Legislator Case Law & Legislation
2-25-2041/7 AI generated

2-25-2041/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-2041/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja esindaja esitas kohtule poolte kokkuleppe, mille palub kohtul kinnitada. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe tuleb

Legislator headnote

AI generated

2-25-2041/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe tuleb

Keywords

AI generated
payment of cost deposit fraudulent insurance claim right to higher insurance cover cost recovery proof of legal aid earnest money
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-2041

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-2041

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine / menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Hageja: X (ik XXX)

Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): Kohtla-

Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, e-post:

linnavalitsus@kjlv.ee )

Kostja: Y (ik XXX elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja seadusliku esindaja ja kostja Y vahel 20.03.2025 kohtule esitatud

kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja Y kohustub lapse X ülalpidamiseks maksma alates 01.03.2025 elatist

summas 150 eurot kuus kuni X täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.

2. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2041.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu elatise nõudes.

2. Hageja esindaja esitas kohtule poolte kokkuleppe, mille palub kohtul kinnitada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe tuleb

1 / 2

2-25-2041

kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

4. TsMS § 430 lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule.

Hageja esindaja esitas kohtule poolte kokkuleppe ja palub kompromissi kinnitada ning tsiviilasja

menetluse lõpetada.

5. Kohus leiab, et poolte vaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, ei riku avalikku huvi ning

kompromissi on võimalik täita. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus poolte vahel sõlmitud

kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

6. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte

kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459

alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused

ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

muutunud. Seega võivad mõlemad pooled TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul

taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist).

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga

võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

2 / 2