2-24-16061/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16061

Tsiviilasi

K.P hagi Aeru Arendus OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

44 460 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.P (endise nimega K.P T. ), isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik,

e-post XXX

Kostja: Aeru Arendus OÜ, registrikood 14490485

Seaduslik esindaja: juhatuse liige G.F , e-post xxx

Asja läbivaatamine

25.02.2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista Aeru Arendus OÜ-lt K.P kasuks 40 000 eurot (põhivõlg) ning viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt

alates 22.10.2024. a kuni 40 000 euro tasumiseni.

3. Jätta Tartu Maakohtu 19.12.2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna kuni otsuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Aeru Arendus OÜ kanda.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus

menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. K.P (endise nimega K.P T. ; hageja) soovis osta OÜ-lt xxxxxxxxxxxxx korterit

asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxx ning maksis broneerimistasudena 21 600 eurot ja

investeeris korterisse ca 20 000 eurot. OÜ xxxxxxxxxxxxx andis aga korteri omandi üle

OÜ-le Aeru Arendus (kostja). Nii OÜ xxxxxxxxxxxxx kui ka OÜ Aeru Arendus juhatuse

liige ja tegelik kasusaaja on G.F .

2. Vaidluse lahendamiseks sõlmisid pooled 19.04.2024. a kompromissi, mille punkti 1

sõnastus oli järgmine: „OÜ Aeru Arendus maksab E. T. 40 000 eurot xxxxxxxxxx-

xxxxxx korteriomandi müügil uuele ostjale, kuid mitte hiljem kui 19. oktoobril 2024. a.

Sel eesmärgil vormistatakse korteriomandi müük ostjale selliselt, et E. T. on lepingupool

ning ostja kannab ostuhinnast 40 000 eurot otse E. T. arveldusarvele. Kui OÜ Aeru

Arendus ei leia vahepeal korterile ostjat, maksab ta E. T. 40 000 eurot hiljemalt 19.

oktoobril 2024. a.“ .

Korter on senini müümata, hagejale 40 000 euro tasumise tähtaeg on möödunud. Hageja

palub kostjalt välja mõista 40 000 eurot ning seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest

(22.10.2024. a) kuni kohustuse täitmiseni.

3. 13.12.2024. a taotles hageja ka asjas hagi tagamist. 19.12.2024. a määrusega rahuldas

kohus taotluse ja seadis kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kinnisasja

käsutamise keelamiseks Aeru Arendus OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga

xxxxxxxxxx- XXX K.P kasuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Korteri müümine ei ole

õnnestunud hageja enda vastutegevuse tõttu. Kostja ettepanek on pikendada

müügiperioodi, et müügist saadava raha arvelt tasuda hagejale 40 000 eurot. Kostja

märkis ka, et on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib esitada vastuhagi.

Menetluskulud tuleks jagada pooleks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kostja ei ilmunud 25.02.2025. a kohtuistungile ja hageja taotles kohtuistungil asja sisulist

lahendamist. Kohus teeb TsMS § 410 alusel asjas sisulise otsuse.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude osas:

a.

hageja soovis osta OÜ-lt xxxxxxxxxxxxx korterit asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxx

ning maksis broneerimistasudena 21 600 eurot ja investeeris korterisse ca 20 000

eurot;

b. xxxxxxxxxx-xxxxxx asuva korteri omanikuks sai hageja asemel OÜ Aeru Arendus;

c.

tekkinud olukorra lahendamiseks on hageja ja OÜ Aeru Arendus sõlminud

kokkuleppe, mille kohaselt pidi OÜ Aeru Arendus tasuma hagejale hiljemalt

19.10.2024. a 40 000 eurot;

d. kostja ei ole kokku lepitud tähtajaks hagejale 40 000 eurot tasunud.

e.

kostja ei ole eitanud hageja ees 40 000 euro suuruse kohustuse olemasolu ega seda,

et maksetähtpäev on möödunud.

7. Hageja on tõendina kohtule esitanud poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingu, mille

alusel hageja nõuab kostjalt 40 000 euro ja viivise väljamõistmist. Kohtu hinnangul on

pooled 03.05.2024. a sõlminud kompromisslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1

tähenduses. Hageja on kompromissi sõlmimise kuupäevana märkinud küll 19.04.2024. a,

kuid digiallkirja konteinerist nähtuvalt on allkirjad antud alles 03.05.2024. a. Seega saab

kompromissi pidada sõlmituks alates 03.05.2024. a. Asjaolu, et kompromissis märgitud

kuupäev ei kattu selle allkirjastamise kuupäevaga, ei muuda aga kompromissi

õigustühiseks. Kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on lepingupooled andnud

vastastikused tahteavaldused lepingu sõlmimiseks 03.05.2024. a. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

8. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama sätte lg 7

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kompromissi kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 40 000 eurot hiljemalt 19.10.2024. a.

ning puudub vaidlus selles, et kostja ei ole senini kokku lepitud summat hagejale tasunud.

9. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja seadusliku esindaja G.F poolt

03.05.2024. a allkirjastatud kompromiss on kostjal täitmata ja täitmise tähtaeg on

möödunud. Kostja on ainsa vastuväitena hagile toonud välja hageja enda väidetava

tegevuse korteri müügiprotsessi takistamiseks. Samas ei ole kostja selgitanud, kuidas või

millega on hageja takistusi korteri müümiseks teinud. Kostja seisukohas avaldatu kohta ei

ole ühtegi tõendit kohtule esitatud. Ka kostja seisukohta kopeeritud väidetava e-kirja sisu

seotust hageja tegevusega ei ole kostja selgitanud. Vastuhagi ei ole samuti esitatud. Seega

on kostja vastus ainetu ja vastuväited põhjendamatud ega anna alust hagi rahuldamata

jätmiseks.

10. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt kohtupraktikast on raha maksmise kohustuse

rikkumisel vabandatavus üldjuhul olemuslikult välistatud ning käesolevas asjas ei esine

ka erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse raha maksmise kohustust VÕS § 103 lg 1

alusel vabandatavuse alusel välistada.

Kohus on asjas korraldanud kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud. Ka ei ole kostja

teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohtukutse on 08.02.2025. a jäetud

postkasti kostja registreeritud aadressil, samuti on kutse edastatud 20.02.2025. a saadetud

e-posti aadressile XXX, millelt kostja on saatnud vastuse hagile. Kohus loeb, et kostja

pidi olema kohtuistungi toimumisajast teadlik.

Eelnevat arvestades, on kohus seisukohal, et K.P hagi on põhjendatud, hagile lisatud

tõendid kinnitavad hageja nõuet ning kostja vastuväiteid on paljasõnalised ega anna alust

hagi rahuldamata jätmiseks. OÜ-lt Aeru Arendus tuleb K.P kasuks välja mõista 40 000

eurot (põhivõlgnevus).

11. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on hagis lisaks rahalise kohustuse täitmisele soovinud ka viivise väljamõistmist

alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Kohus rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab OÜ-lt Aeru Arendus hageja kasuks välja

ka viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest (s.o 22.10.2024. a) kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Kohus on asjas 19.12.2024. a määrusega kohaldanud ka hagi tagamist ja seadnud

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Aeru

Arendus OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx- XXX K.P kasuks.

TsMS § 445 lg 2 näeb mh ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi

täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu

tühistamist.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist ning hagi tagamise abinõu jõusse

jätmine on kohtu hinnangul ilmselt vajalik. Kohus jätab 19.12.2024 kohaldatud hagi

tagamise abinõusse jõusse, seda sõltumata asjaolust, et hagi tagamise määrust ei ole

olnud võimalik täita.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

14. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin