3-25-622/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-622

Haldusasi

X.Y kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kohustamiseks kustutama digiloost ebaõige diagnoos,

12.03.2020 ekspertiisiakti tühistamiseks ning SA-lt Põhja-

Eesti Regionaalhaigla ja psühhiaater M.Lilt mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X.Y kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X.Y (kaebaja) osas algatati 22.02.2019 kriminaalmenetlus, milles teda kahtlustati

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta ründas kahel korral endist

elukaaslast.

2. Kaebajale määrati 2019. a novembris ambulatoorne kohtupsühhiaatriline-kohtupsühho-

loogiline kompleksekspertiis, kuid kaebaja jättis ekspertiisi korduvalt ilmumata. Kaebaja peeti

17.02.2020 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 139 lg 5 alusel sundtoomiseks kinni ja

toimetati järgmisel päeval ekspertiisiks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatria-

kliinikusse. Eksperdi hinnangul ei saanud ambulatoorselt anda kaebaja psüühikale adekvaatset

hinnangut, mistõttu tuleks ta suunata statsionaarsesse ekspertiisi, kus saab teha pikemaajalisi

uuringuid ja kaebajat jälgida.

3. Harju Maakohus rahuldas 20.02.2020 määrusega asjas nr a-aa-aaaa prokuratuuri taotluse

ja andis loa paigutada kaebaja statsionaarse ekspertiisi tegemiseks kuni 1 kuuks sundkorras

psühhiaatriakliinikusse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2020 määrusega maakohtu

määruse muutmata ja Riigikohus jättis 09.10.2020 määrusega ringkonnakohtu määruse

muutmata.

3-25-622

4. PERH-i psühhiaatriakliiniku 12.03.2020 statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühho-

loogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.1-3/1541 leiti, et kaebajal esineb raske psüühikahäire

(luululine häire, RHK 10 järgi  F22.0), mis avaldub hüpohondrilistes ja paranoilistes luulu-

mõtetes ja luulumõtetest juhitud ebaadekvaatses käitumises. Luululist häiret tuleb käsitleda

vaimuhaigusena KarS § 34 järgi. Kaebaja ei olnud oma vaimse seisundi tõttu võimeline aru

saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, ta

tegutses luululistel ajenditel. Luululine häire on kroonilise iseloomuga raske psüühikahäire,

mis võib oluliselt mõjutada isiku arusaamisvõimet ja võimet oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtida. Kaebaja ei ole oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus,

andma menetluses ütlusi ega kandma süüdimõistmisel karistust. Kaebaja raske psüühikahäire

võib raskendada tema igapäevast toimetulekut. Kaebaja võib oma vaimse seisundi poolest olla

ohtlik oma lapsele, kuna ta võib kasutada lapse hooldamisel ebapädevaid meetodeid. Kaebaja

võib olla ohtlik ka oma endisele elukaaslasele. Kaebaja vajab psühhiaatrilist ravi, kuid tal pole

haiguskriitikat ja ta ei saa aru ravivajadusest. Ravita jäämisel püsib ja laieneb temal luululine

sümptomaatika ja ta võib käituda ohtlikult. Kaebaja vajab ambulatoorse psühhiaatrilise sund-

ravi kohaldamist KarS § 86 järgi. Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine

psühhiaatriahaiglas või statsionaarne psühhiaatriline sundravi isoleerib kaebaja lubamatult

kauaks lapsest ja need meetmed ei ole proportsionaalsed tema ohtlikkuse määraga. Akti all-

kirjastasid psühhiaater M.L ja psühholoog O.P.

5. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 21.04.2021 määrusega2 KrMS § 199 lg 1 p 1 ning

§-de 200 ja 206 alusel kriminaalmenetluse, sest kaebaja ei olnud süüdiv. Tal esines kuriteo-

tunnustele vastavate tegude toimepanemise ajal raske psüühikahäire, ta ei olnud oma vaimse

seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

juhtima.

6. Kaebaja esitas 12.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i kohustamiseks

kustutama digiloost ebaõige diagnoos, 12.03.2020 ekspertiisiakti tühistamiseks ning PERH-ilt

ja psühhiaater M.Lilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranäge-

misel. Ekspertiisiakt sisaldab laimu ja diagnoosi, mis on hiljem korduvalt ümber lükatud.

Ekspertiis tehti ekspertide seadusevastase tegevuse tulemusel kokkuleppel politsei või proku-

röriga. Ekspertiisi ei viidud läbi kaebaja emakeeles, milleks on vene keel. Ekspertiisi ei

salvestatud, seega ei saa psühhiaater tõendada, et kaebaja rääkis seda, mida psühhiaater

väidab.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu

pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

8. Kaebaja vaidlustab tervishoiuteenuse osutaja väidetavalt ebaõiget diagnoosi ja taotleb

sellega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kaebajale tehti ekspertiis

kriminaalmenetluses kohtumääruse alusel sundkorras. Kaebaja ei vaidlusta ekspertiisi

määramist, vaid eksperdi hinnangut ehk tervishoiuteenuse sisulist kvaliteeti.

9. Riigikohus selgitas 29.02.2014 määruses asjas nr 3-2-1-155-13, et riigipoolset kinni-

pidamist ja tahtevastase ravi toimumist saab vaidlustada halduskohtumenetluses (p-d 28, 50).

Isiku KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel tekib nii avalik-õiguslik

1 Vt kriminaalasja nr 1-21-5227 dtl 198-211.

2 Vt haldusasja nr 3-20-644 dtl 250-253.

2(3)

3-25-622

kui ka eraõigussuhe: isiku sundravile paigutamine ning tema seal hoidmine toimub avalik-

õiguslikus suhtes, kuid sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiu-

teenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes ning psühhiaatrilisele sundravile alluta-

tud isik ja tervishoiuteenuse osutaja on lepingulises suhtes, mistõttu lahendatakse sellest

suhtest tulenevad vaidlused tsiviilkohtumenetluses (p 53). Toimunud ravi kvaliteedi üle saab

kohus otsustada tsiviilkohtumenetluses hagimenetluses tervishoiuteenuse osutaja vastu

esitatud hagi menetlemisel (p 57). Tervishoiuteenuse osutamisega (sh kui see toimub

lepinguga võrdsustatud võlasuhte alusel) tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda

tsiviilkohtumenetluses, kuid mitte hagita menetluses, vaid hagis tervishoiuteenuse osutaja

vastu (p 58).

10. Eeltoodud põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus pädev hindama tervishoiuteenuse

osutaja teenuse kvaliteeti ega lahendama sellega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet. Ka

kanded digiloos tegi tervishoiuteenuse osutaja võlaõigussuhte raames. Sellise vaidluse

lahendamise pädevus on tsiviilkohtul. PERH-i ja psühhiaatri ning kaebaja vahel ei olnud

avalik-õiguslikku suhet. Selline suhe oli kaebaja ja prokuratuuri / politsei / kohtu vahel.

PERH ja psühhiaater andsid oma ekspertarvamuse lepinguga võrdsustatud võlasuhte alusel,

kus kaebaja nõusolek asendati kohtumäärusega. PERH ega psühhiaater ei teostanud kaebaja

suhtes avalikku võimu, vaid tervishoiuteenuse osutamise lepinguga võrdsustatud võlasuhtes,

andes erialateadmistele tuginedes ekspertarvamuse kaebaja tervisliku seisundi kohta.

11. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrus asjas nr 3-21-

30. Viidatud asjas leidis Riigikohus, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise vaidlused

kuuluvad halduskohtu pädevusse. Riigikohus tuginedes seda seisukohta võttes mh asjaolule,

et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet ning ravi praktiline

korraldus on sõltuvuses vangistusest, vangla haldusõiguslikest otsustest ja kinnipidamis-

režiimist. Praegusel juhul osutati kaebajale tervishoiuteenust psühhiaatriakliinikus

tavapärastes tingimustes, mis ei erinenud millegi poolest neist tingimustest, kus kaebaja oleks

vabatahtlikult tervishoiuteenuse osutajalt teenust saanud. Ekspertiisi teostas raviasutuses

töötav arst, mitte kohtu / prokuratuuri / politsei juures töötav arst.

12. Neil põhjustel tuleb kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu

läbivaatamatult tagastada.

13. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast puudub vajadus selle tagastamise üle otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)