2-23-146032/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146032

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J. H. vastu võlgnevuse, intressi,

viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes

Hagihind

2 289,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja esindaja: M. T. (e-post XXX)

Kostja: J. H. (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata, registrijärgne e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. H.lt tarbijakrediidilepingust nr 90955993450 tulenev põhivõlgnevus

357,77 eurot ja viivis 1,17 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

3. Välja mõista J. H.lt tarbijakrediidilepingust nr 41936134504 tulenev põhivõlgnevus

100,45 eurot ja viivis 0,32 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

4. Välja mõista J. H.lt tarbijakrediidilepingust nr 12374618802 tulenev põhivõlgnevus

197,42 eurot ja viivis 0,57 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

5. Välja mõista J. H.lt tarbijakrediidilepingust nr 36375636513 tulenev põhivõlgnevus

53,85 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõue J. H.lt tarbijakrediidilepingust nr

36375636513 tuleneva viivisvõlgnevuse välja mõistmiseks.

7. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded J. H.lt intressivõlgnevuste, haldustasude ja

sissenõudmiskulu hüvitiste välja mõistmiseks.

8. Menetluskulud jätta 68,93% ulatuses B2 Impact OÜ ning 31,07% ulatuses J. H.

kanda.

9. Välja mõista J. H.lt menetluskulu 108,75 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. H.l tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Esto AS ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 15.02.2022 järelmaksulepingu nr 90955993450, mille

alusel andis laenuandja kostjale laenu 1 241,40 eurot kauba ostmiseks. Laenu intressiks lepiti

kokku 9,90% aastas ja tagasimakse tähtajaks 60 kuud (so 15.02.2027). Samuti kohustus kostja

tasuma laenuandjale igakuist haldustasu 2,90 eurot. Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu

ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule, igakuise osamakse suuruseks

oli 33,98 eurot. Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal

põhivõlg 998,16 eurot ja intressivõlg 78,08 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga

9,90% aastas kokku 49,27 eurot. Kostjal on tasumata lepingust tulenev haldustasu 11,60 eurot.

Esto AS ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 26.02.2022 järelmaksulepingu nr 41936134504 kauba

soetamiseks maksumusega 259,20 eurot. Laenu intressiks lepiti kokku 9,90% aastas ja tagasimakse

tähtajaks 36 kuud (so 15.02.2025). Samuti kohustus kostja tasuma laenuandjale igakuist haldustasu

2,90 eurot. Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ning tasuma intresse igakuiste maksetena

vastavalt maksegraafikule, igakuise osamakse suuruseks oli 12,25 eurot. Kostja ei tasunud

laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg 189,50 eurot ja

intressivõlg 10,45 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 9,90% aastas kokku 9,35

eurot. Kostjal on tasumata lepingust tulenev haldustasu 11,60 eurot.

Esto AS ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 07.11.2021 järelmaksulepingu nr 12374618802 kauba

soetamiseks maksumusega 666,28 eurot. Laenu intressiks lepiti kokku 11,90% aastas ja

tagasimakse tähtajaks 48 kuud (so 15.11.2025). Samuti kohustus kostja tasuma laenuandjale

igakuist haldustasu 2,90 eurot. Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ning tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule, igakuise osamakse suuruseks oli 23,52 eurot.

Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg 479,52

eurot ja intressivõlg 45,15 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 11,90% aastas

kokku summas 28,45 eurot. Kostjal on tasumata lepingust tulenev haldustasu 11,60 eurot.

Esto AS ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 18.01.2022 järelmaksulepingu nr 36375636513 kauba

soetamiseks maksumusega 471,90 eurot. Laenu intressiks lepiti kokku 9,90% aastas ja tagasimakse

tähtajaks 48 kuud (so 15.01.2026). Samuti kohustus kostja tasuma laenuandjale igakuist haldustasu

2,90 eurot. Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ning tasuma intresse igakuiste maksetena

vastavalt maksegraafikule, igakuise osamakse suuruseks oli 16,67 eurot. Kostja ei tasunud

laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg 280,73 eurot ja

intressivõlg 21,56 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 11,90% aastas kokku

summas 18,19 eurot. Kostjal on tasumata lepingust tulenev haldustasu 11,60 eurot.

Krediidiandja ütles kõik lepingud 14.02.2023 avaldusega üles ning loovutas 10.07.2023 lepingutest

tulenevad nõuded hagejale.

Krediidiandja järgis järelmaksulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal

ei olnud lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt

esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest, pensionikonto ja avalikest andmebaasidest saadud

andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingute

teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

1.1. krediidilepingust nr 90955993450 tuleneva põhivõlgnevuse 998,16 eurot, intressi võlgnevuse

78,08 eurot, viivise 49,27 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot;

1.2. krediidilepingust nr 41936134504 tuleneva põhivõlgnevuse 189,50 eurot, intressi 10,45 eurot,

viivise 9,35 eurot ja haldustasu 11,60 eurot;

1.3. krediidilepingust nr 12374618802 tuleneva põhivõlgnevuse 479,52 eurot, intressi 45,15 eurot,

viivise 28,45 eurot ja haldustasu 11,60 eurot ning

1.4. krediidilepingust nr 36375636513 tuleneva põhivõlgnevuse 280,73 eurot, intressi 21,56 eurot,

viivise 18,19 eurot ja haldustasu 11,60 eurot.

Hagiavalduses olid esitatud viivisenõuded perioodi 15.06.2023 - 13.12.2023 eest. Hageja esitas

30.09.2024 avalduse, milles märkis, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole järgitud, siis laiendab hageja oma viivisenõudeid perioodile 15.06.2023 -

30.09.2024 ning taotleb välja mõista vastavalt viivise 131,75 eurot, 15,88 eurot, 48,76 eurot, 15,10

eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 01.03.2024.

Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et:

4.1 Esto AS ja kostja sõlmisid 15.02.2022 järelmaksulepingu nr 90955993450, mille alusel

finantseeris Esto AS kostjal ostu sooritamist Frog.ee-st 1 241,40 euro ulatuses. Kostja kohustus

krediidisumma tagastama 60 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 15.02.2027,

maksetähtaeg oli iga kuu 15. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 9,90% aastas.

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 23,83% aastas (leping dtl 36-39).

4.2 Esto AS ja kostja sõlmisid 26.02.2022 järelmaksulepingu nr 41936134504, mille alusel

finantseeris Esto AS kostjal ostu sooritamist Smartech.ee-st 259,20 euro ulatuses. Kostja

kohustus krediidisumma tagastama 36 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli

15.02.2025, maksetähtaeg oli iga kuu 15. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 9,90%

aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 46,13% aastas (leping dtl 46-49).

4.3 Esto AS ja kostja sõlmisid 07.11.2021 järelmaksulepingu nr 12374618802, mille alusel

finantseeris Esto AS kostjal ostu sooritamist Frog.ee-st 666,28 euro ulatuses. Kostja kohustus

krediidisumma tagastama 48 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 15.11.2025,

maksetähtaeg oli iga kuu 15. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 11,90% aastas.

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 32,90% aastas (leping dtl 55-58).

4.4 Esto AS ja kostja sõlmisid 18.01.2022 järelmaksulepingu nr 36375636513, mille alusel

finantseeris Esto AS kostjal ostu sooritamist Smartech.ee-st 471,90 euro ulatuses. Kostja

kohustus krediidisumma tagastama 48 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli

15.01.2026, maksetähtaeg oli iga kuu 15. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 9,90%

aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 32,95% aastas (leping dtl 64-67).

5. Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 181, 182, 185, 187) nähtuvalt on Esto AS 09.11.2021

Frogest OÜ-le üle kandnud 5 302,37 eurot, 18.01.2022 Smartech Shop OÜ-le 830,40 eurot,

15.02.2022 Frogest OÜ-le 676,21 eurot ja 01.03.2022 Smartech Shop OÜ-le 1 204,30 eurot.

Hageja selgituste kohaselt teostatati faktoori ja müüja vahel müügisumma väljamakse teatud

vahemikel mitme lepingu raames korraga ning seega ei kajasta esitatud maksekorraldused üksnes

ühe tehingu raames tehtud väljamakset. Teenusetingimuste p 12.1 kohaselt järelmaksulepingu

alusel ning selles sätestatud tingimustel müüb müüja kliendile kauba ning klient kohustub selle eest

tasuma ESTO-le vastavalt järelmaksulepingule (dtl 75). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe p 2 kohaselt võtab krediidisaaja krediidi kasutusse tervikuna pärast krediidiandjaga

lepingu sõlmimist ja kauba esimese osamakse tasumist (dtl 40, 50, 59, 68). VÕS (võlaõigusseadus)

§ 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu

eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse

majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna

finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või

sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus

sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 414 lg 21 kohaselt kui krediidisumma on müüjale laekunud,

lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle

krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja on laenusummad kätte saanud.

6. Nõude loovutamise teatistest (dtl 107-118) nähtuvalt on Esto AS loovutanud nimetatud lepingutest

tulenevad nõuded kostja vastu 10.07.2023 hagejale.

7. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 07.11.2021 lepingu

sõlmimise ajal 18,68% ja 18.01.2022, 15.02.2022 ning 26.02.2022 lepingute sõlmimise ajal

16,95%. Kohus leiab, et 07.11.2021 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,90% aastas,

18.01.2022 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,95% aastas, 15.02.2022 lepingus märgitud

krediidikulukuse määr 23,83% aastas ja 26.02.2022 lepingus märgitud krediidikulukuse määr

46,13% aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei

ületanud.

9. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

10. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

12. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

13. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

14. Hageja on selgitanud, et 07.11.2021, 18.01.2022, 15.02.2022 ja 26.02.2022 lepingute sõlmimisel

hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja laenutaotlustel esitatud andmeid, pensionikonto

ja kostja arvelduskonto väljavõtet ning avalikest andmebaasidest saadud teavet. Krediidilepingute

nr 90955993450, 41936134504, 12374618802 ja 36375636513 raames teavitas kostja enda

sissetulekuteks 1 400 eurot kuus. Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja lepingute nr

90955993450, 41936134504 ja 36375636513 sõlmimisel kostja sissetulekuteks 2021.a

novembrikuu töötasu X OÜ-st summas 1 436,87 eurot. Lepingu nr 12374618802 sõlmimisel lähtus

krediidiandja kostja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto väljavõttelt nähtuvast kostja viimasest

sissetulekust 1 483,87 eurot. Kostja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto väljavõttelt nähtus

lepingute nr 90955993450 ja 41936134504 osas kostja viimaseks sissetulekuks 1 452,08 eurot ning

lepingu nr 36375636513 osas 1 436,90 eurot. Lepingute nr 90955993450, 41936134504 ja

36375636513 osas märkis kostja oma kohustuste suuruseks 216,12 eurot ning lepingu nr

12374618802 osas 200 eurot. Kostja arvelduskontolt automaatsest analüüsist kogutud andmete

kohaselt olid kostja finantskohustused detsembris 2021 201.14 eurot Swedbank ees ja novembris

2021 221.13 eurot Swedbank AS ja LHV ees. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras

600 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest

majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel

jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

15. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei küsinud kostjalt konto väljavõtet enne 07.11.2021 lepingu (so

12374618802) sõlmimist, esitatud konto väljavõte on perioodist 01.08.2021-22.12.2021 (al dtl

133). Pensionikonto väljavõte mistahes teavet kohustuste kohta koguda ei võimalda. Esitatust ei

nähtu, et krediidiandja oleks teinud mistahes pingutusi kontrollimaks laenutaotluses (dtl 157-158)

esitatud andmeid kostja igakuiste kohustuste kohta ega küsinud andmeid võimalike ülalpeetavate

ega juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta.

Järgmise, so 18.01.2022 lepingu sõlmimisel, oli krediidiandjal kogutud küll konto väljavõte, kuid

esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selles kajastatud andmeid sisuliselt arvesse võtnud, et

tuvastada kostja tegelike kulutuste suurus, sh sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule,

eluasemele, ülalpeetavatele jms. Hageja selgituste kohaselt on nn majapidamiskuludena arvestatud

kõigi lepingute puhul 600 eurot, samas kui hageja enda esitatud kokkuvõtte kohaselt, mis kajastab

konto väljavõtte kandeid kategooriate kaupa (al dtl 131) on kostja keskmised kulud 4 315,36 eurot

kuus (21576.82 : 5) ning igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid palgatulust, so sissetulek

mida krediidiandja hageja selgituste kohaselt peamiselt hindas. Konto väljavõttelt nähtuvad

igakuised maksed ainuüksi seoses eluaseme kasutamisega 1 150 eurot kuus. Esitatust ei nähtu mh,

et krediidiandja oleks küsinud kostjalt mistahes selgitusi pangakontol kajastuvate andmete osas.

Samuti ei ole jätkuvalt kogutud andmeid juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside

suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta, mis võimaldanuks hinnata kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 07.11.2021, 18.01.2022, 15.02.2022 ja 26.02.2022

lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale

etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

18. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Kõigi asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%. Seoses sellega jäävad hageja nõuded intressivõlgnevusete välja mõistmiseks täies

ulatuses rahuldamata.

19. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS

§ 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul

võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest

tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24).

Juhindudes nimetatud seisukohast jäävad ka kõik esitatud nõuded haldustasude ja

sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

20. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

21. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgsed ümberarvestused (dtl 228-232) ning märkis samas, et nõuete

ümberarvestamisel ei olnud ühegi lepingu puhul ülesütlemise eeldused ülesütlemisavalduse

tegemise seisuga täidetud.

22. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja selgitas seoses lepinguga 90955993450, et kuna kostja sai lepingu alusel

kokku 1241,40 eurot ja maksis tagasi kokku 407,76 eurot, on saadust tagastamata 833,64 eurot,

uue tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 20,69 eurot, viimase osamakse

tasumise tähtpäev on 15.02.2027, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.09.2023

osamakseni ja osaliselt 15.10.2023 osamakse summas 14,65 eurot (st tasumata on 6,04 eurot).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.10.2023 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks

muutunud tasumata osamaksed summas 357,77 eurot (6,04 + 20,69 x 17 kuud).

23. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist 15.06.2023 - 30.09.2024 eest, kuid koos 06.12.2024

ümberarvestuste esitamisega parandatud viivisearvestust ühegi lepingu kohta ei esitanud.

15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 90955993450 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024

osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 233,63 eurot.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni

30.09.2024 eest summas 1,17 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 233,63 VÕS § 113 lg 1 II

lause järgne määr (12,25% aastas)).

25. Hageja selgitas seoses lepinguga 41936134504, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 259,20

eurot ja maksis tagasi kokku 158,75 eurot, on saadust tagastamata 100,45 eurot, uue

tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 7,20 eurot; esitatud ümberarvestus

(dtl 229-230) aga märgitud andmetele ei vasta, selles on saadud summa 1286,90 eurot ja osamakse

suurus 40,66 eurot. Kohus tuvastab lepingust, et saadud krediidisumma 259,20 eurot tulnuks

tagastada 36 igakuise osamaksega selliselt, et esimene osamakse tasumise tähtpäev oli 15.03.2022

ning viimane osamakse tulnuks tasuda 15.02.2025. Kuna kõigi osamaksete tähtpäev on

käesolevaks ajaks saabunud, on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 100,45 eurot.

26. 15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 41936134504 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024

osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 64,45 eurot. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni

30.09.2024 eest summas 0,32 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 64,45 VÕS § 113 lg 1 II

lause järgne määr (12,25% aastas)).

27. Hageja selgitas seoses lepinguga 12374618802, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 666,28

eurot ja maksis tagasi kokku 357,78 eurot, on saadust tagastamata 308,50 eurot, uue

tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 13,88 eurot, viimase osamakse

tasumise tähtpäev on 15.11.2025, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.12.2023

osamakseni ja osaliselt 15.01.2024 osamakse summas 10,78 eurot (st tasumata on 3,1 eurot).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.01.2024 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks

muutunud tasumata osamaksed summas 197,42 eurot (3,1 + 13,88 x 14 kuud).

28. 15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 12374618802 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024

osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 114,14 eurot.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni

30.09.2024 eest summas 0,57 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 114,14 VÕS § 113 lg 1 II

lause järgne määr (12,25% aastas)).

29. Hageja selgitas seoses lepinguga 36375636513, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 471,90

eurot ja maksis tagasi kokku 319,69 eurot, on saadust tagastamata 152,21 eurot, uue

tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 9,83 eurot, viimase osamakse

tasumise tähtpäev on 15.01.2026, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.09.2024

osamakseni ja osaliselt 15.10.2024 osamakse summas 5,13 eurot (st tasumata on 4,7 eurot). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.10.2024 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks muutunud

tasumata osamaksed summas 53,85 eurot (4,7 + 9,83 x 5 kuud). Kuna kostjal 30.09.2024 seisuga

lepingust 36375636513 tulenevat võlgnevust ei olnud, jääb hageja seonduv viivisenõue täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

30. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 289,81 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 711,55 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 68,93% ning kostja kanda 31,07% menetluskuludest.

31. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 350 eurot, mis koosneb riigilõivust.

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud,

asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 108,75 eurot (350 x 31,07%).

32. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

33. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik