2-23-8133/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8133

Tsiviilasi

H.H hagi G.C vastu ühisvara jagamiseks ja

tahteavalduste asendamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.H, isikukood XXX; lepinguline esindaja

Ülle Koppel;

Kostja G.C, isikukood XXX, lepinguline esindaja

advokaat Eve Laine.

Kohtuistungi toimumise aeg,

menetluse liik

Eelistung 17. aprill 2024, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja H.H ja kostja G.C allkirjastatud ning 25. märtsil 2025 kohtule

esitatud kompromiss alljärgnevalt:

1. Pooled jagavad abikaasade ühisvara alljärgnevalt:

1.1.

H.H ainuomandisse jäävad:

1.1.1.

kinnisasi nimega xxx-xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, 100%

maatulundusmaa pindalaga 15,67 ha asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxx-xxxxx,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa II jakku käesoleval ajal

omanikuna sisse kantud G.C; turuväärtusega 132 000 eurot;

1.1.2.

kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga

25,08 ha asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx,

registriosa II jakku käesoleval ajal omanikuna sisse kantud G.C, turuväärtusega

208 000 eurot;

1.1.3.

kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx jagamisel moodustuv kinnistu

xxxx, mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xx pindalaga 7,73

ha 100% maatulundusmaa asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, turuväärtusega 58

376 eurot;

1.1.4.

sõiduauto xxxxxxxx (2008), registreerimismärgiga xxxxx, väärtusega 4750

eurot.

Kokku vara koguväärtusega 403 126 eurot.

1.2. G.C ainuomandisse jäävad:

1.2.1

kinnisasi registriosa numbriga xxxxxx, 100% elamumaa pindalaga 3524,0 m2

asukohaga XXX , katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa II jakku

käesoleval ajal omanikuna sisse kantud G.C; turuväärtusega 158 000 eurot;

1.2.2

kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx jagamisel moodustuv kinnistu xxxx,

mille koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100%

maatulundusmaa pindalaga 14,42 ha, asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx,

turuväärtus koos kasvava metsa väärtusega 154 923 eurot;

1.2.3

sõiduauto xxxxxxxxx (2005), registreerimismärgiga xxxxx, väärtusega 3000

eurot;

1.2.4

halumasin Regon (2019),väärtusega 7000 eurot;

1.2.5

traktor New Holland (2002) väärtusega 15 000 eurot;

1.2.6

ekskavaator Hyundai Heavy (2005) koos kühvlite ja giljotiiniga, väärtusega

17 500 eurot;

1.2.7

metsaveotõstuk (2019) koos metsaveohaagisega, väärtusega 18 000 eurot.

Kokku vara koguväärtusega 373 223 eurot.

1.3. Ühisvara jagamisel enamsaadu arvel peab H.H hüvitama G.C-le 14 851

eurot.

2. Pooled jagavad H.H poolt kantud ühisvara jagamisega seotud kulutused järgmiselt:

2.1. H.H on tasunud kõikide jagatavate kinnisasjade ja kasvava metsa hindamise kulud

kogusummas 5360 eurot. G.C hüvitab H.H-le kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx

hindamiskulud 1100 eurot ning kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx ja sellel

kasvava metsa hindamiskuludest (5360-1100) 4260 eurot ½ (pool), s.o 2130 eurot.

2.2 H.H on tasunud kinnisasja xxxxxx reaalosadeks jagamise kulud summas 2368

eurot, millest G.C hüvitab H.H-le ½ (pool), s.o 1184 eurot.

2.3. G.C poolt H.H-le hüvitatavate kulutuste kogusumma on (3230+1184) 4414 eurot.

3. Kulutuste tasaarvestus ja lõplik hüvitis

3.1. Punktides 1.3. ja 2.3. märgitud hüvitised tasaarvestatakse ning H.H poolt G.C-le

makstava hüvitise lõplikuks summaks (14851-4414) 10 437 eurot.

3.2. H.H kohustub 10 437 eurot tasuma G.C pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx

hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest.

3.3. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi täitmisel loetakse kogu poolte

ühisvara jagatuks ja pooltel ei ole ühisvaraga seonduvalt enam teineteise vastu

nõudeid.

4. Asjaõiguslikud kokkulepped

4.1. Pooled käsitavad käesolevat kompromissi asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse

(AÕS) § 641 tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu poolt kinnitatud kompromissina.

4.2. H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx, 100% elamumaa

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 3524,0 m2 asukohaga xxxxxx, XXX

ühisomandi lõpetamises ja ainuomandi üleandmises G.C-le kokku leppinud. H.H lubab

ja G.C avaldab soovi kinnisturaamatu II jaost esimeselt järjekohalt senise

omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse

ainuomanikuna sisse G.C (ik XXX);

4.3. H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 15,67 ha asukohaga XXX,

xxxxxxxxx, xxx-xxxxx ühisomandi lõpetamises ainuomandi üleandmises H.H-le

kokku leppinud. G.C lubab ja H.H avaldab soovi kinnisturaamatu teisest (II) jaost

esimeselt järjekohalt senise omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks,

millega kantakse ainuomanikuna sisse H.H (ik XXX);

4.4. H.H ja G.C on kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 25,08 ha, asukohaga XXX,

xxxxxxxxx ühisomandi lõpetamises ja ainuomandi üleandmises H.H-le kokku

leppinud. G.C lubab ja H.H avaldab soovi kinnisturaamatu teisest (II) jaost esimeselt

järjekohalt senise omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega

kantakse ainuomanikuna sisse H.H (ik XXX);

4.5. H.H ja G.C avaldavad soovi jagada nende ühisomandis olev kinnisasi registriosa

numbriga xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, 100% maatulundusmaa

pindalaga 21,91 ha, asukohaga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, kaheks eraldi kinnistuks

selliselt, et esialgse kinnistu jagamise järel jääb H.H-le kinnistu, mille koosseisus on

katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xx aadressiga XXX, xxxxxxxxx xxxx, 100%

maatulundusmaa pindalaga 77 275 m2 (7,73 ha) ja G.C-le jääb xxxx kinnistu, mille

koosseisus on katastriüksus tunnusega xxxxx:xxx:xxxx, aadressiga XXX, xxxxxxxxx,

xxxx, 100% maatulundusmaa pindalaga 144 195 m2 (14,42 ha).

H.H ja G.C on ühisomandi lõpetamises ja jagamisel tekkiva kinnistu (katastriüksus

tunnusega xxxxx:xxx:xx) kokku leppinud, annavad nõusoleku kannete tegemiseks ja

taotlevad teha järgmised muudatused:

4.5.1. Jagatava kinnistu registriosa nr xxxxxx esimesse (I) jakku kanda katastriüksus

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx aadressiga XXX, xxxxxxxxx, xxxx, 100%

maatulundusmaa pindalaga (14,42 ha). Registriosa teise (II) jakku kanda kinnistu

omanikuna G.C (ik XXX); ja kustutada seni kanne omaniku G.C kohta,

4.5.2. Avada tekkivale kinnistule uus registriosa järgmiste andmetega:

- esimesse (I) jakku kanda: katastritunnus xxxxx:xxx:xx. maatulundusmaa 100%

pindalaga (7,73 ha) aadressiga XXX, xxxxxxxxx xxxx,

- teise (II) jakku kanda kinnistu omanikuna H.H (ik XXX).

4.6. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt on kinnistusraamatu kande

tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Pooled on

kokku leppinud, et juhul, kui kohtu registriosakond või muu vastav ametiasutus või

register peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingus sätestatud kannete

tegemisest või kui kompromisslepingu täitmiseks on vajalik teha tahteavaldusi,

kohustuvad pooled viivitusteta tegema kõik neist sõltuvad toimingud, saavutamaks

vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete registrisse kandmine

või kustutamine.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-23-8133.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Määruse jõustumisel tagastada hageja taotluse alusel hagejale pool menetluses

tasutud 840 euro suurusest riigilõivust, s.o 420 eurot, hageja kontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on H.H (hageja) hagi G.C (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Pooled esitasid Tartu Maakohtule 25.

märtsil 2025 kompromisslepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja

menetluse lõpetamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Juhindudes TsMS § 428

lg 1 p-st 4 lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata. TsMS § 432

sätestab, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

3. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt

TsMS § 430 lõikele 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega,

sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab

kompromissi ning lõpetab menetluse.

4. TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad kompromissi korral

menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kohus jätab

kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus

tagastab hagejale 420 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel.

6. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise

tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda.

Pooled on edasikaebeõigusest loobunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik