2-24-137667/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137667

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Holm Bank AS-i hagi K. N. vastu võla nõudes

458,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830)

Hageja esindaja: H. S. (e-post XXX)

Kostja: K. N. (isikukood XXX; viibimiskoht Tallinna

Vangla)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Holm Bank AS-i hagi K. N. vastu läbi vaatamata intressi 50,94 eurot,

lepingutasu 15 eurot ja sissenõudmiskulude summas 15 eurot, osas.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista K. N.lt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 378 eurot.

4. Holm Bank AS-i menetluskulud jätta 82% ulatuses K. N. kanda ning K. N.

menetluskulud 18% ulatuses Holm Bank AS-i kanda.

5. Välja mõista K. N.lt Holm Bank AS-i kasuks menetluskuluna riigilõiv 114,80

eurot.

6. Jätta K. N. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Holm Bank AS esitas 18.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

K. N.lt 458,90 euro saamiseks. Kohus tegi 22.10.2024 võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik esitas vastuväite. 26.11.2024 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 27.11.2024 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava

riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 02.12.2024 esitas

Holm Bank AS (hageja) hagi K. N. (kostja) vastu võla nõudes.

2. 02.12.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. N. ja Holm Bank AS 28.09.2019

laenulepingu nr 0185909288, mille alusel sai kostja laenu 378 eurot. Pooled leppisid

kokku intressi- ja viivisemääras 22% aastas, krediidi kulukuse esialgses määras 49,40%

aastas, lepingutasus 15 eurot ja laenu tähtpäevas 28.09.2021.

3. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ning ei tasunud osamakseid alates

28.10.2019 osamaksest. Hageja saatis kostjale 29.01.2020 lepingu ülesütlemise avalduse,

millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe

saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 12.02.2020 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Hageja ütles laenulepingu nr 0185909288 üles 12.02.2020. Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 378 eurot, intressi 50,94 eurot, lepingutasu 15 eurot ja

menetluskulu 15 eurot. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, on hageja esitanud ümberarvestuse ja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 378 eurot.

4. Hageja on seisukohal, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja

on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt

peetavatesse andmekogudesse. Kostja esitas krediiditaotluse, milles märkis igakuiseks

sissetulekuks 700 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse

hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu

andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-

ile Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ-le, mõlema andmetel puudusid kostjal

aktiivsed maksehäired. Hageja võttis laenu andmisel arvesse Kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 700 eurot ning kohustuseks arvutatud elatusmiinimumi 207

eurot Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu

saamiseks piisav.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas hagi ja kohtunõude vastuse kostjale kätte posti teel 19.12.2024. Kostja

hagile vastuväiteid ei esitanud, kuid maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites

märkis, et langes ise kelmuse ohvriks ja ei ole laenu saanud. Kostja tegi 2020 politseile

avalduse, mille osas algatati kriminaalmenetlus ja millega tegeleb Harju Maakohus, kuid

kostja on menetlusest kõrvaldatud. Palub pöörduda laenu saanud isikute A. R. ja H. L.

poole. Kostja vabaneb alles 2027. aasta lõpus ja temalt ei ole raha loota.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 27.01.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla 378 eurot, intressi 50,94

eurot, lepingutasu 15 eurot ja menetluskulu 15 eurot.

12. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2019 laenulepingu nr

0185909288 (dtl 40-45), mille alusel väljastati kostjale 378 eurot laenu (dtl 46-49).

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud.

Vastavalt laenulepingu tingimuste punktile 5 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule

(dtl 42) tagasi maksta. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Kostja maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväide, et ta ei ole laenu saanud ning selles osas on algatatud

kriminaalmenetlus, on paljasõnaline ja tõendamata.

13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37%

= 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,40% aastas (dtl 40), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Krediidiandja ütles laenulepingu nr 0185909288 üles 12.02.2020 (dtl 59). Kostja

ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

17. Kohus selgitas 27.11.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise ja teabe andmise põhimõtet on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 19-27).

18. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse (dtl 50). Laenutaotluse kohaselt oli

kostja igakuine netosissetulek 700 eurot ning igakuised finants- ja

majapidamiskohustused 0 eurot (dtl 50). Kostja töötas X OÜ-s xxx. Hageja kontrollis

krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt avaldatud andmeid vastavalt pangas

kehtivatele laenu andmise reeglitele. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi

väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud

krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja arvestas kostja sissetulekuks 700 eurot ning

kostja kohustuseks hageja poolt arvestatud elatusmiinimumi 207 eurot. Hageja tegi

päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ-le (dtl 51), kus aktiivsed

maksehäired puudusid.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks hagejal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ja finantskohustuste

suurust ega ka ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda finants- ja majapidamiskulude

suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud

on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja sissetulekute ja kõikide kohustuste kohta.

Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema

varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise

tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku

jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud

kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega

kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja

maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt

nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710,

p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

21. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

põhivõla tasumist summas 378 eurot.

22. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses märgitud intressi, lepingutasu ja sissenõudmiskulusid. Kui hageja teatab, et

ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita,

loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab

seega hageja intressi nõude summas 50,94 eurot, lepingutasu nõude summas 15 eurot ja

sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

23. Kostjale on tehtud laenu väljamakse 378 eurot (dtl 46-49). Kostja ei ole tagasimakseid

teostanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 378 eurot. Hageja on esitanud

maksegraafiku (dtl 36) perioodile 28.10.2019-28.09.2021, lähtudes lepingus kokku

lepitud põhiosamaksete suurusest. Kuivõrd kostja tagasimakseid ei teinud, on

maksegraafiku järgi hageja nõue muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Eelnev

tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 12.02.2020 avaldusega

toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

24. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud kõik lepingujärgsed

osamaksed, mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja põhivõlgnevuse 378

eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 378 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas

hagi osaliselt põhivõlgnevuse osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi läbivaatamata.

Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 82% ulatuses ja kostja menetluskulud

18% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub

menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 82% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 114,80 eurot.

28. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

29. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik