Legislator Case Law & Legislation
2-24-112227/7 AI generated

2-24-112227/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-112227/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista P Klt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Legislator headnote

AI generated

2-24-112227/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112227

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi P K

vastu põhivõlgnevuse 1991,32 euro, intressi 162,23 euro,

sissenõudmiskulude 10 euro ja viivise 139,72 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2303,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

(registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, 10617

Tallinn

Hageja volitatud esindaja: A V; e-post: xxx

Kostja: P K (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P Klt B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) kasuks

põhivõlgnevus 1221,32 eurot, intress 162,23 eurot, viivis 139,72 eurot ja

sissenõudmiskulud 10 eurot.

3. Jätta menetluskulud P K kanda.

4. Välja mõista P Klt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 350 eurot.

5. Välja mõista P Klt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx OÜ vahel 19.10.2022 sõlmitud

laenuleping nr xxx, mille alusel kostja sai laenu 1855 eurot, 23.12.2022 sõlmitud lisalaenu

lepingu xxx, millega kostja sai lisalaenu 1999,16 eurot ning13.06.2023 sõlmitud

refinantseerimisleping nr xxx, laenusummaga 2029,68 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (oktoober, november ja

detsember 2023) osamakset, andis esialgne võlausaldaja 11.01.2024 kostjale täiendava tähtaja

(27.01.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles xxx OÜ lepingu

erakorraliselt üles 28.01.2024 ja loovutas nõude 28.01.2024 hagejale.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid

kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemas menetluses on võlgniku ema

kinnitanud 07.11.2023, et aadressid xxx ja xxx on kehtetud. Kohus saatis hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise kohtumääruse 17.09.2024 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide

kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis dokumendid tähtsaadetisena kostja rahvastikuregistri

järgsel aadressil xxx kuid kostja kohtule ei vastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale,

et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos

menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 14.02.2025 ning see loeti kättetoimetatuks

02.03.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul

õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (24.03.2025) ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt

välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja

märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 350

eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik