2-24-1107/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1107

Kohtuasi

M.J-i hagi R.E vastu elatise nõudes ja M.J-i hagi U.T

vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.E apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja M.J (isikukood XXX), seaduslik esindaja U.T

Kostja R.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maris Kure

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast R.E apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu

30.01.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud R.E kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.J-i (laps/hageja) esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi R.E (hageja isa/kostja) vastu,

mida täiendas 25.01.2024, ja milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista alates

01.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s

101 sätestatud suuruses ning tagasiulatuva elatise 880 (595 + 285) eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga alates 2022. aasta juunikuust. Kostja tasub

elatist 200 eurot kuus. Arvestades elukallidust ei ole kostja tasutud summa piisav. Kostja

tasub elatist ebakorrapäraselt. Hageja on kostjaga keskmiselt 3–6 päeva kuus, siis kui kostjal

on selleks võimalus. Kostjale on tehtud ettepanek tasuda alates 01.04.2023 elatist 285 eurot

kuus, sest hagejal olid väga suured kulud. Alates 01.01.2024 on kostjale tehtud ettepanek

tasuda elatist 260,33 eurot kuus. Kostja suuremat elatist kui 200 eurot ei ole nõustunud

tasuma. Hageja vajadused ühes kuus on kokku 580 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Tagasiulatuv elatise nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud oma

ülalpidamiskulude suurust tagasiulatuvalt 285 eurot kuus. Hageja vanemad sõlmisid 2022.

aasta alguses kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub hageja emale hageja ülalpidamiseks

igakuuliselt 200 eurot. Kostja täitis kokkulepet ja tasus hageja ülalpidamiseks isegi

kokkulepitust suurema summa. Perioodil 01.04.2023–30.11.2023 tasus kostja keskmiselt

238,79 eurot kuus. Kuni 10.01.2024 elatiskokkuleppe ülesütlemiseni oli igakuise elatise

suuruseks 200 eurot ning enamtasutud elatist tuleb arvestada ettemaksena. Tavapäraselt viibib

hageja kostja juures kahel nädalavahetusel kuus (reedest pühapäevani), kuid esineb ka

teistsuguseid kokkuleppeid. Näiteks 2023. aasta detsembris elas hageja kostja juures 29 päeva

ning hageja vanemad leppisid kokku, et kuna hageja ema selle aja eest kostjale elatist ei

tasunud, siis ei pea kostja tasuma elatist 2024. aasta jaanuari eest. Kuna 2023. aastal viibis

hageja kostjaga kokku keskmiselt 8 päeva kuus, siis on hageja tagasiulatuv elatise nõue 285

eurot kuus põhjendamatult suur.

5. Hageja igakuised vajalikud kulud on tegelikkuses 466,30 eurot, mis teeb ülalpidamiskulu

suuruseks ühe vanema kohta 233,15 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõistetava elatise

suuruselt maha arvestada pool lapsetoetuse summast, s.o 40 eurot. Seega on põhjendatud

igakuise elatise suuruseks 193,15 eurot. Kostjal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol.

Lisaks tuleb arvestada kostja kulutuste suurenemisega seoses kostja 2024. aasta juunis

sündiva lapsega.

Menetluse edasine käik

6. Hageja esitas 06.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi U.T (hageja ema) vastu, milles palus

kohustada hageja ema tasuma hageja kasuks elatist perioodi 2023. detsembri eest 200 eurot

(tsiviilasi nr 2-24-7084). Menetluskulud palus hageja jätta hageja ema kanda.

7. Hagiavalduse kohaselt elab hageja enamuse ajast koos oma emaga, kuid aeg-ajalt elab

hageja pikematel perioodidel ka isaga ning sel ajal on hageja ema keeldunud hageja

ülalpidamise eest maksmast. 2023. aasta detsembrikuus hageja viibis hageja isa vahetul

ülalpidamisel 29 päeva, kuid hageja ema selle eest elatist ei tasunud. 2022. aasta alguses

sõlmisid hageja vanemad kokkuleppe elatise suuruse kohta, milleks oli 200 eurot kuus.

Seetõttu tuleb hageja emal täita hageja ülalpidamiskohustust 200 eurot.

8. Pärnu Maakohtu 20.05.2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-7084 liideti hageja hagi hageja

ema vastu elatise võlgnevuse 200 euro väljamõistmiseks käesoleva tsiviilasjaga nr 2-24-1107.

9. Hageja ema palus jätta tema vastu esitatud hageja hagi (mille esitas hageja nimel hageja

isa) rahuldamata. Hagejal olid hageja ema juures püsikulud ka siis, kui hageja viibis 2023.

aasta detsembris isaga. Hageja ei ole nõudnud hageja isalt elatist 2023. aasta detsembri eest.

Menetluskulud palus hageja ema jätta hageja isa kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Pärnu Maakohus rahuldas 30.01.2025 otsusega hageja hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 22.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o

10.10.2037 PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele

lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (54,96

eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (40 eurot, PKS §

101 lg 5). Maakohus märkis, et otsuse tegemise hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus.

Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisel ja

brutokuupalga muutumisel lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lähtuvalt lapsetoetuse

muutumisel alates muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu

tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja hagi hageja ema vastu

ning mõistis hageja emalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 200 eurot. Maakohus märkis

otsuses otsuse täitmise korra ning menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

11. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul

arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

12. Pooled ei vaielnud, et kuni 31.03.2023 kehtis hageja vanemate vahel kokkulepe, et kostja

tasub hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja on esitanud 22.01.2024 hagi lisadena vestlused,

mille kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, kus on kostjale kirjutanud, et soovib alates

01.04.2023 lapsele elatist summas 285 eurot kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud.

Hageja 04.06.2024 kinnitusest kostjale nähtub, et igakuise elatise summa on endiselt 200

eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kostjale 10.01.2024 kirjutanud, et soovib alates

01.01.2024 elatise tasumist 260 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud. Maakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt kehtis pooltevaheline elatiskokkulepe, mis sõlmiti 2022. aastal

perelepituses, kuni hageja 10.01.2024 ülesütlemisavalduse esitamiseni. Kostjal tuli kuni

10.01.2024 elatiskokkuleppe ülesütlemiseni tasuda hagejale igakuist elatist 200 eurot kuus.

13. Hageja esitas kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude ning nõuab elatist perioodi

01.04.2023 kuni 21.01.2024 eest summas 1056,35 eurot. Hageja kinnitas 27.06.2024

kohtuistungil, et loobub tagasiulatuva elatise nõudest osaliselt ning esitab nõuded vaid

oktoobri 2023 ja jaanuar 2024 osas. 27.08.2024 esitatud seisukohas täpsustas hageja

tagasiulatuva elatise nõuet, paludes välja mõista võlgnevus 2023 oktoobrikuu eest 200 eurot ja

2024 elatise võlgnevus 619,59 eurot (jaanuar kuni märts 60,33 eurot kuus, kokku 180,99 eurot

+ aprill kuni august 87,72 eurot kuus, s.o kokku 438,60 eurot). Hageja hinnangul on kostjal

elatise võlgnevus hageja ees kokku 819,59 eurot.

14. Maakohus märkis, et alates hagi esitamisest, s.o 22.01.2024 ei ole elatise nõude puhul

tegemist elatise võlgnevusega. Kuna hageja on loobunud oma esialgses hagis esitatud

tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi 01.04.2023 kuni 30.09.2023 ja 01.11.2023 kuni

31.12.2023 osas, siis tuleb lahendada hageja tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu oktoobri

2023 eest summas 200 eurot ja jaanuari 2024 eest summas 60,33 eurot.

15. Kuna vanemate vaheline elatiskokkulepe kehtis kuni 10.01.2024, siis tuli kostjal tasuda

hagejale 2023 oktoobris elatist 200 eurot. 01.01.2024 kuni 10.01.2024 tuli kostjal tasuda

elatist 64,50 eurot (200 eurot / 31 päeva = 6,45 eurot päevas x 10 päeva). Ajal mil poolte

vahel elatise tasumise osas kokkulepe puudus, tuli kostjal tasuda hagejale elatist PKS § 101

sätestatud määras, s.o 260,33 eurot kuus, ja perioodil 11.01.2024 kuni 21.01.2024 92,40 eurot

(260,33 eurot / 31 päeva = 8,40 eurot päevas x 11 päeva).

16. Kostja 08.02.2024 esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale oktoobris

2023 elatist 340 eurot selgitusega „lapse elatisraha + sünnipäeva korraldus + trenni raha“.

Kuigi hageja väitel oli 2023 oktoobris kostja poolt makstud 340 euro puhul tegemist

septembri elatisega 200 eurot ja hageja sünnipäeva raha, siis hageja oma väiteid tõendanud ei

ole. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud septembris 2023 hagejale elatist

200 eurot selgitusega „lapse toetus“ ning 50 eurot selgitusega „lapse reisiraha“. Kuna kostjal

oli tulenevalt poolte kokkuleppest kohustus tasuda oktoobri 2023 eest elatist summas 200

eurot, siis on kostja on tõendanud, et ta on lapsele elatist andnud.

17. Kostja esindaja on 27.06.2024 istungil kinnitanud, et kostja on tasunud elatist 2024 aasta

eest 1000 eurot ehk igakuiselt 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et

kostja on tasunud 2024 aasta eest kuni juunikuuni 1200 eurot ehk 200 eurot kuus. Seega

puudub kostjal hageja ees perioodil 01.01.2024 kuni 21.01.2024 elatise võlgnevus.

18. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2

sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused.

19. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on kostja alaealine laps ning hageja elab koos

emaga. Hageja taotles elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 22.11.2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10.10.2037 PKS § 101 sätestatud määras.

20. Hageja on 11.07.2024 esitatud menetlusdokumendis märkinud enda vajaduste loetelus

igakuisteks kulutusteks kokku 580 eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101

sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude

korral.

21. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel

arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva

kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). PKS § 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks.

PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses

maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel

7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui

tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7).

Viidatud sätete järgi oli elatise suuruseks perioodil 22.01.2024 kuni 31.03.2024 260,33 eurot

kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot.

22. PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagi

kohaselt veedab laps isaga 1–2 korda 3–6 päeva kuus. Hageja sõnul viibis hageja isa juures

2023. aastal pikemalt 2 korral, suvel 7 päeva järjest ja detsembris 27 päeva. Istungil kinnitas

hageja seaduslik esindaja, et tavaliselt viibib laps isaga keskmiselt 6 päeva või vähem. Kostja

on esitanud 20.06.2024 tõendina oma elukaaslase Y selgitused, et hageja viibis 2023 aastal

oma isa juures 91 päeva, s.o keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte

elukorraldus selline, et hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest

pühapäevani, kuid esineb ka teistsuguseid kokkuleppeid. Kumbki vanem ei ole kohtule

esitanud konkreetseid kuupäevi ning aegu, millal laps ühe või teise vanema juures viibis.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja on viibinud kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus.

Kostja väitel viibis hageja kostja juures 2023. aasta detsembris 29 päeva ning aasta jooksul

kokku 91 päeva. Kui ainuüksi detsembris viibis hageja kostja juures 29 päeva, siis perioodil

01.01.2023 kuni 30.11.2023 sai hageja kostja juures viibida keskmiselt 6 päeva kuus (91

päeva – 29 päeva / 11 kuuga). Kostja väidab, et tavapäraselt on poolte elukorraldus selline, et

hageja viibib isa juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, täpsustamata, kas

hageja viibib terve reedese päeva ja pühapäeva kostja juures. Kostja ei ole tõendanud, et

aastal 2024 viibib hageja isa juures keskmiselt 7 või enam päeva kuus. Kuna kostja ei

tõendanud, et hageja viibib kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, siis ei tule elatise

summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga

vähendada.

23. PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr

3-2-1-118-12 p-s 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist

üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS §

102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

24. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud enda sissetulekuteks ca 700–800

eurot kuus. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal puudub püsiv sissetulek kuupalga näol. Kostja

märgib 08.02.2024 vastuses, et kostja uus elukaaslane on lapseootel ning eeldatavasti sünnib

nende ühine laps juunis 2024, mis tähendab kostja jaoks, et lisaks hageja elatise tasumisele

peab ta hoolitsema ka sündiva lapse ja tema ema vajaduste eest. Kostja ei ole välja toonud ega

tõendanud, et tema töövõime on piiratud, mis takistaks sissetuleku teenimist. Asjaolu, et

kostjal ei ole tasuvat tööd või et tulevikus on sündimas kostjale laps, ei tähenda, et kostjal

puudub hageja ees ülalpidamiskohustus. Juhul kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb

kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida

oma kulutusi. Seega ei ole kostja esile toonud PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

25. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76

(indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 40 (50% 80 euro

suurusest lapsetoetusest)). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 22.01.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.10.2037 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise

suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist

1600 eurot, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

26. Hageja hagi kohaselt tema ema vastu elatise võlgnevuse 200 eurot väljamõistmiseks viibis

hageja 2023 detsembris oma isa juures 29 päeva, kuid hageja ema nimetatud perioodi eest

elatist tasunud ei ole. Hageja ema ei vaidle vastu, et hageja viibis detsember 2023 enamuse

ajast kuus isa juures, kuid vaidles elatise võlgnevusele vastu. Kostja selgitas, et hageja

vanemad leppisid kokku, et kuivõrd hageja ema hageja isale elatist ei tasunud, siis ei pidanud

kostja tasuma elatist jaanuaris 2024, kuid hageja ema taganes kokkuleppest. Kuna hageja

vanemate vahel oli sõlmitud elatise maksmiseks kokkulepe kuni 10.01.2024 200 euro

tasumiseks ja arvesse võttes, et hageja viibis 2023. aasta detsembris vähemalt 27 päeva oma

isaga, kostjaga, siis on hageja emal kohustus tasuda nimetatud aja eest hagejale elatist 200

eurot.

27. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

28. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 30.01.2025 otsus

tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel arvesse

võtmata, et hageja viibib kostja juures keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus ning osas, milles

maakohus jaotas menetluskulud. Kostja palub vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega

määrata kostjalt hageja kasuks makstava igakuise elatise suuruseks PKS § 101 sätestatud

elatise vähendatud määr arvestatuna, et hageja viibib kostja juures keskmiselt kaheksa

ööpäeva kuus. Kostja palub menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes hageja ema kanda.

29. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt

rohkem kui kuus ööpäeva kuus, mis annab aluse elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

Kuivõrd hageja seadusliku esindaja esitatud hagi on jäänud osaliselt rahuldamata, siis on

menetluskulude jaotus ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

31. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

32. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et hageja viibib kostja juures

aasta jooksul ühes kuus keskmiselt rohkem kui kuus ööpäeva. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist päeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

33. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega, kuid kostja ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid. Seega lähtub ringkonnakohus kaebuse

perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest. Pooled ei vaielnud selle üle, kui

palju aega hageja viibis kostja juures 2023. aastal ning sellega seonduvalt ei olnud pooltel ka

vaidlust tagasiulatuva elatise nõuetes. Kostja väitis maakohtus, et tavapäraselt on poolte

elukorraldus selline, et hageja viibib kostja juures kahel nädalavahetusel kuus reedest

pühapäevani, täpsustamata, kas ta viibib kostja juures terve reedese päeva ja pühapäeva.

Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et 2024. aastal on hageja viibinud kostja juures

keskmiselt seitse või enam päeva kuus. Selleks, et vähendada kostjalt alates 22.01.2024

väljamõistetava elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel, oleks maakohus pidanud tuvastama, et

hageja viibis aasta jooksul enne elatise välja mõistmist kostja juures ühes kuus enam kui

seitse päeva. Kuna maakohus ei tuvastanud, et 2024. aastal oleks hageja viibinud kostja juures

keskmiselt seitse või enam päeva kuus, siis on maakohus õigesti 30.01.2025 otsusega kostjalt

hageja kasuks elatise väljamõistmisel alates 22.01.2024 jätnud elatise vähendamata PKS §

101 lg 6 alusel.

34. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu menetluskulude jaotus ebaõiglane, kuivõrd

hageja seadusliku esindaja esitatud hagi jäi osaliselt rahuldamata. Maakohus jaotas

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse

ülalpidamisajas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus selgitas, et kuivõrd

hagi rahuldatakse osaliselt, siis ei ole alust kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 164

lg-s 1² sätestatud erandit. TsMS § 164 lg 1² võimaldab jätta alaealise lapse elatisenõude

rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud

seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või

menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustanud, et maakohus pole tuvastanud, et lapse nimel hagi esitanud seaduslik esindaja

poleks kasutanud hagi esitamisel või selle menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

Kuivõrd alaealise lapse ülalpidamisajas kannavad pooled oma menetluskulud hagi

rahuldamise ulatusest sõltumata TsMS § 164 lg 1 järgi ning maakohus tuvastas, et TsMS §

164 lg-s 1² sätestatud erand kohaldamisele ei kuulu, siis on maakohus menetluskulud õigesti

jätnud poolte endi kanda.

35. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited nende väidete õigust eeldades ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugusele

järeldusele ja kaebust rahuldada.

36. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6

kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse

rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

37. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

38. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)