2-25-2039/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja

koht

26. märts 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2039

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Balti Rent OÜ ja A. K. vastu

solidaarselt 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja

21.09.2023 käenduslepingust nr CiK2017279691 tuleneva

võlgnevuse 15 000 euro, intressi 1960 euro, viivise 1140

euro, leppetrahvi 24 euro ja täiendava viivise saamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223,

asukoht lelle tn 24-65, 11318 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

(Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn; e-post

paivi.margna@lmp.ee)

Kostjad: Balti Rent OÜ (registrikood 16534689, asukoht

Kangelaste prospekt 49-42, 20604 Narva; e-post

info@baltirent.ee)

A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

29074 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja 21.09.2023 käenduslepingust

nr CiK2017279691 tulenev võlgnevus 15 000 eurot, intress 1960 eurot, viivis 1140

eurot ja leppetrahv 24 eurot.

3. Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks viivis 0,2% päevas põhinõudelt 15 000 eurolt alates 07.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 11 876 eurot.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt Balti Rent OÜ ja A. K.’i kanda.

5. Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt menetluskulu summas

1747,67 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.

6. Välja mõista Balti Rent OÜ-lt ja A. K.’ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

1 (5)

kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1747,67

eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Balti Rent OÜ ja A. K. vastu

solidaarselt 21.09.2023 laenulepingust nr Ci201727969 ja 21.09.2023

käenduslepingust nr CiK2017279691 tuleneva võlgnevuse 15000 euro, intressi 1960

euro, viivise 1140 euro, leppetrahvi 24 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja Balti Rent OÜ 21.09.2023

laenulepingu nr Ci201727969. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale

laenu 15 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus.

Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 21.09.2023, arvestades

laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale

makstavast laenust maha lepingutasu summas 150 eurot.

Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid

tasunud. Kuna laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu

erakorraliselt üles alates 30.12.2024.

Käesoleval juhul on laekunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 7248

eurot. Laenulepingust tulenevalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses

järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel

viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks

järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Eeltoodust tulenevalt on hageja

arvestanud laekunud summast intressi katteks 7200 eurot. Ülejäänud summast 48

eurot on tasutud laenuandja poolt laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud

tasulise nõudekirja tasu katteks - tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud

18.06.2024 ja 02.08.2024.

2 (5)

Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A. K. sõlmisid 21.09.2023 laenusaaja

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr

CiK2017279691. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt

tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate

nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 30 000 eurot.

09.01.2025 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded

hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.

Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus

hageja ees hagi esitamise seisuga 15000 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on

laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on

laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 1960 eurot. Võlgnevuse arvestuse kohaselt

on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja laenulepingust tulenev

viivisevõlgnevus summas 1140 eurot, st viivise põhinõude jäägilt alates 31.01.2024

kuni 06.02.2025. Kuivõrd laenusaaja oli olulises viivituses 14. osamakse intressi

tasumisega (tuli tasuda 21.10.2024), siis saatis laenuandja laenusaajale 08.11.2024

tasulise teatise. Koos teatisega edastas laenuandja laenusaajale ka leppetrahvi nõude

24 euro tasumiseks. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud, mistõttu on hagejal

laenusaaja vastu leppetrahvi nõue summas 24 eurot.

2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale Balti Rent OÜ-le kätte 15.02.2025

kooskõlas TsMS § 3111 lg 51 ja kostjale A. K.ile kätte isiklikult allkirja vastu

18.02.2025.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses

esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

3. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult

põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1

p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva

laenu tagastamise kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis- operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette

nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS

§ 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

3 (5)

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama Laenulepingust ja selle

kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate

laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2

vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas

kuni 30 000 eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette

nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja

menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

6. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 1400 eurot ja

esindajakulu summas 424,16 eurot (koos käibemaksuga).

7. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1400 eurot.

8. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on

mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.

9. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 2 tundi 29 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning

esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja

kulu summas 347,67 eurot.

10. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga ning

märkinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu ta ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd

äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates

01.09.2009 (käibemaksukohustuslase number EE101310424). Seega kuulub kostjatelt

hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu ilma käibemaksuta, s.o summas 347,67

eurot.

11. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

menetluskulu kokku summas 1747,67 eurot, millest riigilõiv 1400 eurot ja

esindajakulu 347,67 eurot.

12. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

4 (5)

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

5 (5)