2-23-150408/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-150408

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi B Si vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1327,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699);

lepinguline esindaja I V

Kostja: B S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu nõudest osaline loobumine. Hageja loobub osaliselt oma nõudest 427,64 euro

ulatuses.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks Xxx OÜ ja kostja vahel 14.04.2023 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1150 eurot, viivis perioodi 23.11.2023-26.03.2025

eest 186,91 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv summas 17,50 eurot hageja kanda. Jätta hageja poolt

tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot kostja

kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 520 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr XXX

(LHV), märkides maksekorralduse selgitusse enda nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

9. Tagastada Revensen OÜ-le riigilõiv summas 17,50 eurot pangakontole nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 26.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx OÜ ja kostja vahel 14.04.2023 sõlmitud laenulepingust

nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1330,15 eurot, intress 126,32 eurot, lepingu hooldustasu 19,20

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 104,48 eurot;

mõista kostjalt hageja kasuks välja viiviseid alates 27.02.2024 põhinõudelt (1330,15 eurot) kuni

selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 28,00% aastas.

1.2. 06.03.2025 teatas hageja, et loobub osaliselt algsetest nõuetest ning nõuab:

Välja mõista kostjalt Revensen OÜ kasuks 14.04.2023 laenulepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 1150 eurot, seisuga 26.02.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis

37,51 eurot;

Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 27.02.2024 põhinõudelt 1150 eurolt kuni selle

kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on esitanud selgitused nõude aluseks olevate asjaolude kohta.

2.1. Kostja sõlmis 14.04.2023 Xxx OÜ-ga (laenuandja) internetiportaali vahendusel kirjalikku

taasesitatavas vormis laenulepingu nr XXX 1500 euro saamiseks. Laenuleping koosneb

hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Laenutaotluse tegemiseks peab iga Xxx OÜ klient looma ennast id-kaardi, mobiil-id või smart-

id abil identifitseerides interneti leheküljel www.kreditex.ee oma kasutajakonto. Klient valib

laenu summa ja tähtaja, süsteem näitab, kui suur saab olema igakuine laenumakse ning klient

täidab taotluse (kontaktandmed, netosissetulek, kehtivad finantskohustused v.a Xxx,

majapidamiskulud, arvelduskonto nr). Vajutades nuppu edasi, kuvatakse kliendile maksegraafiku

tutvustus, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, igakuise makse summa,

lepingutasu, intress ja krediidi kulukuse määr.

Vajutades nupule «Pakkumise esitamine» kinnitab klient samuti, et on tutvunud

maksegraafikuga ja krediidilepingu üldtingimustega ning on teadlik nende mõjust tema

finantsolukorrale. On tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehega ja hinnakirjaga

ning on saanud selgitusi laenulepingu oluliste tingimuste ja laenulepingu sõlmimisega

kaasnevate ohtude kohta. Edasi on sõlmitud lepingu dokumendid kättesaadavad kliendi isiklikul

kontol, vajadusel või kliendi palvel saadab laenuandja ka klindile meilile.

Lisaks maksegraafikus (vt hagiavaldus lisa 1 viimane leht) on märgitud, et Käesoleva

Laenulepingu lahutamatuks osaks on selle lisad, s.h Portaali Kasutusleping, Laenusaaja poolt

kinnitatud Laenulepingu Üldtingimused ning muud Laenulepingu lisad.

Enne laenusumma ülekandmist kostjale on saadetud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht ja maksegraafik (lisa 1). Antud kirjale kostja vastas e-kirjaga Tere päevast! Suur tänu

usalduse eest!!! Pakkumine sobib mulle (lisa 1).

2.2. Lepingu alusel võttis kostja laenu 1500 eurot intressiga 28% aastas ja 0,078% päevas,

tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 14.05.2023 annuiteetgraafiku alusel

iga kuu 14. kuupäevaks makseid summas 86,83 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 14.04.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 2143,92 eurot

(igakuised osamaksed 86,83 eurot x 24 kuud + 60 eurot lepingutasu). Krediidi kulukuse määr oli

45,86% aastas.

2.3. Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 14.04.2023 kostja pangakontole xxx. Pärast

laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 290 eurot.

2.4. Xxx OÜ saatis 30.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja

võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva jooksul. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu Xxx OÜ

edastas 22.11.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, teatades, et kõik lepingust

tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 22.11.2023 kostja oli viivitus 4 kuu ja 8

päeva eest (alates 4-7 osamaksest ja osaliselt 8 osamakse).

Kostja ei ole teavitanud laenuandjat, et tema e-posti aadress on muutunud.

2.5. Xxx OÜ loovutas 11.12.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale ning edastas kostjale

nõude loovutamise kohta 11.12.2023 teatise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

17.11.2024. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja

tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel

ka 17.02.2025.

3.2. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise. Hageja on loobunud põhivõla nõudest 180,15

euro ulatuses, intressinõudest 126,32 eurot, hooldustasu nõudest 19,20 eurot,

sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamise nõudest ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest

66,97 euro ulatuses. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni

ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise

korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise

vastu.

3.3. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 36), millel ei ole

kostja allkirja.

Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 58), milles on märgitud kostja andmed, laenusumma

(kuumakse, intress, lepingutasu, periood), ip-aadress ning kuupäev 14.04.2023. Kohus peab,

arvestades hageja antud selgitusi laenu taotlemise protsessi kohta, usutavaks, et kostja sellise

laenutaotluse esitas. Hageja on esitanud tõendi (dtl 132, avaneb faili alla laadides pdf

tarkvaraga), mis kinnitavad hageja väiteid, et krediidiandja saatis 14.04.2023 kostjale

maksegraafiku ja teabelehe ning kostja vastas samal päeval, et pakkumine sobib talle. Kohus

kontrollis, et maksegraafikus oli viidatud, et laenulepingu lahutamatuks osaks on selle lisad, s.h

Portaali Kasutusleping, Laenusaaja poolt kinnitatud Laenulepingu Üldtingimused ning muud

Laenulepingu lisad. Hageja on esile toonud, et need tingimused olid laenu taotlemisel kostjale

portaalis kättesaadavad. Seega oli kostjal võimalus lepingu tingimustega tutvumiseks ning ta

andis neile aktsepti.

Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et 14.04.2023 on Xxx OÜ kostjale

üle kandnud 1440 eurot selgitusega „laenu väljamaksmine vastavalt lepingule nr XXX. Selle

rahasumma kostjale väljamaksmine on seega tõendatud.

5. Nõude loovutamine

Hageja on esitanud faktiväite selle kohta, et nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad

nõuded on kostjale loovutatud. Kohtu hinnangul tõendab seda kohtule esitatud Xxx OÜ saadetud

e-kiri (dtl 56).

6. Hageja nõuded

6.1. Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta

esitatu pinnalt ei saa kohus nõustuda, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti

nõuetekohaselt. Hageja on esitanud ka üksnes konto väljavõtte analüüsi, mitte aga kogutud konto

väljavõtet ennast. Kohus ei saa seega kontrollida analüüsis toodu õigsust: kuid ka üksnes

analüüsist on näha, et kaheksa kuu kostja palgalaekumiste keskmine on 1097,69 eurot. Ei ole

arusaadav, kust on saadud keskmise sissetulekuna 2168,98 eurot, st missuguseid sissetulekuid

sellesse on arvestatud. Analüüsist nähtub, et kostja on võtnud palju laene (välja toodud 8 kuu

jooksul 5-l kuul, kokku 13 498,52 eurot, tema laenumaksed on ühes kuus olnud kokku üle 3500

euro, teises kuus üle 2600 euro, samuti on ta teinud suures ulatuses makseid teistele eraisikutele

ning võtnud välja palju sularaha. Nõude aluseks olevas lepingus on märgitud, et laenu sooviti

refinantseerimiseks. Seega oli selle põhjal, mis hageja kohtule esitanud on, kostjal suur hulk

laene, mille tagasimaksed olid väga suured ning kostja muude kulude struktuur oli läbipaistmatu

(maksed eraisikutele, sularaha väljavõtmine).

Selle peale hageja esitas nõude ümberarvestuse ning loobus osaliselt algsest nõudest.

6.2. Hageja toob ümberarvestuses välja, et kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning hageja on

arvestanud ümber kõik kostja poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks, on kostjal

tagastamata põhivõlg 1150 eurot (välja makstud laen 1440 – tagasimaksed 290).

Lepingu järgi on laenu tagastamise lõpptähtaeg on 14.04.2025, hageja on tagasimaksed uuesti

määranud (dtl 133). Hageja on määranud 24 tagasimakset alates 14.05.2023-14.04.2025,

igakuise summaga 60 eurot. Arvestades, et lepingu järgi olid maksegraafikus annuiteetmaksed, st

makse oli igas kuus ühesuurune (86,83 eurot), on kohus seisukohal, et hageja võis tagasimaksed

selliselt uuesti määrata.

Seejärel on hageja hinnanud, kas hageja väidetud lepingu üles ütlemise ajal, 21.11.2023 oli

kostja ka nõude ümberarvestuse korral võlgnevuses. Hageja toob välja, et uue maksegraafiku

kohaselt pidi kostjal 21.11.2023 seisuga olema tasutud 434 eurot (60x7+60/30x7=434,00), kostja

on aga tasunud 290 eurot. Kohus märgib, et maksegraafikus oleva makse tasumise tähtaeg on

ikkagi see kuupäev, mis maksegraafikus on, seega ei saa arvestada üles ütlemisel võlga

päevades. Kuid kohus nõustub, et ka uue maksegraafiku kohaselt oleks üles ütlemise eeldused

täidetud (tasumata oleks osaliselt 5 osamakse, 6 osamakse, 7 osamakse). Hageja on ka

tõendanud, et krediidiandja saatis kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate (e-kirjadega, dtl

52 ja 54).

Seega on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt

välja 1150 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel.

6.3. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates 22.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses

määras. Kohus märgib, et hageja on tõendanud, et üles ütlemise teade saadeti kostjale

22.11.2023, seega saab viivist arvestada kõige varem alates järgnevast päevast, s.o alates

23.11.2023. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 186,91

eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. Riigilõivu tagastamine.

Hageja on tasunud algselt tsiviilasja hinnalt, so 1987,59 eurolt riigilõivu 315 eurot. Nõudest

osalise loobumise tulemusel kujuneb uueks tsiviilasja hinnaks 1327,45 eurot (1150 + 37,51 +

139,94), millelt tuleks tasuda riigilõivu 280 eurot. Seega tasus hageja hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 35 euro võrra enam (315 – 280), kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt

loobumist. Hagejal on õigus loobutult osalt tagasi saada pool riigilõivu ehk 17,50 eurot TsMS §

150 lg 2 p 2 alusel. Seega tuleb hagejale tagastada 17,50 eurot.

7.2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Hageja on 06.03.2025 esitanud menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulud 815 eurot. Hageja märgib, et õigusabile on kulunud 4 tundi:

-dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 2 tundi;

-kohtunõudega tutvumine/vastuse koostamine 2 tundi.

Samuti palub hageja välja mõista riigilõivu 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot

ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud

23.03.2025. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja.

7.3. Kohus kohustas hagejat selgitama, mis põhjusel hageja maksekäsu kiirmenetluses esitas

põhivõlana 1346,71 eurot, hagis aga 1330,15 eurot, kuidas intress maksekäsus oli suurem kui

haginõudes, millisel õiguslikul alusel nõudis hageja maksekäsus lepingu kehtivuse ajal võla

sissenõudmiskulusid 12 kohustuse eest ning mille eest ja millisel alusel nõudis hageja

maksekäsus leppetrahvi. Hageja vastas, et tal on õigus muuta hagi TsMS § 206 lk 1 alusel, mille

kohaselt on hagejal õigus vähendada oma nõuet.

Kohus on seisukohal, et hageja maksekäsus esitatud nõuded ei olnud põhjendatud, seega ei saa

ka rääkida nõude vähendamisest. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas

nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas

maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Seetõttu ei mõista

kohus kostjalt välja hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

06.03.2025 vastus kohtule oli tingitud hageja endast, st sellest, et hagis ei olnud esile toodud

kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei mõista kohus kostjalt välja sellega seotud

menetluskulu.

Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades

lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinda, on põhjendatud õigusabikulu hagile kulunud

aeg 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga, s.o 240 eurot.

Nõudest osalise loobumise tulemusel kujunes uueks tsiviilasja hinnaks 1327,45 eurot, millelt

tasumisele kuuluv riigilõiv on 280 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale

poole enam tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole

enam tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja riigilõivu

summas 280 eurot kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 520 eurot, millest 280 eurot on

riigilõiv ja 240 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

7.4. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik