3-25-502/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-502

Haldusasi

OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. veebruari 2025. a otsuse

nr 28-25/290334 osaliselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad

(vaidlustajad) OÜ TÄP Varahaldus ja

Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja vandeadvokaat Diana

Minumets

Vastustaja (hankija) Väike-Maarja vald, esindajad vallavanem

Indrek Kesküla ja Peeter Rahnik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus. Tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. veebruari 2025. a otsus vaidlustusasjas nr

28-25/290334 menetluskulude jaotust puudutavas osas (välja arvatud riigilõiv).

2. Mõista Väike-Maarja vallalt OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi

kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 416 eurot 25

senti.

3. Mõista Väike-Maarja vallalt OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi

kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 2755 eurot. Jätta ülejäänud osas

menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja § 67 lg 4).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-25-502

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väike-Maarja Vallavalitsus (hankija) saatis 3. veebruaril 2025 riigihangete registrile

hanketeate riigihanke „Väike-Maarja valla kruusateede tolmutõrje teostamine 2025-2027“

läbiviimiseks avatud hankemenetlusena (viitenumber 290334). Pakkumuste esitamise

tähtajaks oli 20. veebruar 2025 ning hankelepingu eeldatavaks alguskuupäevaks oli 1. aprill

2025. Hanketeade avaldati riigihangete registris 4. veebruaril 2025.

2. OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaselts esitasid 12. veebruaril 2025

riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse riigihanke hankemenetluse peatamiseks ja

Väike-Maarja Vallavalitsuse kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega

kooskõlla osas, milles need ei luba kasutada kruusateede tolmutõrje teostamiseks

kaltsiumkloriidi asemel ka ligniinil põhinevaid tolmusidumisaineid. Ühtlasi palusid nad

vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud Väike-Maarja Vallavalitsuselt välja mõista.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon saatis 13. veebruaril 2025 hankijale vaidlustuse esitamise

kohta teate ning palus hankijal esitada seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta

hiljemalt 14. veebruaril 2025 ning vastus vaidlustusele hiljemalt 18. veebruaril 2025.

4. Hankija teatas 14. veebruaril 2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile, et Väike-Maarja

Vallavalitsuse 14. veebruari 2025. a korraldusega nr 48 tunnistati hankemenetlus riigihankes

„Väike-Maarja valla kruusateede tolmutõrje teostamine 2025-2027“ kehtetuks. Korralduse

kohaselt oli hankega seotud rahalise kohustuse võtmine kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 8 kohaselt volikogu ainupädevuses.

5. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 18. veebruari 2025. a otsusega vaidlustusasjas nr

28-25/290334 OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustuse riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamise tõttu riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 5 alusel läbi

vaatamata. Vaidlustajate lepingulise esindaja kulude osas leidis vaidlustuskomisjon, et nende

väljamõistmiseks hankijalt puudub RHS § 198 lg 51 kohaselt alus, sest hankija esitatud

põhjendustest lähtuvalt ei olnud hankemenetluse kehtetuks tunnistamine tingitud vaidlustuse

esitamisest.

6. OÜ TÄP Varahaldus ja Tänavapuhastuse Aktsiaselts esitasid 28. veebruaril 2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.

veebruari 2025. a otsuse nr 28-25/290334 osas, milles vaidlustuskomisjon leidis, et kaebajate

lepingulise esindaja kulude Väike-Maarja Vallavalitsuselt väljamõistmiseks puudub alus, ning

teha uus otsus, millega jätta vaidlustusmenetluse kulud Väike-Maarja Vallavalitsuse kanda ja

mõista Väike-Maarja Vallavalitsuselt kaebajate kasuks välja lepingulise esindaja kulud

summas 1316,25 eurot (käibemaksuta). Alternatiivselt palusid kaebajad kohustada

riigihangete vaidlustuskomisjoni tegema menetluskulude jaotamise kohta uut otsust.

7. Kohus võttis 3. märtsi 2025. a määrusega kaebuse menetlusse riigihangete

vaidlustuskomisjoni 18. veebruari 2025. a otsuse nr 28-25/290334 osaliselt tühistamiseks

(vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude väljamõistmiseks).

8. Vastustaja esitas 10. märtsil 2025 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

2(8)

3-25-502

9. Kohus otsustas 11. märtsi 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja

menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

10. Kaebajad esitasid 18. märtsil 2025 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.

11. Vastustaja esitas 24. märtsil 2025 täiendava seisukoha ja vastuväite kaebajate

menetluskulude väljamõistmise taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebajate väited on kokkuvõtvalt järgmised.

12.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon oleks pidanud hankemenetluse lõpetamisel kaebajate

menetluskulud hankijalt RHS § 198 lg 51 alusel kaebajate kasuks välja mõistma.

Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjus oli ilmselgelt otsitud ja sisuliselt väär, sest

riigihangete korraldamine pole vallavolikogu pädevuses. KOKS § 30 lg 1 p-de 3 ja 4 ning

Väike-Maarja Vallavolikogu 24. augusti 2023. a määrusega nr 26 kehtestatud „Väike-Maarja

valla hankekorra“ § 1 lg 1 kohaselt on riigihangete korraldamine vallavalitsuse pädevuses

ning tavapärase majandamisega seotud kohustuste võtmiseks polnud vallavolikogu

nõusolekut vaja. Igal juhul oleks hankija saanud vallavolikogult nõusolekut küsida ning

keelduva vastuse korral oleks saanud lühendada hankelepingu tähtaega kolmelt aastalt ühele

aastale. Riigihangete registri andmetel ei ole Väike-Maarja Vallavolikogu kunagi ühtegi

riigihanget korraldanud. Küll aga on Väike-Maarja Vallavalitsus viinud läbi mitmeid

hankemenetlusi, mille eesmärk on olnud sõlmida hankelepinguid mitmeks aastaks. Ka

kaebuse esitamise ajal toimusid mitmed hankemenetlused, millega võetakse mitmeks aastaks

kohustused, kuid neid ei tunnistatud pädevuse puudumise tõttu kehtetuks. Arvestades, et

hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks järgmisel päeval pärast vaidlustusest

teadasaamist, on ilmne, et seda tehti vaidlustuse esitamise tõttu ja menetluskulude kandmise

kohustuse vältimiseks.

12.2. Kaebajate menetluskulud oleks tulnud nende kasuks välja mõista ka juhul, kui vastustaja

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendus oleks tõene. Sarnaselt HKMS § 108 lg-le 6

on RHS § 198 lg 51 eesmärk hüvitada kaebajatele vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu

tekkinud menetluskulud. Olukorras, kus menetluskulude tekkimise põhjustas hankija hooletus

või viga riigihanke korraldamisel, oleks vaidlustusmenetluse menetluskulude vaidlustajate

kanda jätmine ebaõiglane.

13. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

13.1. Hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et hankijal oli finantskriisist tingitult

keeruline täita olemasolevaid ja võtta juurde uusi pikaajalisi rahalisi kohustusi, mille

võtmiseks peab olema volikogu nõusolek. Vallavalitsus pidas finantskriisi tõttu vajalikuks

pikaajalisi rahalisi kohustusi vähendada ning otsustas vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks

tunnistada, sest pikaajaliste kohustuste võtmiseks polnud volikogu nõusolekut.

13.2. Ajal, mil vastustaja alustas hankemenetluse, ei olnud veel valla 2025. a eelarvet vastu

võetud ega hankeplaani kinnitatud. Eelarve koostamise käigus arutati kulude vähendamise

vajadust ja tõstatus küsimus eelarveaastat ületavate pikaajaliste kohustuste võtmise osas.

3(8)

3-25-502

Vaidlustuse laekumine valla eelarve ja hankeplaani eelnõude ettevalmistamise ajal on

kokkusattumus.

13.3. Ka vallavalitsuse 5. märtsi 2025. a korraldusega kinnitatud Väike-Maarja valla 2025. a

hankeplaanis pole tolmutõrje hanget ette nähtud. Hankeplaani eelnõus kavandatud ja ühte

eelarveaastat ületavate hangete osas otsustati enne hankemenetlustega alustamist arutada neid

küsimusi volikogus ja taotleda volikogult nõusolekut hangete läbiviimiseks ja hankelepingute

sõlmimiseks. See on kooskõlas KOKS § 22 lg 1 p-ga 8, mille kohaselt on muude tulevikus

raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine vallavolikogu ainupädevuses.

Vastustaja ei pidanud korralduses nr 48 silmas, et hankemenetluse peaks läbi viima

vallavolikogu. Hangetega „Väike-Maarja valla kruusateede greiderdamine 2025-2027“ ja

„Väike-Maarja valla mustkattega teede ja tänavate löökaukude ja pragude remont 2025-2027“

otsustati erandkorras jätkata, sest neid töid ei ole võimalik jätta teostamata. Nende hangete

osas otsustati sõlmida töövõtjatega lepingud pärast volikogult nõusoleku saamist. Tolmutõrje

osas on võimalik jätta hange üks aasta vahele ilma teedele olulisi kahjustusi tekitamata.

Kaebajate väide, et vallavalitsusel olnuks vallavolikogult nõusoleku saamiseks mitu kuud

aega, on põhjendamatu. Teehooldus on ajakriitiline töö ning hankelepingu sõlmimine alates 1.

aprillist 2025 oli hankija jaoks väga oluline kriteerium.

13.4. Kaebajate väide, et RHS § 198 lg 51 ja HKMS § 108 lg 6 kohaselt tulnuks vaidlustajate

lepingulise esindaja kulud igal juhul välja mõista, ei ole RHS § 198 lg-ga 51 kooskõlas, sest

nimetatud sätte eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea hankija kandma vaidlustusmenetluse

kulusid, kui otsust ei tunnistatud kehtetuks vaidlustuse omaksvõtu tõttu. Vaidlustusmenetluse

kulud ei tekkinud kaebajatele vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel. Valla keskkonna- ja

hankespetsialist alustas teehoolduse hangetega aegsasti (s.o enne vallaeelarve kehtestamist ja

hankeplaani kinnitamist), sest tegemist on ajakriitilise tööga. Olukorras, kus vastustaja

kasutas põhjendatult RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud õigust tunnistada hankemenetlus

kehtetuks, oleks ebaõiglane jätta vaidlustajate kulud hankija kanda. Kuna vastustaja ei tegutse

tavapärases stabiilses majandus- ja finantskeskkonnas, ei ole põhjendatud süüdistada teda

hooletuses ja vigades hangete planeerimisel ja läbiviimisel. Kohaliku omavalitsuse pädevuses

olevad küsimused on nende ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu vaid piiratud ulatuses

kohtulikult kontrollitavad.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kaebajad ei vaidlusta riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. veebruari 2025. a otsust nr

28-25/290334 osas, milles vaidlustuskomisjon jättis kaebajate vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 5

ja § 197 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Asjas on vaidluse all kaebajate, s.o riigihangete

vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud riigihankemenetluses osalemisest huvitatud

ettevõtjate, menetluskulude jaotus vaidlustusmenetluses. Tegemist on hankeasjaga, sest

vaidlus on tekkinud riigihanke korraldamisest ning kaebuses on esitatud tühistamiskaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS § 266 lg-d 1 ja 2, § 267 lg 1 ja § 268 lg

2).

15. Riigihangete vaidlustuskomisjon asus 18. veebruari 2025. a otsuses seisukohale, et

vaidlustajate lepingulise esindaja kulude hankijalt väljamõistmine polnud RHS § 198 lg 51

alusel põhjendatud. Kuigi riigihangete vaidlustuskomisjon ei lahendanud vaidlustajate

menetluskulude taotlust otsuse resolutsioonis ega lahendanud seda selgesõnaliselt ka otsuse

põhjendavas osas, nähtub siiski otsusest, et vaidlustuskomisjon jättis vaidlustajate

menetluskulude taotluse nende lepingulise esindaja kulusid puudutavas osas rahuldamata.

4(8)

3-25-502

RHS § 198 lg 51 sätestab asjassepuutuvas osas jätmist: kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS §

197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse

kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja

vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul,

kui vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse

esitamisest.

Vaidlus puudub selles, et hankija tunnistas riigihanke menetluse pärast vaidlustuse esitamist

kehtetuks. Asja lahendamiseks on vaja võtta seisukoht, kas hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine oli tingitud vaidlustuse esitamisest. Seda tehes ei kontrolli kohus, kas hankija

tunnistas hankemenetluse kehtetuks õiguspäraselt.

15.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon asus 18. veebruari 2025. a otsuses seisukohale, et

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korralduses esitatud põhjendustest lähtuvalt ei olnud

hankemenetluse kehtetuks tunnistamine tingitud vaidlustuse esitamisest.

Väike-Maarja Vallavalitsus põhjendas korralduses nr 48 hankemenetluse kehtetuks

tunnistamist järgmiselt: „[k]una kruusateede tolmutõrje teostamine on planeeritud kolmeks

aastaks, siis on käesoleva hanke osas rahalise kohustuse võtmine volikogu ainupädevuses

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktist 8 tulenevalt, sest kohustusi

võetakse tähtajaga üle ühe eelarveaasta. Eelnevat arvestades ei ole võimalik jätkata

hankemenetlust riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel, sest vallavalitsuse

pädevuses on valla kruusateede hanke korraldamine ja sellega seotud rahaliste kohustuste

võtmine üheks eelarveaastaks.“ (dtl 11–12)

Kohtu hinnangul ei nähtu eeltoodud põhjendusest ilmselgelt, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine polnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seepärast oleks riigihangete

vaidlustuskomisjon pidanud otsuses selgitama, kuidas vaidlustuskomisjon jõudis korralduses

nr 48 esitatud põhjenduste põhjal otsuses esitatud järeldusele.

15.2. RHS § 198 lg 51 sõnastusest nähtuvalt peab üldjuhul, kui vaidlustusmenetlus lõpeb

riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise tõttu, kandma vaidlustaja lepingulise esindaja

kulud hankija. Erandina pole hankijal seda kohustust juhul, kui riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Erandi kohaldamiseks lasub

põhistamiskohustus hankijal.

Järeldust, et vaidlustuse mõju puudumist riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisele peab

põhistama hankija, toetavad ka sätte väljatöötamise käigus esitatud seisukohad. RHS § 198 lg

51 kehtib alates 1. juunist 2022, mil jõustus Riigikogus 13. aprillil 2022 vastu võetud

riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Seaduse

eelnõu (491 SE) teise lugemise juurde esitatud muudatusettepanekute loetelu kohaselt on sätte

eesmärk vältida hankija vabanemist vastaspoole esindajakulude kandmise kohustusest, kui ta

tunnistab riigihankemenetluse kehtetuks ilma, et ta selgesõnaliselt tunnistaks vaidlustuse

põhjendatust, kuid oma käitumisega sisuliselt möönab seda.1 Sama eelnõu esimese lugemise

juurde esitatud seletuskirjas on rõhutatud, et hankija peab kulude hüvitamisest vabanemiseks

näitama, et otsuse kehtetuks tunnistamine ei ole põhjustatud vaidlustusest.2

www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d-fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus, 491 SE II. Muudatusettepanekute loetelu

riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks,

lk 6 (p 8.2).

5(8)

3-25-502

16. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esitanud veenvaid põhjendusi, mis kinnitaksid tema

väidet, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse

esitamisest. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

16.1. Vastustaja tunnistas vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel.

Nimetatud sätte võib hankija hankemenetluse omal algatusel põhjendatud vajaduse korral

kehtetuks tunnistada. Hankijal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel ulatuslik

kaalutlusõigus. Põhjendatud vajadus võib olla tingitud näiteks hankija eksimusest

hankemenetluse korraldamisel, hankija vajaduse või võimaluste muutumisest, vähesest

konkurentsist, objektiivse olukorra muutumisest vms. Siiski tuleb hankijal tuua

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses esile faktilised asjaolud, millest tuleneb

hankija hinnangul põhjendatud vajadus hankemenetluse lõpetamiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-2008, p-d 13 ja 14).

16.2. Praeguses asjas ei ole vastustaja olnud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuste

selgitamisel järjekindel.

Vastustaja leidis korralduses nr 48, et vallavalitsus oli kohustatud hankemenetluse kehtetuks

tunnistama, sest olukorras, kus vald võtab hankega rahalisi kohustusi kolmeks aastaks, on

rahalise kohustuse võtmine KOKS § 22 lg 1 p 8 alusel vallavolikogu ainupädevuses. Seevastu

kohtumenetluses väitis vastustaja, et hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et hankijal

on finantskriisist tingituna keeruline täita olemasolevaid ja võtta juurde uusi pikaajalisi

kohustusi, mille võtmiseks peab olema volikogu nõusolek. Vastustaja lisas, et kõrge

inflatsioon, kõrged intressimäärad ja ebakindlus majanduses mõjutavad oluliselt ka Väike-

Maarja valda, mistõttu ei olnud võimalik hankemenetlust riigihanke alusdokumentides

ettenähtud tingimustel jätkata (vastus kaebusele, p 2.2; vt ka p 2.10; dtl 152–154).

Kohus ei sea kahtluse alla vastustaja kui hankija õigust vallale võetavaid pikaajalisi rahalisi

kohustusi vähendada. Küll aga kahandab asjaolu, et vastustaja pole olnud hankemenetluse

kehtetuks tunnistamise põhjendustes järjekindel, korralduses nr 48 esitatud põhjenduse

usutavust.

16.3. Vastustaja ei ole kohtumenetluses väitnud, et vallavalitsus oli kohustatud

hankemenetluse KOKS § 22 lg 1 p 8 eiramise tõttu kehtetuks tunnistama. Vastustaja märkis

vastuses kaebusele, et hankemenetlus tunnistati kehtetuks volikogu nõusoleku puudumise

tõttu. Vastustaja selgitas, et hankeplaani eelnõus kavandatud ja ühte eelarveaastat ületavate

hangete osas otsustati enne hankemenetlustega alustamist taotleda volikogult nõusolekut

hangete läbiviimiseks ja hankelepingute sõlmimiseks. Samas nentis vastustaja, et kahe sarnase

hankemenetlusega, kus vald sõlmiks hankelepingu kaheks aastaks („Väike-Maarja valla

kruusateede greiderdamine 2025-2027“ ja „Väike-Maarja valla mustkattega teede ja tänavate

löökaukude ja pragude remont 2025-2027“), otsustas vald hankemenetlustega erandkorras

jätkata ning küsida volikogu nõusolekut enne hankelepingute sõlmimist. Tolmutõrje osas

pidas aga vastustaja võimalikuks jätta hanke ühel aastal vahele, sest tolmutõrje ärajätmine ei

põhjusta teedele olulisi kahjustusi (vastus kaebusele, p-d 2.4 ja 2.5; dtl 153). Eeltoodu osutab,

et vastustaja siiski ei pidanud vaidlusaluse hankemenetlusega jätkamist KOKS § 22 lg 1 p 8

alusel õiguslikult lubamatuks.

16.4. Vastustaja esitas vaidlusaluse riigihanke hanketeate riigihangete registrile 3. veebruaril

2025 ning tunnistas hankemenetluse kehtetuks 11 päeva hiljem, 14. veebruaril 2025.

2 Samas. Seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu juurde, lk 56.

6(8)

3-25-502

Vastustaja ei ole väitnud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud

oleksid saanud vastustajale teatavaks pärast riigihanke teate esitamist.

Kohus peab praeguses asjas kaalukaks ka asjaolu, et vastustaja tunnistas hankemenetluse

kehtetuks päev pärast kaebajate vaidlustuse kättesaamist. Sellises olukorras pidanuks

vastustaja esitama kohtule kaalukamad põhjendused ja tõendid, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud kaebajate vaidlustuse esitamisest (nt dokumendid, millest

nähtuks, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tehti ettevalmistusi juba enne

vaidlustuse esitamist).

17. Kohtu hinnangul on eeltoodu põhjal alust arvata, et vaidlusaluse hankemenetluse

kehtetuks tunnistamine oli tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega jättis riigihangete

vaidlustuskomisjon 18. veebruari 2025. a otsusega vaidlustajate menetluskulude taotluse RHS

§ 198 lg 51 alusel õigusvastaselt rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja

tühistab riigihangete vaidlustuskomisjoni 18. veebruari 2025. a otsuse menetluskulude jaotust

puudutavas osas (välja arvatud riigilõiv).

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

18.1. Hankeasja lahendamisel kohtus tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja

vaidlustusmenetluses kantud kulud hankijalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-20-718/28, p 19).

Kaebajad ei taotle vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu hankijalt väljamõistmist.

Riigihangete vaidlustuskomisjon märkis 18. veebruari 2025. a otsuses, et vaidlustajatel on

õigus nõuda vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (p 5.1). Vaidlustusasja

toimikust nähtuvalt esitasid kaebajad vastava taotluse riigihangete vaidlustuskomisjonile 20.

veebruaril 2025 (dtl 144).

Kaebajad taotlevad vaidlustusmenetluses vaidlustajate lepingulise esindaja kulude hankijalt

väljamõistmist. Kaebajad esitasid kohtule Advokaadibüroo WIDEN OÜ 27. veebruari 2025. a

arve nr 202500376. Arve spetsifikatsiooni kohaselt osutasid kaebajatele õigusteenust kaks

advokaati: Diana Minumets ja Vanessa Kricere (dtl 16 ja 17). Kaebajate 12. veebruari 2025. a

vaidlustusest nähtuvalt esindas neid vaidlustusmenetluses üks esindaja: vandeadvokaat Diana

Minumets. Eesti Advokatuuri veebilehe andmetel ei ole Vanessa Kricere advokaat.

Advokaadibüroo WIDEN veebilehelt nähtuvalt töötab Vanessa Kricere advokaadibüroos

juristina. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 3 kohaselt ei või isikud, kes ei ole advokatuuri

liikmed, advokaadibüroo kaudu või vahendusel õigusteenust osutada. Kuna V. Kricere ei

esindanud kaebajaid vaidlustusmenetluses enda nimel kaebajate volikirja alusel ning ta ei

võinud AdvS § 40 lg 3 kohaselt kaebajatele vaidlustusmenetluses advokaadibüroo kaudu

õigusteenust osutada, ei kvalifitseeru ta vaidlustajate lepinguliseks esindajaks RHS § 198 lg 51

tähenduses ning seetõttu ei pea kohus kaebajate vaidlustusmenetluses kantud kulude

väljamõistmist lubatavaks (s.o 900 euro ulatuses). Vastustaja väitel on kaebajate

vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud (s.o 1316,25 eurot) ebamõistlikult suured (24.

märtsi 2025. a menetlusdokumendi p 2.5; dtl 185). Kohus peab vandeadvokaat D. Minumetsa

kulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Ajakulu (kokku 1,85 tundi) on asja mahu ja keerukusega

vastavuses. Õigusteenuse tunnihind (225 eurot ilma käibemaksuta) on küll tavapärasest

tunnihinnast mõnevõrra kõrgem, kuid võttes arvesse, et hankeasjades on vandeadvokaatide

tasud turutingimuste tõttu tavapärasest kõrgemad, esindaja tunnitasu ei ole ilmselgelt

ülemäärane ning kulude kogusuurus on aktsepteeritavas suurusjärgus, ei pea kohus ainuüksi

tunnitasu suuruse tõttu esindajakulu vähendamist põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab

7(8)

3-25-502

kohus vastustajalt kaebajate vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude eest

RHS § 198 lg 51 alusel kaebajate kasuks välja 416,25 eurot (1,85×225; käibemaksuta).

18.2. Kaebajad taotlevad ka kohtumenetluses kantud menetluskulude vastustajalt

väljamõistmist.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud.

Kaebajate menetluskuluks halduskohtus on kaebuselt tasutud riigilõiv 640 eurot (dtl 18) ja

õigusabikulud 2677,50 eurot (kokku 3317,5 eurot). Kohtule on esitatud Advokaadibüroo

WIDEN OÜ 28. veebruari 2025. a arve nr 202500465 ja 18. märtsi 2025. a arve nr 202500680

(dtl 179–182). Arve nr 202500465 spetsifikatsioonist nähtuvalt osutasid kaebajatele

õigusteenust D. Minumets ja V. Kricere. Kaebajad on ka 18. märtsi 2025. a

menetlusdokumendis märkinud, et V. Kricere osales õigusabi osutamisel (dtl 177 ja 178).

HKMS § 101 lg 1 ja § 103 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste

esindajate kulud. Kaebajaid on halduskohtus esindanud üksnes vandeadvokaat D. Minumets.

Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa menetlusdokumendi

koostamisel esindajale abi osutanud isikute kulusid välja mõista (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-20-771/103, p 60 ja Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr

3-18-2099/20, p 32 koos viidetega varasemale praktikale). Seepärast ei saa V. Kricere

tegevuse eest arvestatud tasu (s.o 562,50 eurot) pidada halduskohtumenetluse seadustiku

alusel hüvitatavaks õigusabikuluks. Kaebajate lepingulise esindaja õigusabikulud on 9,4 tunni

eest kokku 2115 eurot (tunnihind 225 eurot; käibemaksuta). Vastustaja väitel on kaebajate

menetluskulud (s.o 3317,5 eurot) ebamõistlikult suured ning ei ole vastavuses kohtuasja

keerukuse, tööde mahu ja õigusteenuse keskmise turuhinnaga (24. märtsi 2025. a

menetlusdokumendi p 2.5; dtl 185). Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja

põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Õigusteenus hõlmas kaebuse koostamist (21. ja 27.

veebruaril 2025; kokku 6,15 tundi), kaebusele esitatud vastustaja vastuse ja selle lisade

analüüsi ning kaebajatele ülevaate koostamist (11. märtsil 2025; 0,75 tundi) ning kaebuse

vastuse kohta seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist, samuti suhtlust kliendiga

(17. märtsil 2025; 2,5 tundi). Arvestades, et kaebuse sisu ei kattunud olulises osas vaidlustuse

sisuga ning vastustaja esitas 10. märtsi 2025. a menetlusdokumendis hulgaliselt uusi

seisukohti, ei saa kaebajate lepingulise esindaja ajakulu pidada ülemääraseks. Kohus ei pea

praeguses asjas kaebajate lepingulise esindaja tunnitasu suuruse tõttu õigusabikulude

vähendamist otsuse p-s 18.1 esitatud kaalutlustel põhjendatuks. Seepärast mõistab kohus

vastustajalt kaebajate halduskohtumenetluses kantud õigusabikulude katteks välja 2115 eurot

(9,4×225) ning riigilõivu 640 eurot, kokku 2755 eurot (käibemaksuta).

18.3. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

8(8)