1-24-582/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-582

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2025.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-582 (22267000597)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohuistungi sekretär

Anneli Harjus

Kriminaalasi

Janar Kase süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Süüdistatav

Ringkonnaprokurör Triin Tumala

Janar Kase, Isikukood: 38109254210; Elukoht: XXX,

Pärnu; Kodakondsus: Eesti Vabariigi; Haridus: XXX;

Emakeel: eesti keel; Töökoht: XXX; Karistatus:

kriminaalkorras karistatud korduvalt: 1) Pärnu Maakohtu

28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309 karistatud KarS § 209

lg 2 p 3 - § 22 lg 3, KarS § 25 lg 2 järgi 1 aastase

vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi 6 kuulise

vangistusega. Liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg

1 ja § 64 lg 1 alusel loetud mõistetud karistus kaetuks

Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega mõistetud

kandmata karistusega 2 aastat 4 kuud ja 3 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud

karistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, mille

algust loetud alates 12.05.2020.a ning loetud karistus

kantuks; 2) Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega nr 1-

20-2654 karistatud KarS § 3891 lg 3 järgi vangistusega 2

aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loetud Pärnu

Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-19-4023 mõistetud

vangistus 2 aastat, kaetuks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega ja mõistetud liitkaristuseks 2 aastat ja 6

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel kandmata

karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS §

74 lg 1, 3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi

täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga.

1-24-582

RESOLUTSIOON

Lisakohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel.

Lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5

kuuks; 3) Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega 1-19-

4023 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aasta ja 6

kuulise vangistusega, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja

6 kuulise vangistusega, KarS § 424 lg 1 järgi 1 aastase

vangistusega. Liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendatud karistust 1/3 võrra ja

mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1,

3 alusel jäetud mõistetud karistus tingimisi täitmisele

pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisakohustused

KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 alusel. Lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kaitsja: Andres Simson, kokkuleppel

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315,

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Janar Kase KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks)

aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

lugeda vangistus 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309

mõistetud karistust 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva vangistust käesoleva otsusega mõistetud

karistuse 10 kuu vangistuse võrra, ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 2 (kaks)

kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

4. Janar Kasel ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu

määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

KrMS § 414 lg-le 3.

5. Janar Kase karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta

ilmumisest.

6. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 ja 3 alusel kohaldada Janar Kasele lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise

algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on

süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

7. DVD ja CD plaadid (kokku 6 tk) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

8. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Kaselt menetluskuludena,

riigituludesse sundraha vähendatult 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulud 133 eurot,

tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 273 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 150 eurot,

kokku 1643,50 eurot.

9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE502200221014193355 Swedbank

AS-is või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99925700002575. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

1-24-582

nimi, kriminaalasja number.

10. Välja mõistetud menetluskulud 1643,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Janar Kaset tasuma kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks

136,96 eurot ning viimase osamaksena 136,94 eurot. Maksegraafiku mittetäimisel loetakse

kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile ning jõustumise järgselt

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada

kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates

26.03.2025.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

Janar Kase süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja 03.10.2019.a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis, juhtis taas 13.06.2022 kella 13.29 ajal XXX tänaval X silla suunas sõiduautot

Mercedes Benz registreerimismärgiga X (tegelik registreerimismärk on X ) olles narkootilise

aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, s.o. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti

nr 739T kohaselt kokaiini metaboliit bensoüülekogniin (uriinis GHB-d 566 ug/ml), tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes

või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, rikkudes oma tahtliku tegevusega

Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Samuti tema juhtis taas tahtlikult 08.06.2023.a kella 17:39 ajal X vallas X külas X tee juurest

kuni XXX mnt 74 sõiduautot Mercedes-Benz GSL350D4 registreerimismärgiga X , olles

alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 19.06.2023.a

uuringuakti nr 1037T kohaselt leiti Janar Kase 08.06.2023.a kell 18:30 võetud verest etanooli

2,03±0,06 mg/g, seega vähemalt 1,97 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse

mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem, seega juhtis Janar Kase mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus

tahtlikult Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Oma tahtliku tegevusega pani Janar Kase toime korduva mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1-24-582

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Kohus leiab, et Janar Kasele süüks arvatud kuriteod KarS § 424 lg 2 järgi on tõendamist

leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

KarS § 424 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis. Süüdistuse kohaselt on Janar Kase 13.06.2022 ja 08.06.2023 juhtinud

mootorsõidukit joobeseisundis. Samuti on J. Kase varasemalt Pärnu Maakohtu 03.10.2019

otsusega juba karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat vangistust

katseajaga 3 aastat alates 03.10.2019 kuni 02.10.2022 (tl 108). Seega heidetakse J. Kasele

süüdistuses ette käitumiskontrolli ajal KarS § 424 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemist, mistõttu on tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis.

Korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus, mis sisaldub sama paragrahvi

kvalifitseerivas koosseisus, s.o KarS § 424 lõikes 2.

Kohtuistungil süüdistatav enda ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas enda süüd joobes

juhtimises ja kahetses oma tegu (vt 04.03.2025 kohtuistungi protokolli lk 2).

2. Esitatud süüdistuse järgi on esimene mootorsõiduki joobes juhtimine J. Kase poolt toime

pandud 13.06.2022 kella 13.29 ajal, kui ta juhtis XXX tänaval X silla suunas sõiduautot

Mercedes Benz registreerimismärgiga X (tegelik registreerimismärk X ) olles narkootilise aine

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 739T

kohaselt tuvastati J. Kasel kokaiini metaboliit bensoüülekogniin ning GHB-d 566 ug/ml (tl 63).

SA Pärnu Haigla koostatud terviseseisundi kirjelduse ja EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi

Mailis Tõnisson uuringuakti kohaselt oli süüdistatav ärevil, püksid märjad, süda puperdas ning

hingamissagedus oli kiirenenud. Eksperdi järelduste kohaselt esines J. Kasel teo ajal narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud joove (tl 61, 64).

2.1. Asjaolu, et J. Kase terviseseisund oli häiritud ning kehalised ja psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid olid oluliselt häiritud nähtub selgelt kohtuistungil uuritud tõenditest. 13.06.2022

episoodis on tunnistajad H.Z ja M.N ütluste kohaselt hakkas neile silma J. Kase poolt juhitud

Mercedes Benz registreerimismärgiga X (edaspidi: Mercedes) ebatavaline liikumine X ja X mnt

ristmikul. Mercedes takistas ristmikul liiklust nii, et üks sõidusuund ei saanud edasi liikuda,

seejuures oli näha, kuidas J. Kase hõõrus kahe käega silmi ja hakkas mõni kilomeeter tunnis

ristmikku ületama. X silla poole liikudes sõitis J. Kase üle ohutussaare äärkivi ja peatus uuesti.

Seejärel üritas J. Kase edasi liikuda, kuid juhi sõidustiilist oli tunnistajate H.Z ja M.N ütluste

kohaselt selgelt näha äärmine ebakindlus. M.N üritas hetkel, kui J. Kase peatus, võtmeid süütest

ära võtta, et takistada J. Kase edasiliikumist. Süüdistatavat ei õnnestunud tunnistajatel peatada,

mis aga õnnestus PPA kiirreageerijatel. Tunnistajana üle kuulatud politseiniku J.X-i ütluste järgi

seisis Mercedes ristmikul rohelise fooritule all, mis tekitas liiklusummiku. Rooli taga oli J. Kase,

kes oli magavas asendis nii, et lõug toetus rinnale. J. Kase ei allunud politseinike korraldustele

sõidukist väljumiseks ning osutas füüsilist vastupanu. Politseiametniku sõnul ei saanud J. Kase

aru, mis parasjagu toimub. Tunnistajad J.X on kirjeldanud kinnipidamise asjaolusid, millised

kajastuvad ka asitõendi vaatlusprotokollina vormistatud politseisõiduki pardakaamera

salvestustel (tl 71-73). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et J.

Kase kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on narkojoobe tunnused ning J. Kase

otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on

narkootilisi aineid (tl 60).

2.2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud ja kohtulikul

uurimisel vahetult uuritud tõenditega on tõendamist leidnud nii J. Kase poolt mootorsõiduki

juhtimine 13.06.2022 süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et J. Kase oli enne autorooli

asumist narkootilisi aineid tarvitanud ning juhtis sõidukit joobeseisundis.

1-24-582

J. Kase rikkus LS § 69 lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1

kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. J. Kasel tuvastati narkojoove ning nimetatu on korrektselt

kindlaks tehtud eelviidatud tõenditega. Kohtu leiab, et J. Kase süü talle ette heidetavas

rikkumistes süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas 13.06.2022 on tõendamist leidnud.

Eelkirjeldatud J. Kase tegu on käsitatav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse

koosseisu realiseerimisena. Arvestades isiku varasemat karistatust 03.10.2019 otsusega KarS §

424 lg 1 järgi, on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2

ettenähtud kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud

korduvalt.

3. Süüdistuse kohaselt on järgnev mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine süüdistatava J. Kase

poolt toime pandud 08.06.2023 kella 17:39 ajal X vallas X külas X tee 1 juurest kuni XXX X

mnt 74 sõiduautot Mercedes-Benz GSL350D4 registreerimismärgiga X . Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi 19.06.2023.a uuringuakti nr 1037T kohaselt leiti Janar Kase 08.06.2023 kell 18:30

võetud verest etanooli 2,03±0,06 mg/g, seega vähemalt 1,97 mg/g (tl 94).

3.1. Tunnistajana üle kuulatud V.Y ütluste kohaselt töötas ta 08.06.2023 X vallas X tee 1 asuvas

Bay Golf, kui ta puutus kokku alkoholijoobes olnud ühest mehest ja kahest naisest koosneva

seltskonnaga. Pärast alkoholi tarvitamist istus mees musta värvi maasturi rooli, sõitis tagurdades

sissesõidu tee ääres olnud lambiposti vastu ning suundus seejärel XXXa poole. V.Y helistas

seepeale hädaabinumbrile, et anda teada ohtlikust juhist (vt ka Häirekeskuse salvestis tl 98).

Politseiametniku I.H ütluste kohaselt nägid nad nimetatud sõidukit kella 17:54 ajal liikumas Riia

mnt kesklinna poole liikumas. Mercedes-Benz registreerimismärgiga X peatamisel selgus, et

sõidukit juhtis J. Kase. Tunnistaja I.H ütlustega haakub vormikaamerate salvestuste kohta

koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli J. Kase sõiduki roolis ning oli salvestiselt nähtuva

käitumisest tulenevalt selgelt alkoholijoobest häiritud seisundis (tl 100-103). Kontrollides J.

Kase joovet indikaatorvahendina oli näiduks 1,28 mg/l (tl 91 indikaatorvahendi kasutamise

protokoll). Süüdistatav J. Kase keeldus tõendusliku alkomeetrisse puhumisest, mistõttu toimetati

ta vere analüüsimiseks Pärnu Haiglasse. Haiglas teostatud vereproovide võtmise kohta on

kohtule esitatud samuti vormikaamera salvestused, mis kinnitavad süüdistatavalt

meditsiinitöötaja poolt analüüsiks vere võtmist (tl 104). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus selle kohta, et J. Kase juhtis 08.06.2023 sõidukit Mercedes-Benz GSL350D4

registreerimismärgiga X ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on

alkoholijoobe tunnused ning J. Kase otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2

alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 93).

3.3. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning J. Kase süü talle ette

heidetavas rikkumistes süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas 08.06.2023 on tõendamist leidnud.

Tõendamist on leidnud, et J. Kase oli 08.06.2023.a kella 17:39 paiku lubatud alkoholi piirmäära

ületavas seisundis. J. Kasel tuvastati alkoholijoove ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud

eelviidatud tõenditega. Janar Kase oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis

sõidukit alkoholijoobes. Seega on J. Kase rikkunud LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille

kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

rohkem. LS § 69 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse KorS sätestatud

korras. Kohus leiab, et Janar Kasel esinenud alkoholijoove on tuvastatud vastavalt KorS § 37-39.

Süüdistatava J. Kase eelkirjeldatud tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava

süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Arvestades isiku varasemat karistatust 03.10.2019

1-24-582

otsusega ning käesoleva otsusega juba tuvastatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist

13.06.2022 on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 ettenähtud

kuriteona, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

4. Kohus leiab, et J. Kase on 13.06.2022 ja 08.06.2023 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad

kuriteod pannud toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui

ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav ei ole ütluseid andnud, kuid ülaltoodud

süüdistatava käitumisest nähtub, et ta on tahtlikult juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit.

Mõlemal korral oli J. Kase enne konkreetsete sõiduvajaduste tekkimist narkootilisi aineid või

alkoholi tarvitanud. Esimesel korral 13.06.2022 ei olnud J. Kase narkojoobe tõttu juhina

võimeline sõidukit juhtima, jäädes magama ja tekitas nii suurel maanteel ummiku. Süüdistatav

oli teadlik, et on kas vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist narkootilisi aineid tarvitanud

ning ta teadis, et ei tohi autot juhtida, kuid siiski juhtis mootorsõidukit, seades sõidukit juhtima

asudes eesmärgiks süüteokoosseisusele vastava asjaolu teostamise. Seejuures 08.06.2023

episoodis, mil J. Kase tarbis restoranis vahetult enne rooli istumist alkoholi pidi J. Kase enne

sõidu alustamist kindlasti tundma ja teadma, et ta ei ole seisundis, mis lubaks tal autot juhtida,

millega seadis eesmärgiks süüteokoosseisusele vastava asjaolu realiseerimise.

Kogu eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul J. Kase tegudes KarS § 424 lg 2 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

5. Kohus leiab, et süüdistatava J. Kase teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. J. Kase on

süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb

ta süüdi tunnistada ning mõista karistus.

Karistus

6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

6.1. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette kuni 4

aastat vangistust. Käesolevas asjas on Janar Kasele esitatud süüdistus kahes kuriteoepisoodis,

mis on mootorsõiduk juhtimine joobeseisundis, mistõttu vajab süüdistatava käitumine

riigipoolset ranget hukkamõistu. J. Kaset on ka varem kriminaalkorras karistatud.

Pärnu Maakohtu 03.10.2019 otsusega on Janar Kase tunnistatud süüdi KarS § 424 lg 1, § 121 lg

2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 järgi, liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3

alusel jäeti mõistetud karistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata tingimusel, kui

Janar Kase ei pane 3 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pärnu Maakohtu 12.05.2020

otsusega tunnistati Janar Kase süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja

6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus s.o Pärnu Maakohtu 03.10.2019

otsusega 1-19-4023 mõistetud vangistus 2 aastat kaetuks mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega ning liitkaristuseks mõistis kohus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3

alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Kase ei pane 3 aasta

1-24-582

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 28.06.2023 Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati

Janar Kase KarS § 209 lg 2 p 3 - KarS § 22 lg 3 ja KarS § 25 lg 2 järgi. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1

alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 12.05.2020 otsusega mõistetud kandmata

karistusega, s.o vangistusega 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti

mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga alates 12.05.2020.

Seega on J. Kase pannud kuriteo toime katseajal. Kohus leiab, et süüdistatavale J. Kasele ei ole

mõistetud tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistus täitnud oma eesmärki. Ta ei ole teinud

vajalikke järeldusi selleks, et edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Käesoleva

kriminaalasja raames arutatavate kuriteoepisoodide rohkusest nähtub, et süüdistatava elustiil on

olnud selline, et kui sõiduki juhtimise vajadus tekkis, siis J. Kase ka sõidukit juhtis. Süüdistatav

on pannud kuriteod toime teadmisel, et ta on hiljuti alkoholi joonud ja seejuures ei olnud

vajadust autoga kohe pärast alkoholi joomist sõitma minna. J. Kasel oli täiesti ükskõik sellest, et

joobeseisundis ei tohi sõita, sest ka siis, kui esimese episoodi osas olid materjalid kohtule

saadetud jätkas ta samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Karistust kergendava asjaoluna

esineb puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3) ja raskendavad asjaolud puuduvad.

6.2. Võttes arvesse kergendava asjaolu olemasolu, vastab tema süü suurusele esimesse

kolmandikku jääv vangistus. KarS § 424 lg 2 järgi tuleb karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud

vangistust. Kohus leiab, et vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide

täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades seejuures

õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku

võrra ja karistuseks lugeda 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu

Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-22-4309 mõistetud karistust 2 aastat, 4 kuud ja 3 päeva

vangistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse 10 kuu vangistuse võrra, ning mõista

liitkaristuseks 3 aastat, 2 kuud ja 3 päeva vangistust.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et J. Kase suhtes ei tuleks vangistus jätta täitmisele

pööramata. Kohtule on esitatud Tallinna Vangla vanemkriminaalhooldusametniku Laivi Noppel

poolt 19.10.2023 koostatud kohtueelne ettekanne, millest nähtub, et J. Kase puhul kaasneb talle

reaalse vangistusega positiivne mõju, sest vangistuses viibides puudub tal võimalus tarvitada

sõltuvusaineid ja sellega langeb ära tema ohtlikkus ühiskonnas (tl 157). Lähtudes

preventiivsetest kaalutlustest, kohus leiab, et J. Kase käitumist saab positiivselt mõjutada reaalne

vangistus, sest tema elukäik ja kriminaalhoolduse käigus ilmnenud probleemid osutavad J. Kase

väljakujunud hoiakutele, mida saab muuta ainult karistuse täitmisele pööramisega.

6.3. KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Janar Kasele lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. Kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on

vajalik, sest J. Kasele on olnud alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ohuks teistele kaasliiklejatele,

mistõttu on möödapääsmatu temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu hinnangul on 1 aasta

piisav aeg, et J. Kase suudaks oma suhtumises teha järeldusi, et edaspidi hoiduda

õigusrikkumiste toimepanemisest.

Asitõendid

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD plaadid. DVD plaadid on

menetlustoimingu protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle

kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda

kajastavast protokollist. Seega antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega.

Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna

uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD

plaadid.

1-24-582

Menetluskulud

8. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Kaselt menetluskuludena, riigituludesse

sundraha vähendatult 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulud 133 eurot, tunnistaja kohtusse

ilmumise kulu 273 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 150 eurot, kokku 1643,50 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb J. Kasel tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12

kuu jooksul. J. Kase on kohustatud tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 136,94 eurot.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik