Legislator Case Law & Legislation
3-25-333/2 AI generated

3-25-333/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-333/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Dan Lepik esitas 09.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Nõude aluseks on see, et Tartu Vangla kontrollis kaebaja kirja presidendi

Legislator headnote

AI generated

3-25-333/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Nõude aluseks on see, et Tartu Vangla kontrollis kaebaja kirja presidendi

Keywords

AI generated
documents subject to special treatment security clearance official controls, veterinary checks duty of inspection authorization to sue control regulation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-333

Määruse kuupäev

21. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Dan Lepiku kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks (kirja kontrollimine)

Menetlusosalised

Kaebaja: Dan Lepik

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja Dan Lepik esitas 09.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Nõude aluseks on see, et Tartu Vangla kontrollis kaebaja kirja presidendi

kantseleile. Kaebaja huve on rikutud ja tema usaldus vangla vastu on langenud. Kaebaja

soovib, et talle määratakse hüvitis.

2. Kaebaja esitas koos kaebusega Tartu Vangla 07.02.2025.a otsuse nr 1-9/2-25/71-1, millega

vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsusest nähtub alljärgnev:

- kaebaja soovis saada hüvitist 100 eurot, kuna 16.12.2024 kontrollis valvur kaebaja

ametlikku kirja;

- vastustaja tegi kirjavahetuse kaardi alusel kindlaks, et 16.12.2024 andis kaebaja vanglale

üle kirja, mille adressaadiks oli presidendi kantselei;

- vastustaja tegi valvuri rinnakaamera salvestise alusel kindlaks, et valvur palus kaebajal

anda kirja tema kätte, kaebaja andis kirja valvurile, valvur ütles, et ta vaatab kirja üle,

kaebaja ütles, et tegemist on ametliku kirjaga ja seda ei või vaadata, valvur voltis vaatamata

kaebaja vastuväitele kirja lahti ja ütles seejuures, et tema ei tea muidu, kas tegemist on

ametikirjaga või mitte, valvur kinnitas kaebajale, et ta ei loe kirja, vaid vaatab üksnes, et seal

sees ei oleks midagi lubamatut, seejärel voltis ametnik kirja uuesti kokku ja andis selle koos

ümbrikuga kaebajale tagasi;

- kaebaja kirja kontrollimine oli õigusvastane, rikutud on vangistusseaduse § 29 lg 1, 4 ja 5.

Vastustaja vabandas kaebaja ees;

- rahalise hüvitise määramine kaebajale ei ole põhjendatud, kuna tegemist on ühekordse

juhtumiga, valvur ei lugenud kirja, vaid üksnes voltis selle lahti (kirja kontrollimine kestis

15 sekundit) ja sõnumi saladust ei ole rikutud.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral

kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid1. Praeguses

asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises. HKMS § 133 lg 1 kohaselt

peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt

hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja ei ole kaebuses nõutava hüvitise summat määranud. Lähtuda saab sellest, et

kohtueelses menetluses taotles kaebaja hüvitist 100 eurot. See tähendab, et tegemist on

väheintensiivse riivega HKMS § 121 lg 2 p 21 ja HKMS § 133 lg 1 tähenduses. Kohtu

hinnangul ei saa kaebaja õiguste võimalikku riivet pidada intensiivseks (vt määruse punkti 5).

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et

kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas

hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

5. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi

ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud

juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja

väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks.

Vastustaja on toimunut kirjeldanud, kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kirjelduse

põhjal valvur kirja sisuga ei tutvunud. Vastustaja on viga tunnistanud ja kaebaja ees

vabandanud. Tegemist ei ole sellise intensiivsusega sündmusega, et tõenäoline oleks

saavutada kaebajale rahalise hüvitise määramine.

6. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.