2-22-18895/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. märts 2025

Tsiviilasja number

2-22-18895

Tsiviilasi

TIMBERSTOCK OÜ hagi N.R. Energy Osaühingu vastu

292 279,23 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

N.R. Energy Osaühingu vastuhagi TIMBERSTOCK OÜ

vastu 618 450,43 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

986 174,59 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

4. märts 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja/vastuhagis hageja): N.R. Energy Osaühing

(rk: 12364776), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): TIMBERSTOCK OÜ

(rk: 10817268), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Monica Pihlak ja vandeadvokaat Kalev Pihlak ning seaduslik

esindaja A.A.

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. septembri 2024 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus N.R. Energy Osaühingu kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2

ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. TIMBERSTOCK OÜ (hageja) esitas 16.12.2022 maakohtule N.R. Energy Osaühingu

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 287 885,23 eurot, viivise

15.12.2022 seisuga 4393,82 eurot ja viivise 0,01% päevas iga tasumisega viivitatud päeva

eest põhinõude (287 885,23 eurot) tasumata osalt alates 16.12.2022 kuni põhinõude

täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.06.2020 ostu-müügilepingu nr 223934, millega

hageja kohustus tarnima kostjale perioodil 01.07.2020–31.05.2021 erinevates haldusüksustes

asuvate katlamajade (Viiratsi vallas Vana-Võidu katlamaja, Saue vallas Turba katlamaja, Kiili

vallas Kiili katlamaja, Märjamaa vallas Märjamaa katlamaja, Kehtna vallas Kaerepere

katlamaja, Lääne-Harju vallas Rummu katlamaja, Elva vallas Rõngu katlamaja)

territooriumile hakkpuitu kokku 36 400 m3 hinnaga 10,28 eurot/m3 (käibemaksuta).

01.09.2020 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu nr 280820, millega hageja kohustus tarnima

kostjale perioodil 28.08.2020–31.05.2021 Tapa linnas asuvate katlamajade (Üleviste ja Leina)

territooriumile hakkpuitu kokku 71 500 m3 hinnaga 10,93 eurot/m3 (käibemaksuta).

27.05.2021 sõlmisid pooled lepingule nr 223934 lisa 4 ja lepingule nr 280820 lisa 2, millega

pikendati lepingute täitmise tähtaega kuni 31.05.2022 ning lepingusse nr 223934 lisati

tarnekohana Järlepa katlamaja, millele eeldatavalt tarnitava hakkpuidu koguseks nägi

lepingumuudatus ette 270 m3 hinnaga 10,93 eurot/m3.

29.11.2021 saatis kostja finantsjuht Tatjana Karhu hagejale e-kirja, milles heitis ette lepingu

rikkumist, s.o hakkpuidu tarne peatamist. Hageja vastas 29.11.2021, et on täitnud kõik kostja

tellimused ja teised lepingulised kohustused ning lisas kokkuvõtte Tapa katlamajadesse

tarnitud kogustest ja saatelehtedest. Kostja hageja e-kirjale ei vastanud.

30.11.2021 sõlmisid pooled lepingule nr 223934 lisa 5, millega nähti ette alates 01.12.2021

hakkpuidu hinnaks Järlepa katlamajal 11,93 eurot/m3 (käibemaksuta) ja ülejäänud

katlamajadel 11,28 eurot/m3 (käibemaksuta), ning lepingule nr 280820 lisa 3, millega lepiti

kokku Tapa katlamajadele tarnitava hakkpuidu koguseks 80 000 m3 ja alates 01.12.2021

hinnaks 11,93 eurot/m3 (käibemaksuta).

05.01.2022 sõlmisid pooled lepingule nr 223934 lisa 6 ja lepingule nr 280820 lisa 4, millega

nähti ette uueks hakkpuidu hinnaks 15 eurot/m3 (käibemaksuta), mis hakkab kehtima 30

päeva pärast, peale soojuse piirhindade kinnitamist konkurentsiameti poolt.

03.05.2022 esitas hageja kostjale lepingu nr 223934 alusel arve nr 2020664 summas 54

666,43 eurot (käibemaksuga) ja tarnemahtude arvestuse ning lepingu nr 280820 alusel arve nr

2020663 summas 81 144 eurot (käibemaksuga) ja tarnemahtude arvestuse. Arvete tasumise

tähtaeg saabus 29.06.2022. Kostja ei ole arveid tasunud.

26.05.2022 edastas kostja finantsjuht hagejale lepingu nr 280820 raames meeldetuletuse,

milles väitis, et lepingus kokku lepitud kogusest on 18 046 m3 hakkpuitu tarnimata. Hageja

palus 26.05.2022 vastuses selgitust, kuivõrd hageja oli tarninud kostjale hakkpuitu vastavalt

kostja tellimustele (sh ületarned Järlepa, Kiili, Märjamaa, Rõngu ja Turba katlamajadesse

3417 m3). Kostja hageja e-kirjale ei vastanud. 30.05.2022 edastas kostja finantsjuht hagejale

lepingu nr 280820 raames uue meeldetuletuse, kus esitas taas paljasõnalise väite 18 046 m3

tarnimata hakkpuidu osas.

02.06.2022 esitas hageja kostjale lepingu nr 223934 alusel arve nr 2020683 summas 71

992,80 eurot (käibemaksuga) ja tarnemahtude arvestuse ning lepingu nr 280820 alusel arve nr

2020682 summas 80 082,00 eurot (käibemaksuga) ja tarnemahtude arvestuse. Arvete

tasumise tähtaeg saabus 30.07.2022. Kostja ei ole arveid tasunud.

10.06.2022 saatis kostja finantsjuht hagejale e-kirja, milles viitas lepingu tähtaja saabumisele,

hageja kohustuste täitmisega hilinemisele ja küsis hageja ettepanekuid lepingu täitmise osas.

17.06.2022 toimusid poolte vahel läbirääkimised, kus arutati võimalikku uut lepingut

algavaks kütteperioodiks. 30.06.2022 tegi hageja kostjale koostööettepaneku uueks

kütteperioodiks Tapa katlamajade hakkpuiduga varustamiseks tarnemahuga 50 000 m3

hinnaga 30,00 eurot/m3.

30.06.2022 saatis kostja juhatuse liige C.C. hagejale e-kirja, viidates lepingu nr 280820

tähtaja möödumisele, hageja lepinguliste kohustuste täitmisega hilinemisele ja 20 460 m3

hakkpuidu kokkulepitust vähem tarnimisele. Kostja e-kirjast ega selgitustest ei selgunud,

milles seisneb hageja lepingurikkumine ja kostjale kahju tekkimine. Kostja 30.06.2022

nõudekirjas ning 26.05.2022 ja 30.05.2022 meeldetuletustes on väidetavalt tarnimata

hakkpuidu kogus erinev (20 460 m3 ja 18 046 m3).

04.07.2022 edastas kostja finantsjuht hagejale kahju hüvitamise nõude summas 306 900 eurot.

Nõudest ei selgunud kahjunõude põhjendusi ega asjaolusid. 11.07.2022 edastas kostja

finantsjuht tasaarvestusavalduse, milles palus teha tasaarvestus 11.07.2022 seisuga hageja

arvetega nr 2020663, 2020664, 2020683 ja 2020682 kokku 287 885,23 eurot kostja

04.07.2022 nõudega nr 220704-01 summas 287 885,23 eurot (jääk 19 014,77 eurot).

16.09.2022 esitas hageja lepinguline esindaja vastuväite kostja 11.07.2022 tasaarvestusele,

lepingu täitmise nõude ja hagihoiatuse. 27.09.2022 esitas C.C. nõude täpsustuse.

Hageja on lepingu nr 223934 (väikeste katlamajade leping) raames oma kohustused täitnud,

sh teinud ületarne 3417 m3. Ka lepingu nr 280820 (Tapa katlamajade leping) raames on

hageja oma lepingulised kohustused täitnud, s.o tarninud lepingus kokkulepitud mahus kaupa

kostja määratud kohas. Lepingu p 5.1 järgi peab kostja tarnesoovist hagejat teavitama. Kostja

ei ole esitanud lepingu kehtivuse perioodil hagejale pretensioone, et hageja oleks kostja

soovitud tarne Tapa katlamajadele täitmata jätnud. Lepingu lõppedes 31.05.2022 oli hageja

tarninud Tapa katlamajadele hakkpuitu 98 789 m3, mis on kokkulepitust (80 000 m3) 18 789

m3 rohkem. Hageja ei ole ühegi hinnatõusu algatamisel lähtunud „omavolist“, vaid on

lähtunud konkurentsiameti kooskõlastatud piirhindadest soojusenergia tootmisel ja tarbijale

müügil. Kostjal on tarnitud hakkpuidu eest tasumata arveid 287 885,23 eurot. Kuivõrd kostja

ei ole tõendanud kahjunõude olemasolu, ei ole kostja kohustus tasaarvestusega lõppenud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagejal puudub nõue, kuna kostja tasaarvestas

11.07.2022 enda nõude 306 900 eurot hageja nõuetega kokku 287 885,23 eurot.

Kostja esitas 17.02.2023 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks

välja kahjuhüvitis 418 419,77 eurot, alusetult saadu 200 030,66 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Vastuhagiavalduse kohaselt ei ole hageja täitnud lepingut kohaselt. Hageja kohustus lepingu

nr 280820 alusel müüma ja tarnima 2021/2022 kütteperioodil kostjale hakkpuitu 71 500 m3

hinnaga 10,93 eurot/m3. 20 460 m3 hakkpuitu jäi tarnimata. Kostja ostis asendushakke

hinnaga 34,52 eurot/m3, s.o 706 305,12 euro eest, millest on tasaarvestatud hageja nõuetega

287 885,23 eurot, vahe 418 419,77 eurot on kahjusumma.

Kostja esitas 27.09.2022 kirjaga hagejale nõude hüvitada 200 030,66 eurot seoses sellega, et

hageja tõstis pidevalt hakkpuidu hinda, kuigi oli teadlik, et kostja poolt konkurentsiametis

kooskõlatatud soojusenergia hinnakomponendiks oli ka kokkulepitud hakke hind. Lepingu nr

223934 lisad 4, 5, 6 ja lepingu nr 280820 lisad 2, 3, 4 on hinnakokkulepete osas tühised.

Kostja ei sõlminud kokkulepet vabatahtlikult, vaid olukorras, kus alternatiivsed lahendused

puudusid. 30% hinnatõus olukorras, kus alternatiive ei ole (st alternatiivid on veel kallimad),

on vastuolus heade kommetega. Vaidlusalusel perioodil oli nõudlus hakkpuidu järele

suurenenud ning hageja on oma turupositsiooni ära kasutanud. Hageja ähvardas katkestada

tarned Tapa katlamajadesse ajavahemikus 04.–10.11.2021. Seega kuigi pooled olid kogu

lepingu perioodiks kokku leppinud hakkpuidu tarnimiste tingimustes, sh hinnas, saavutas

hageja oma manipuleeriva ja pahatahtliku käitumisega, mis päädis hakkpuidu tarnete

katkestamisega, põhjendamatu ning õigusvastase hinnatõusu.

3. Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja täitnud kõik oma

lepingulised kohustused, st tarninud hakkpuitu vastavalt lepingu tingimustele, s.o

kokkulepitud hinnaga vastavalt kostja esitatud tellimustele. Kuigi lepingu nr 223934 kohaselt

hageja müüb ja kostja ostab hakkpuitu perioodil 01.07.2020–31.05.2021 eeldatavas mahus

kuni 36 400 m3. Lepingu nr 280820 p 3.1 kohaselt hageja müüb ja kostja ostab hakkpuitu

perioodil 28.08.2020–31.05.2021 eeldatavas mahus kuni 71 500 m3. Kostja tellis lepingu

algse tähtaja lõpuni vaid 39 249 m3hakkpuitu. Kostja jõudis kokkulepitud koguste tellimiseni

alles pikendatud perioodil, tellides lepingu nr 223934 raames 72 259 m3 ja lepingu nr 280820

raames 98 789 m3 hakkpuitu. Hageja tarnis hakkpuitu rohkem, kui oli lepingutes kokkulepitud

eeldatav kogus, seega ei ole põhjendatud kostja väidetud kahju tekkimine ega ole alust

tasaarvestuseks.

Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist. Lepingud lõppesid 31.05.2022.

Uueks kütteperioodiks kostja hageja pakutud hinnaga ei nõustunud. Seega pidi kostja uueks

kütteperioodiks ostma hakkpuitu teistelt isikutelt. Müüjate valik ja hinnad olid kostja

otsustada. Ükski nn asendushakke arve ei ole aluseks kostjale väidetavalt tekitatud kahjule,

kuivõrd arved on koostatud pärast lepingu nr 280820 tähtaja möödumist 31.05.2022.

Alusetu rikastumise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Lepingute lisad ei ole tühised. Lisad

koostas ja edastas hagejale kostja, sest ta ei olnud lepingute esmase tähtaja jooksul suutnud

tellida kokkulepitud koguseid. Hakkpuidu hind on kostja poolt konkurentsiametile esitatud

taotluste raames soojuse piirhinna komponendina kooskõlastatud ning soojatarbijad on

kooskõlastatud hinna kostjale tasunud. Lepingumuudatuste kokkuleppimise ajal oli hakkpuidu

turuhind tunduvalt kõrgem, kui kostja hagejalt lubadustega tellida suuri koguseid välja

pressis.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 19.09.2024 otsusega (otsusel ekslik kuupäev 18.09.2024)

TIMBERSTOCK OÜ hagi ning mõistis N.R. Energy Osaühingult välja TIMBERSTOCK OÜ

kasuks 292 279,23 eurot, sh 287 885,23 eurot põhinõue ja 4393,82 eurot 15.12.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise 0,01% tasumata põhinõudelt (287 885,23 eurolt)

päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 16.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

N.R. Energy Osaühingu vastuhagi jättis maakohus rahuldamata.

Poolte menetluskulud jäeti N.R. Energy Osaühingu kanda.

Maakohus tühistas 21.02.2023 määrusega rakendatud hagi tagamise, millega seati

kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulikud hüpoteegid N.R.Energy

Osaühingu kasuks TIMBERSTOCK OÜ omandis olevale 17 kinnisasjale.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et lepingu nr 223934 alusel on

hageja tarninud kokkulepitud koguses hakkpuitu. Kostja on võtnud omaks ka asjaolu, et

lepingu nr 223934 (väikeste katlamajade leping) alusel on hageja tarninud rohkem kui

lepingus ette nähtud (ületarne). Eeltoodut tõendavad hageja juhatuse liikme A.A. 17.06.2022

vastus kostja finantsjuhi Tatjana Karhu 26.05.2022 meeldetuletusele (rohkem tarnitud 3417

m3), kostja finantsjuhi 01.07.2022 e-kiri A.A. (alatarne lepingu nr 280820 osas 20 460 m3,

lepingu nr 223934 alusel rohkem tarnitud), kostja nõude täpsustus 27.09.2022, hageja

19.07.2024 menetlusdokumendi p 24 ja lisa 23 (ületarne 3964 m3; 40 637 – 36 670) ning

tunnistaja A.A. ütlused 30.07.2024 kohtuistungil, et orienteeruv maht oli ületatud. Seega

lepingu nr 223934 täitmise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja on lepingu nr 223934

alusel esitatud arved nr 2020664 summas 54 666,43 eurot ja nr 2020683 summas 71 992,80

eurot jätnud põhjendamatult tasumata. Kostja põhjendus 30.07.2024 kohtuistungil, et kostja

on pidanud Tapa lepinguga palju mujalt ostma, on tekkinud kahju ja see summa on

tasaarvestatud, on meelevaldne. Lepingud lõppesid 31.05.2022. Lepingute lõppemise seisuga

ning arve nr 2020664 tasumise tähtajaks (juuni 2022) ei olnud kostja hakkpuitu mujalt ostnud

(sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud). 26.07.2022 sõlmis kostja hakkpuidu ostuks lepingu

OÜ-ga Brushwood hinnaga alla 25 eurot/m3.

Kohus leidis, et kostja väited alatarne kohta Tapa katlamajades lepingu nr 280820 alusel on

paljasõnalised ja tõendamata. Kuivõrd lepingu järgi pidi kostja tarnesoovist hagejale 24 tundi

ette teatama, sõltusid nii tarne aeg kui kogus kostja tellimustest. Hageja ei saanud täita

tellimust, mida ei olnud esitatud, ja tarnida haket, mida polnud tellitud. Kostja ei ole

tõendanud, et ta esitas perioodil 28.08.2020–31.05.2022 hagejale tellimused, kuid tellimused

jäid täitmata. Kostja nõude täpsustusest ja selles viidatud tabelist ei nähtu tarnete katkestamist

(kostja 27.09.2022 kiri). Hageja 08.11.2021 e-kiri, milles avaldatakse valmisolekut lepingu nr

280820 mahtu 71 500 m3 suurendada 8500 m3, s.o kuni 80 000 m3, ei tõenda tarnete

katkestamist. Ka kostja finantsjuhi 29.11.2021 e-kirjast lepingu rikkumise kohta ei nähtu

konkreetselt, millistel kuupäevadel millised tellimused jäid täitmata. Tunnistaja C.C. ütlused

tarnete katkestamisest on vastuolus tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega. Ükski dokumentaalne

tõend tarnete katkemist ei kinnita.

Kostja finantsjuht heidab 29.11.2021 e-kirjas hagejale ette lepingu nr 280820 rikkumist

hakkpuidu tarne peatamises. Konkreetset viidet, milline tellimus on täitmata jäänud, esitatud

ei ole. Samal kuupäeval on kostja saanud A.A. vastuse, et tegu on arusaamatusega ning hageja

on lepingulised kohustused ja esitatud tellimused täitnud. Hageja esitatud lepingu nr 280820

2021–2022 tarnete arvestusest nähtuvad tarned nii oktoobris kui novembris 2021. Samuti

nähtuvad oktoobri ja novembri 2021 tarned Tapa katlamajadesse hageja 20.11.2023

menetlusdokumendi lisast 2 (novembris 5754 m3, oktoobris 3823 m3). Hageja koondtabelist

tulenevalt tarniti kostjale hakkpuitu lepingu nr 280220 alusel perioodil september 2020 – mai

2022 98 789 m3 (eeldatav kogus lepingu lisa 3 järgi oli 80 000 m3). Hageja selgituse kohaselt

lepiti lepingus nr 280220 kokku, et kostja ostab hakkpuitu perioodil 28.08.2020–31.05.2021

eeldatavas mahus 71 500 m3, kuid kostja tellis algse tähtaja lõpuni 39 249 m3 ja kokkulepitud

koguste tellimiseni jõudis alles pikendatud tähtajal (kütteperioodil 2021/2022). Kostja

eeltoodut ümber lükanud ei ole. Kostja finantsjuhi 26.05.2022 ja 30.05.2022 meeldetuletuste

kohaselt on sama kuupäeva seisuga lepingu nr 280820 alusel tarnimata 18 046 m3 hakkpuitu.

Arvestust, kust nähtuks tarnimata kauba/täitmata tellimuste maht, esitatud ei ole. 30.06.2022

e-kirjas ja kirjas nr 220630-01 märgib kostja juhatuse liige C.C., et lepingujärgselt on tarnitud

vähem 20 460 m3. Ka siin ei ole esitatud arvestust, mis tõendaks alatarnet viidatud mahus.

04.07.2022 kahju hüvitamise nõudes märgib kostja, et lepingu nr 280820 alusel on tarnimata

30.06.2022 seisuga 20 460 m3. 06.05.2022 kirjas nr 220506-01 viitab C.C. alatarnele

06.05.2022 seisuga 25 216 m3. Ka siin puudub arvestus, millest märgitud koguses alatarne

tuleneb.

Lepingute nr 223934 ja 280820 eesmärk oli tagada katlamajade varustatus hakkega

vajaduspõhiselt, kokku ei lepitud kindla koguse müügis kindlaks tähtajaks. Eeltoodut

kinnitavad lepingute p 5.3 (eeldatav kogus m3), p 6.1.11 (minimaalne hakkpuidu varu) ja p

6.1.12 (tarne maksimaalsed kogused).

Kostja on põhjendamatult jätnud tasumata lepingu nr 280820 alusel esitatud arved nr 2020663

summas 81 144 eurot ja nr 2020682 summas 80 082 eurot.

Kokku on kostja jätnud hagejale põhjendamatult tasumata 287 885,23 eurot, millele lisandub

viivis.

Kostja vastuhagi (nii kahju hüvitamise nõude kui alusetust rikastumisest tuleva nõude) jättis

kohus rahuldamata

Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Puudub hageja poolne kohustuse rikkumine ehk

lepingu nr 280820 täitmata jätmine (alatarne) 20 460 m3 hakkpuidu osas, ja vastutus lepingu

väidetava rikkumise eest. Kostja ei ole tõendanud ka kahju olemasolu, selle suurust ega

põhjuslikku seost hageja tegevusega.

Sarnaselt arvestuste puudumisega väidetava alatarne osas ei ole kostja esitanud ka selget

kahju suuruse arvestust ja selle kujunemist. 706 305,12 euro nõue baseerub väidetava alatarne

(20 460 m3) ja lepinguperioodile järgneval kütteperioodil kostja poolt vabatahtlikult tasutud

hakkpuidu hinna (34,53 eurot/m3) korrutisel, mis on ilmselgelt põhjendamatu. 30.06.2022

nõudes nõuab kostja kahju hüvitamist 306 900 eurot (20 460 × (30 eurot/m3 ehk hageja juunis

2022 pakutud hind järgnevaks küttehooajaks, millega kostja ei nõustunud – 15 eurot/m3

pooltevaheliste lepingute järgne hind)], mille tasaarvestab 11.07.2022 avalduses hageja

nõudega 287 885,23 eurot. Lisaks nõuab kostja 200 030,66 eurot, mille kostja on hagejale

väidetavalt alusetult tasunud õigusvastaselt saavutatud hinnatõusu tõttu.

Kohus nõustus hagejaga, et ükski kostja asendushakke arve ei ole aluseks kostjal väidetavalt

tekkinud kahjule, kuivõrd arved on koostatud pärast lepingu nr 280820 tähtaja möödumist

31.05.2022. Arvetest kõige varasem on esitatud 13.10.2022, millest tulenevalt puudub seos

pooltevahelise lepinguga. Lisaks ei kattu kostja tabelisse märgitu arvetel kajastatuga.

Kohus nõustus hagejaga, et hageja ei saanud kostjale kahju põhjustada, kuivõrd tellimusi

hakkpuidu tarnimiseks esitas kostja ning kostja ei ole tõendanud, et tellimused oleksid jäänud

täitmata ja sellest tekkis kahju. Kostja tellis järgmisel kütteperioodil kolmandatelt isikutelt

hakkpuitu tollase turuhinnaga, mis oli eelnevalt kooskõlastatud konkurentsiametiga ning

tasuti kostjale soojuse ostjate poolt. Vastuhagi aluseks olevad arvutused ei oleks põhjendatud

ka juhul, kui hageja pidanuks hiljemalt 31.05.2022 müüma kostjale konkreetse koguse ja

selleks kuupäevaks oleks kogus olnud müümata. Lepingutes oli kokku lepitud tellimuste

esitamine ja täitmine vastavalt esitatud tellimustele kuni eeldatava maksimumkoguseni, kokku

ei lepitud müügitehingus konkreetsele kogusele konkreetsel tähtajal.

30.06.2022 pakkus hageja kostjale uueks kütteperioodiks hakkpuitu kuni 50 000 m3 hinnaga

30 eurot/m3. Kostja sellega ei nõustunud ja hagejaga uut lepingut ei sõlminud. Kui kostja

soovis tasuda 2022. a lõpus hakkpuidu eest kolmandatele isikutele rohkem, on see tema

majandustegevuses tehtud otsus ning seda ei saa käsitleda hageja tekitatud kahjuna.

22.09.2022 kooskõlastas kostja konkurentsiametis hakkpuidu hinna Tapa võrgupiirkonnale

42,83 eurot/MWh ja see hind on soojuse ostjate poolt kostjale tasutud, millest tulenevalt ei

vastuta hageja kostja majandustegevuses tehtud otsuste eest. 27.09.2022 esitas kostja kahju

arvestuse, mis baseerub hinnal 35 eurot/m3, samas oli ta sõlminud 26.07.2022 hakkpuidu

ostuks lepingu OÜ-ga Brushwood hinnaga alla 25 eurot/m3.

Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on lepingute

lisad sõlmitud vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Kostja on asutatud 2012. a-l,

omades pikaajalist ettevõtluskogemust. Tegemist ei ole ettevõtjaga, keda oleks võimalik

mõjutada lepingut muutma kogenematusest. Lepingu ja selle lisad on kostja sõlminud

tavapärastel tingimustel. Kostja on muudatustega nõustunud, ei ole esitanud muudatustele

vastuväiteid. Hakkpuidu hind on kostja poolt konkurentsiametile esitatud taotluste raames

soojuse piirhinna komponendina kooskõlastatud. Hageja on tõendanud, et lepingute kehtivuse

ajal toimus energiahindade tõus, sh tõusis hakkpuidu turuhind. Tõendamata on kostja väide, et

igale lepingu lisale, millega kehtestati uus hind, eelnes hageja tarnekatkestus.

Vale on kostja väide, et hageja on lisaks lepingus kokkulepitud hinna- ja mahukokkulepete

eiramisele nõudnud kostjalt korduvalt ka arvete kokkulepitust varasemat tasumist ning see

kõik on toimunud ultimatiivses vormis ühes lubadusega katkestada hakkpuidu tarned. Hageja

e-kirjadest ei nähtu ähvardusi tarned katkestada. Isegi kui nõustuda kostja väitega

survestamisest hinna muutmiseks jääb kohtule arusaamatuks, miks ei kasutanud kostja

lepingust taganemise võimalust lepingu esialgse tähtaja saabumisel 31.05.2021, vaid leppis

kokku lepingu pikendamise kuni 31.05.2022. Arusaamatuks jääb kostja käsitlus, et lepingut

tuleks pikendada järgnevateks küttehooaegadeks, kuid hinda muutmata (sõltumata

energiahindade muutmisest). Asjaolu, et lepingupool hinnaga ei nõustu, ei muuda seda

tühiseks ega heade kommetega vastuolus olevaks.

Alusetu on ka kostja tasaarvestus. Kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. N.R. Energy Osaühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

19.09.2024 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta TIMBERSTOCK OÜ

hagi rahuldamata ja rahuldada N.R. Energy Osaühingu vastuhagi või ning saata asi tagasi

esimese astme kohtule eelmenetluse läbiviimiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega jälgitav. Kohus on võtnud kokku hageja seisukohad

ja nendega nõustunud, kuid ei ole põhjendanud kostja seisukohtade ja tõenditega

mittenõustumist;

2) on ebaõige kohtu järeldus, et pooled ei vaidle selle üle, et lepingu nr 223934 alusel on

vastustaja tarninud kokkulepitud koguse hakkpuitu ja et apellant on võtnud omaks, et lepingu

nr 223934 alusel on vastustaja tarninud rohkem kui lepingus ette nähtud. T. Karhu kirjadest

nähtuvad pidevad probleemid alatarnega (26.05.2022 ja 01.07.2022 meeldetuletused).

Apellant tõi välja ka A.A. ütluste ebausaldusväärsuse 30.07.2024 kohtuistungil A.A. enda e-

kirja valguses. Kohtu järeldus, nagu ei oleks lepingute kehtivuse perioodil ostetud haket

mujalt, on väär. Ebaselgeks jääb, millel põhineb kohtu järeldus, et arve nr 2020664 tasumise

tähtajaks (juuni 2022) ei pidanud kostja hakkpuitu mujalt ostma.

Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et vastustaja lepingurikkumisega põhjustatud kahju 306

900 eurot arvutuskäik (tarnimata 20 460 m3 ning vastustaja pakutud hinna 30 eurot/m3 ja

lepingujärgse hinna 15 eurot/m3 vahe korrutis) ei ole õige. Apellandi nõude täpsustusest ja

selles viidatud tabelist nähtub tarne katkestamise oht (apellandi 27.09.2022 kiri);

3) on vastustaja 08.11.2021 e-kiri, milles avaldatakse valmisolekut lepingu nr 280820 mahtu

suurendada 8500 m3, s.o kuni 80 000 m3, katteta lubadus. T. Karhu 29.11.2021 e-kirjast

nähtub lepingu rikkumine. See, millistel kuupäevadel millised tellimused on jäänud täitmata,

ei ole oluline. Tegemist on mahulepinguga, mida tuleb pidevalt täita. Kohtu järeldus, et

vastustaja ei saanud täita tellimust, mida ei olnud esitatud, ja tarnida haket, mida polnud

tellitud, on arusaamatu. Tunnistaja A.A. väide, et lepingute p-s 3.1 on kokku lepitud tarnitava

hakkpuidu eeldatav maht, on väär. Kui kohus tuvastas, et poolte ühist tegelikku tahet ei ole

võimalik välja selgitada, oleks kohus pidanud lepingut tõlgendama vastavalt VÕS § 29 lg-le

3. Apellant mõistis lepingut selliselt, et kokku oli lepitud tarnitava hakkpuidu kindel maht ja

vastustaja kogenud turuosalisena pidi sellest teadlik olema. T. Karhu 26.05.2022 ja

30.05.2022 meeldetuletused, et kokkulepitud maht on tarnimata, kus ta ühtlasi palub

puuduolev maht tarnida, ongi tellimus, mille vastustaja on jätnud täitmata.

Ebaõige on järeldus, et tunnistaja C.C. ütlused tarnete katkestamise kohta on vastuolus teiste

tõenditega (tunnistajate A.A. ja B.B. ütlused). T. Karhu meeldetuletuskirjad kinnitavad C.C.

ütlusi. T. Karhu 26.05.2022 ja 30.05.2022 meeldetuletused näitavad, et sama kuupäeva

seisuga on lepingu nr 280820 alusel tarnimata 18 046 m3 hakkpuitu. 30.06.2022 e-kirjas ja

kirjas nr 220630-01 märgib C.C., et vähem on tarnitud 20 460 m3. Kohus on jätnud

tähelepanuta C.C. ütlused, mille järgi toimus juuni alguses kohtumine, millel pidi arutatama

lepingu mittetäitmisega seotud küsimusi (A.A. e-kirjas on märgitud, et lepingu täitmisega on

probleeme). A.A. aga väitis, et kohtumisel lepingu mittetäitmist ei arutatud.

Kriminaalmenetluses tuleks kõik kohtumisel osalenud isikud (N. Reisman, A.A., M. Kaup,

C.C.) üle kuulata, et selgitada välja, kas tunnistaja A.A. valetas või mitte. Soovi apellandilt

kokkulepitust rohkem raha saada kinnitab vastustaja 08.11.2021 e-kiri (mida kohus ei

hinnanud), milles vastustaja kinnitab võimekust lepingu mahtu suurendada 8500 m3 võrra.

Tarnete korduva katkemise tulemusel, nt 27.11.2021, sõlmiti 30.11.2021 järjekordne lepingu

lisa, millega hind tõusis. Ühtlasi lepiti kokku, et lepingu kehtivuse lõppemiseni hind ei muutu.

Vaid kuu hiljem soovis vastustaja uuesti hinda tõsta ja lühendada maksetähtaega ning oli vaid

neil tingimustel valmis tarneid jätkama. A.A. 01.07.2022 kiri M. Kaupile, et „nüüd on ikkagi

kellegi nõu vaja kuidas edasi käituda. Üks lepingutest meil täidetud ja raha kinnihoidmisel

põhjust ei tohiks olla“ tõendab, et lepingut täideti vaid osaliselt.

Konkurentsiamet kinnitab keskmise hinna kogu ostetava hakkpuidu mahu kohta. Samuti on

hinna arvutamisel oluline katla kasutegur;

4) jättis maakohus vastuhagi alusetult rahuldamata. Lepingu nr 280820 alusel jäi vastustajal

tarnimata 20 460 m3 hakkpuitu, mistõttu osteti asendushaket hinnaga 34,52 eurot/m3, s.o 706

305,12 euro eest, millest on tasaarvestatud vastustaja nõuetega 287 885, 23 eurot, vahe 418

419,77 eurot on kahjusumma. Arusaamatu on kohtu järeldus, et apellant tellis järgmisel

kütteperioodil kolmandatelt isikutelt hakkpuitu tollase turuhinnaga, mis oli eelnevalt

kooskõlastatud konkurentsiametiga ja tasuti kostjale soojuse ostjate poolt. Tähendust ei oma,

millal apellant asendustehingud tegi. VÕS § 128 lg 3 järgi võib kahju tekkida ka tulevikus.

Kui vastustaja oleks tarninud hakkpuitu kokkulepitud mahus, oleks apellant saanud seda suvel

enda valduses ladustada või hoiustada mujal ja järgmisel hooajal kasutada. Apellant on

viimase kolme aasta jooksul saanud kahjumit soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga 2 823

441 eurot. Arusaamatuks jääb, mis tähtsust omab apellandi 22.09.2022 konkurentsiametis

kooskõlastatud hakkpuidu hind Tapa võrgupiirkonnale 42,83 eurot/MWh. Samas ei ole teada,

millise hinnaga omandas vastustaja RMK-lt hakkpuitu, mis müüdi kordades kallimalt edasi

apellandile;

5) on muudetud hinnakokkulepped tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1; § 86 lg

1, lg 2 p 1, p 2 järgi tühised. Vastustajalt tuleb välja mõista alusetult saadud 200 030,66 eurot.

Apellant ei sõlminud kokkuleppeid vabatahtlikult. Vastustaja ähvardas katkestada tarned Tapa

katlamajadesse ajavahemikus 04.–10.11.2021. Soovi kokkulepitust rohkem raha saada

kinnitab vastustaja 08.11.2021 e-kiri, milles kinnitatakse võimekust suurendada lepingu

mahtu 8500 m3 võrra. 30% hinnatõus olukorras, kus alternatiive ei ole (st alternatiivid on veel

kallimad), ja sellistel tingimustel sõlmitud tehing on vastuolus heade kommetega.

Apellant on korduvalt oma nõudeid esitanud nii lepingu rikkumise osas kui ka enammakstu

tagasinõudes (finantsjuhi 29.11.2021, 26.05.2022, 30.05.2022, 10.06.2022 kirjad). 04.07.2022

edastas finantsjuht nõude kahju 306 900 eurot hüvitamiseks. 11.07.2022 teatas finantsjuht

tasaarvestusest summas 287 885,23 eurot.

05.01.2022 sõlmitud lisas lepiti kokku, et vastustaja ei muuda hakkpuidu hinda kuni lepingu

lõppemiseni. Vastustaja on oma turupositsiooni ära kasutanud. Kõnealusel perioodil oli

nõudlus hakkpuidu järele suurenenud ja keset kütteperioodi oli võimatu leida mõistlikke

alternatiive.

6. Timberstock OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus tõendeid õigesti hinnanud. Apellant ei ole tõendanud vastustaja poolset

lepingute rikkumist ja apellandil kahju tekkimist. Lepingute p 5 järgi lasus apellandil

kohustus teavitada vastustajat soovitud tarnest, st tarned sõltusid apellandi tellimustest. Seda

kinnitasid tunnistajad B.B. ja A.A.. Kohus on põhjendatult leidnud, et vastustaja on kõik

tellimused täitnud. Finantsjuhi meeldetuletused mõned päevad enne lepingute lõppu alatarnest

ei ole lepingu kohased tellimused. Vastustaja tõttu ei seiskunud kordagi katlamajade tegevus.

Tõendeid ei ole esitatud hakkpuidu mujalt ostmise kohta lepingute kehtivuse ajal. Lepingute

p-s 5.3 on märgitud, et tegemist on eeldatava kogusega, p-des 6.1.11 ja 6.1.12 on määratletud

minimaalne hakkpuidu varu ja maksimaalsed tarne kogused. Apellant on käitunud

pahauskselt, kuna kontrolli käigus selgus, et apellandil ei oleks olnud sellist hakkpuidu kogust

kusagile ladustada, mida enne lepingute lõppu alatarnena pretensioonis esitati. Apellant on

esitanud uue väite, et väidetava alatarnitud koguse hakkpuitu saanuks ta suvel ladustada ja/või

hoiustada mujal. Selliseid tõendeid ei ole apellant esitanud.

Apellant väidab apellatsioonkaebuses erinevalt vastuhagist, et apellandile tekitatud kahju on

306 900 eurot, mis põhineb vastustaja pakutud hinna 30 eurot/m3 ja lepingulise hinna 15

eurot/m3 vahe ning alatarne korrutisel. Vastuhagis on kahjunõue 418 419,77 eurot, mille

aluseks on apellant võtnud lepingute perioodi järgselt ostetud hakke hinna 34,52 eurot/m3 ja

korrutanud selle alatarnega 20 460 m3, saades 706 305,12 eurot, mille tasaarvestas tasumata

arvete summaga 287 885,23 eurot, saades sissenõutavaks kahjuks 418 419,77 eurot. Alatarnet

ei ole ning põhjendatud ei ole ka võtta aluseks lepingute perioodi järgselt kolmandatelt

isikutelt ostetud hakkpuidu eest tasutud summat;

2) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata apellandi alusetu rikastumise nõude. Vastustaja ei

survestanud apellanti leppima kokku kõrgemas hinnas. 05.01.2022 lisa, milles lepiti kokku

kuni 31.05.2022 hinda mitte muuta, näitab vastustaja vastutulekut viie kuu jooksul tarnida alla

turuhinna, mitte „turupositsiooni ära kasutamist“. Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnad

olid kõrgemad kui vastustajaga kokkulepitud hinnad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult rahuldanud Timberstock OÜ hagi ja jätnud N.R. Energy Osaühingu vastuhagi

rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele.

9. Timberstock OÜ esitas hagi N.R. Energy vastu 287 885,23 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

Ringkonnakohtu istungil täpsustas kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ning

kinnitas, et vaidlusalustel arvetel nr 2020664, nr 2020663, nr 2020683 ja nr 2020682 märgitud

koguses kokku summas 287 885,23 eurot on kostja hakkpuidu kätte saanud. Kostja on

tasunud hagejale ka kõigi nende arvete eest, mis hageja esitas enne vaidlusaluseid arveid.

Vaidlusaluste arvete mittetasumine on tingitud sellest, et hageja on jätnud kostjale lepingu nr

280820 alusel tarnimata 20 460 m3 hakkpuitu. Seetõttu pidi kostja ostma hakkpuitu Metsahake

OÜ-lt ja RMK-lt ning tema täiendavad kulud koos transpordiga moodustasid kokku 706

305,12 eurot. Kostja leiab, et 706 305,12 eurot on käsitletav kahjuna, mille põhjustas hageja

20 460 m3 hakkpuidu tarnimata jätmisega. Seetõttu tuleb tema nõue tasaarvestada hageja

nõudega 287 885,23 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena puudub hagejal vaidlusalustest

arvetest tulenev nõue tema vastu ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud

hageja arvetest nr 2020664, nr 2020663, nr 2020683 ja nr 2020682 tuleneva 287 885,23 euro

suuruse nõude.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestuse tegemiseks peab kostja seega tõendama, et tal on nõue hageja vastu ning see

nõue on sissenõutav.

Vastuses hagiavaldusele on kostja tuginenud 11.07.2022 kirjalikule tasaarvestusavaldusele

(I kd, tl 103). Tasaarvestusavaldusest ei nähtu, et sellel oleks seos väidetavalt hageja poolt

tarnimata jäetud 20 460 m3 hakkpuiduga. 26.05.2022 ja 30.05.2022 meeldetuletustes (I kd, tl

61,63) on kostja märkinud, et hageja on jätnud tarnimata 18 046 m3 hakkpuitu. 06.05.2022

nõudes (I kd, tl 118) on kostja nimetanud tarnimata hakkpuidu koguseks 25 216 m3.

Maakohtu 30.07.2024 istungil on kostja seaduslik esindaja C.C. kinnitanud, et puuduoleva

hakkpuidu kogus võis olla 130 000 m3 (V kd, tl 76 pöördel). Kuigi vastuses hagiavaldusele on

kostja kinnitanud, et hageja poolt tarnimata hakkpuidu kogus oli 20 460 m3, ei nähtu sellest

ega muudest kostja seisukohtadest, millal täpsemalt jäi 20 460 m3 hakkpuitu hageja poolt

tarnimata. Vastavasisulisi tõendeid kostja esitanud ei ole. 20 460 m3 hakkpuidu näol on

tegemist märkimisväärse kogusega (Tapa katlamajade puhul ca 1/5-ga kogu lepingu mahust)

ning kostja peaks sellises koguses hakkpuidu tarnimata jätmise korral suutma seda tõendada.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et 20 460 m3 hakkpuidu tarnimata jätmise tõttu oleks mõnes

katlamajas töö seiskunud või tekkinud seiskumise oht ning seetõttu pidi ta täiendavalt ostma

20 460 m3 hakkpuitu. Tähelepanuväärne on, et esimesed teated hagejale tarnimata jäetud

hakkpuidust esitas hageja alles 2022. a maikuus, s.o vahetult enne lepingute lõppemist

31.05.2022. Kostja nõude põhjendamatusele viitab ka see, et kostja on nimetanud erinevatel

aegadel erinevaid koguseid, mida hageja on väidetavalt tarnimata jätnud.

Vastuses hagiavaldusele on kostja kinnitanud, et hageja poolt 20 460 m3 hakkpuidu tarnimata

jätmise tõttu pidi ta ostma Metsahake OÜ-lt ja RMK-lt täiendavalt hakkepuitu ning kandis

seetõttu kulusid koos transpordiga kokku 706 305,12 eurot (arved ja võlgnevuse arvestus II

kd, tl 78-96). Vastusele lisatud arvetelt nähtub, et Metsahake OÜ-lt ja RMK-lt on kostja

ostnud hakkpuitu 2022. a oktoobrist kuni detsembrini (s.o peale poolte vahel sõlmitud

lepingute lõppemist 31.05.2022) ning seetõttu ei ole kostja kulutused 706 305,12 eurot

seostatavad hageja poolt väidetava 20 460 m3 hakkpuidu tarnimata jätmisega. Eelnevat

kinnitab ka see, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse 11.07.2022 ning sellel ajal ei

olnud kostjal hageja vastu 706 305,12 euro suurust nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.

Kuna tasaarvestuse eeldused ei olnud täidetud, on kostja tasaarvestus kehtetu ning hageja 287

885,23 euro suurune nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Maakohus on põhjendatult

rahuldanud hageja nõude ning mõistnud kostjalt välja võlgnevuse 287 885,23 eurot.

10. N.R. Energy Osaühingu vastuhagi Timberstock OÜ vastu 618 450,43 euro (kahjunõue

418 419,77 eurot ja alusetust rikastumisest tulenev nõue 200 030,66 eurot) väljamõistmiseks.

10.1. Vastuhagiavalduse kohaselt kandis kostja seoses hageja poolt 20 460 m3 hakkpuidu

tarnimata jätmise tõttu kahju 706 305,12 eurot. 706 305,12 euro suurusest kahjust tasaarvestas

kostja hageja 287 885,23 euro suuruse nõudega enda vastu ning ülejäänud 418 419,77 (706

305,12-287 885,23= 418 419,89) euro osas on tegemist hageja põhjustatud kahjuga.

Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt

kohustuse rikkumist ehk lepingu nr 280820 täitmata jätmist 20 460 m3 ulatuses (vt käesoleva

otsuse p 9). Seetõttu puudub ka põhjuslik seos kostjal tekkinud väidetava kahju 418 419,77

euro ja hageja käitumise vahel. Maakohus jättis kostja kahjunõude 418 419,77 eurot seega

õigesti rahuldamata.

Vastuseks kostja seisukohtadele seoses tasaarvestusega märgib ringkonnakohus veel järgmist.

11.07.2022 tasaarvestusavalduses (I kd, tl 103) tugines kostja nõudele nr 220704-01.

Kahjunõude nr 220704-01 306 900 eurot esitas kostja hagejale 04.07.2022 kirjaga (I kd, tl

96). Kirja kohaselt moodustab kostja kahju hageja poolt pärast lepingute lõppemist 2022. a

juunis kostjale pakutud uue hakkpuidu hinna 30 eurot/m3 ja senise hinna 15 eurot/m3 vahe

(15x20 460 m3 = 306 900). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise kostja

arvutuskäigu tulemusel saadud 306 900 eurot ei ole käsitletav kostja kahjuna. Oluline on

siinjuures rõhutada, et hagiavalduse vastusele lisatud arvete (II kd, tl 78-81) järgi tasus kostja

Metsahake OÜ-le 35 eurot/m3 eest. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub kostja poolt

tasaarvestustes erinevatele alustele tuginemine samuti seda, et tal puudub väidetavast 20 460

m3 hakkpuidu tarnimata jätmisest tulev nõue.

10.2. Pooled sõlmisid 28.08.2020 ostu-müügilepingu nr 280820, milles leppisid kokku

hakkpuidu hinnas 10,93 eurot/m3. 21.05.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega

pikendasid lepingu kehtivust kuni 31.05.2022. 28.08.2020 kokkulepitud hinda lepingu lisaga

nr 2 ei muudetud. 29.11.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 3, millega muudeti hakkpuidu

hinda ja lepiti kokku, et alates 01.12.2021 kehtib hakkpuidu hind 11,93 eurot/m3. 05.01.2022

sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4, milles lepiti kokku hakkpuidu uus hind 15 eurot/m3, mis

hakkab kehtima 30 päeva pärast seda, kui Konkurentsiamet on kinnitanud soojuse piirhinnad.

16.06.2020 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu nr 223934, milles leppisid kokku hakkpuidu

hinnas 10,28 eurot/m3. 21.05.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4, millega pikendati

lepingu kehtivust kuni 31.05.2022 ning lepiti kokku hakkpuidu hinnas Järlepa katlamaja

kohta 10,93 eurot/m3. 29.11.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 5, millega muudeti

hakkpuidu hinda ning lepiti kokku, et alates 0.12.2021 kehtib hakkpuidu hind 11,93 eurot/m3

Järlepa katlamajas ning teistes katlamajades 11,28 eurot/m3. 05.01.2022 sõlmisid pooled

lepingu lisa nr 6, milles lepiti kokku hakkpuidu uus hind 15 eurot/m3, mis hakkab kehtima 30

päeva pärast seda, kui Konkurentsiamet on kinnitanud soojuse piirhinnad.

Vastuhagi põhjenduste kohaselt on lepingu nr 280820 lisad nr 2, nr 3 ja nr 4 ning lepingu

nr 223934 lisad nr 4, nr 5 ja nr 6 tühised osas, mis puudutab hinnakokkulepet. Tühisuse

alusena on kostja tuginenud TsÜS § 86 lg-le 1 ja § 86 lg 2 p-le 1 ja 2. Kuna

hinnakokkulepped on tühised, palub kostja VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejalt tühiste

hinnakokkulepete alusel alusetult saadud 200 030,66 eurot tagasi nõuda.

Heade kommete vastasust põhjendab kostja sellega, et kokkuleppeid hinna muutmise kohta

sõlmis ta hageja survel olukorras, kus tal ei olnud teisi alternatiivseid võimalusi. Vastasel

korral oleks hageja katkestanud hakkpuidu tarned.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust väita,

et lepingute lisades olevad hinnakokkulepped oleks sõlmitud hageja survel olukorras, kus teisi

alternatiivseid võimalusi hakkpuidu saamiseks ei olnud. Muu hulgas on maakohus arvestanud

ka seda, et kostja näol on tegemist äriühinguga, kes omab pikaajalist ettevõtluskogemust ning

kokkulepitud hakkpuidu hinnad on kostja poolt Konkurentsiametile esitatud taotluste raames

soojuse piirhinna komponendina kooskõlastatud. Apellatsioonkaebuse p-s 37 on kostja

kinnitanud, et tegelikult olid alternatiivsed võimalused hakkpuidu saamiseks olemas, kuid

need olid veel kallimad. Tõendamata on ka see kostja väide, et hageja ähvardas katkestada

hakkpuidu tarned Tapa katlamajadesse 2021. a novembri alguses.

Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti leidnud, et turutingimustel sõlmitud lepingute lisad

hinnakokkulepete kohta ei ole vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1 ja § 86 lg 2 p-d

1 ja 2) ega seetõttu tühised. Riigikohus on 22.02.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 p-s

31 märkinud, et tehing ei saa olla TsÜS § 86 järgi heade kommete vastane ainuüksi põhjusel,

et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt.

Maakohus jättis kostja VÕS § 1028 lg 1 alusel esitatud alusetu rikastumise nõude 200 030,66

euro saamiseks seega põhjendatult rahuldamata.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et lepingu nr 280820 lisaga nr 2 varasemalt kokkulepitud

hinda ei muudetud ning seega puudub hinnakokkulepe, mille tühisuse tuvastamist saaks kostja

nõuda.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel N.R. Energy Osaühingu kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)