõttu sissetulekut, ei ole TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus,

mis tingiks avaldaja vabastamise 70 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest. Avaldaja peab TsMS § 179 lõikest 5 tulenevalt tasuma riigilõivu 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Kuna riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude summa ei ületa 100 eurot, ei saa selles osas

määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 179 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)