3-24-3227/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3227

Haldusasi

Eesti Andmesidevõrgu AS kaebus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti 19. augusti 2024. a

ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 ja 29. oktoobri

2024. a vaideotsuse nr 2-5/24/0069/49 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Andmesidevõrgu AS, esindaja v.adv

Keijo Lindeberg

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, esindaja Melissa Liivak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Andmesidevõrgu AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Andmesidevõrgu AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3.

detsembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-3227 resolutsiooni punkt 1 muutmata,

täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi 19.08.2024 ettekirjutuse nr

22-1/21-01285-038, millega kohustas Eesti Andmesidevõrgu AS-i (ASV) järgnevaks:

1)

tagada tarbijatele asjakohane klienditeenindus:

–

vastates tarbija kirjalikele ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud

pöördumistele / kaebustele 15 päeva jooksul arvates nende saamisest;

–

vastates klienditelefonile nr (+372) 622 5237 tehtud kõnedele selle töösoleku ajal

tööpäevadel kell 11:00–14:00;

3-24-3227

2)

lõpetada alates 30.11.2021 kehtivate Internet Koju üldtingimuste järgmiste punktide

kasutamine välja toodud ulatuses:

–

5.1.3. Kui ASV otsustab, et Kinnisasja juurde Lepingu ese rajatakse…;

–

6.1.2. … hiljemalt 3 aasta jooksul Üldtingimuste kolmanda redaktsiooni kehtima

hakkamisest arvates;

–

6.1.3. Kui Lepingu eseme tähtaegne valmimine viibib, on Liitujal õigus 30 päeva

jooksul Üldtingimuste p-s 6.1.2 või p-s 6.1.4 sätestatud kuupäevast arvetes Leping

üles öelda;

–

6.1.4. Kui Liituja pole Üldtingimuste p-s 6.1.3 sätestatud tähtaja jooksul Lepingut

üles öelnud, loetakse Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg pikenenuks 2

aasta võrra. Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg võib pikeneda ka

korduvalt;

3)

lõpetada Internet Koju eritingimuste E2107-1.1 järgmiste punktide kasutamine välja

toodud ulatuses:

–

3.10. … hiljemalt 3 aasta jooksul ASV ja Liituja vahel Lepingu sõlmimise

kuupäevast arvates;

–

3.11. Kui Lepingu eseme tähtaegne valmimine viibib, on Liitujal õigus 60 päeva

jooksul Eritingimuste p-s 3.10 või 3.12 sätestatud kuupäevast arvetes Leping üles

öelda;

–

3.12. Kui Liituja pole Eritingimuste p-s 3.11 sätestatud tähtaja jooksul Lepingut

üles öelnud, loetakse Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg pikenenuks 3

aasta võrra. Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg võib pikeneda ka

korduvalt.

Tüüptingimusi (Internet Koju üld- ja eritingimused) puudutavas osas on ettekirjutus

täitmiseks kohustuslik koheselt, st alates ettekirjutuse kättetoimetamisest tuleb lõpetada

eelnevalt viidatud ulatuses tüüptingimuste kasutamine tarbijalepingutes; tüüptingimuste sisu

tuleb ettekirjutusega pandud kohustusega kooskõlla viia hiljemalt 01.12.2024. Asjakohane

klienditeenindus tuleb tagada hiljemalt 01.10.2024. Ettekirjutus sisaldas lisaks hoiatust, et kui

ASV jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, rakendab TTJA adressaadi suhtes

sunniraha kuni 9600 eurot.

Ettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt on ASV alates 2018. a lõpust sõlminud Lõuna-Eestis

tuhandete tarbijatega projekti Internet Koju raames liitumislepinguid, mille esemeks oli ASV

poolt kinnisasjale valguskaabli paigaldamine, millega maapiirkondade tarbijad saavad endale

kiire internetiühenduse (2020. a alguses avaldatud info kohaselt oli liitujaid ca 6000). Lepingu

sõlmimisel tasusid tarbijad liitumistasu 150 eurot ja menetlustasu 3 eurot. Alates 2019. a-st on

TTJA saanud tarbijatelt hulgaliselt kaebusi, mille kohaselt ei vasta ASV nende

pöördumistele / kaebustele seoses liitumislepinguga ning ASV ei täida lepingut ega tagasta

liitumistasu. TTJA on juhtinud korduvalt ASV tähelepanu kohustusele tagada asjakohane

klienditeenindus ning probleemsetele lepingutingimustele. ASV klienditeenindus ei vasta

tarbijakaitseseaduse §-de 24 ja 25 nõuetele, sest tarbijate kirjalikele pöördumistele ei ole

vastatud seaduses sätestatud 15-päevase tähtaja jooksul ega tagatud ei ole klienditelefonil

tehtud kõnedele valdavat vastamist.

ASV tempo valguskaabli paigaldamisel on olnud väga aeglane (5 aastaga on täidetud vaid

väike osa sõlmitud tuhandetest lepingutest) ning senise tempo jätkumisel ei pruugi paljud

2(10)

3-24-3227

projektiga Internet Koju liitunud internetiühendust saada ka 10 aastaga. Internet Koju

üldtingimused ja eritingimused E2107-1.1 on olemuslikult tüüptingimused (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 35 lg 1), mille kontrollimisel TTJA lähtub Riigikohtu 24.11.2015 otsuses nr 3-2-1-

135-15 (p 9) toodud põhimõtetest. TTJA hinnangul on ASV kehtestatud tüüptingimused, mis

ei määratle selgelt lepingu täitmist (üldtingimuste p 5.1.3) ja selle tähtaega, võimaldades ka

lepingut lõputult pikendada (üldtingimuste p-d 6.1.2. ja 6.1.4, eritingimuste p-d 3.10 ja 3.12.),

tarbijatele arusaamatud ja üllatuslikud. Lähtuvalt nende asukohast, sisust, väljendusviisist ja

esituslaadist ei võinud tarbijad selliste tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes oodata või neid tingimusi olulise pingutuseta mõista. Seejuures olid tingimused

määratletud mitmes suuremahulises tüüptingimuste dokumendis. Kui liitumislepingus võtab

ASV endale kohustuse valguskaabli ühendus välja ehitada, siis üldtingimuste p 5.1.3 annab

ASV-le õiguse otsustada lepingu eseme rajamise üle. Põhilepingus ehk tarbijaga sõlmitud

liitumislepingus peaks olema määratlenud ka sedavõrd oluline tingimus nagu lepingu tähtaeg.

Selle sätestamine tüüptingimustes koos võimalusega tähtaega lõputult pikendada on käsitatav

üllatustingimusena ning seda ei saa pidada lepingu osaks. ASV kehtestatud erinevad

tüüptingimuste redaktsioonid ei pruugi olla saanud lepingu osaks ka VÕS § 37 lg 1 järgi, sest

muudatustest ei ole tarbijaid arusaadavalt ja läbipaistvalt teavitatud. TTJA hinnangul vastavad

ASV tüüptingimused, mis sätestavad liitumislepingu täitmise, selle tähtaja ja pikendamise

võimalused, oma sisult VÕS § 42 lg-s 3 sätestatule, mistõttu on tarbijalepingute puhul

tegemist ebamõistlikult kahjustavate ja seega tühiste tingimusega. ASV üldtingimuste p 5.1.3

vastab VÕS § 42 lg 3 p-dele 2 ja19 ning üldtingimuste p-d 6.1.2–6.1.4 vastavad VÕS § 42 lg

3 p-dele 2, 14, 19 ja 37.

ASV eritingimused vastavad oma sisult samuti VÕS § 42 lg-s 3 sätestatule. ASV veebilehe

kohaselt kehtivad eritingimused kõigile alates 29.11.2019 lepingu sõlminud liitujatele ning

üld- ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse eritingimustes sätestatut. Ka eritingimustes

on ASV lepingu tähtaeg ebatäpselt määratletud ning ebamõistlikult pikk. Tarbijatele ei ole

üheselt selge, milliseks kuupäevaks lepingu ese rajatakse, sest tähtaega võib ilma põhjuseta

lõputult pikendada. Eritingimuste p 3.12 vastab VÕS § 42 lg 3 p-des 2, 14, 19 ja 37 sätestatud

tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse tunnustele. Sisuliselt on tarbijalt võetud ka

võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid, sest lepingu täpne tähtaeg on määratlemata ja ASV-l

on lõputu õigus seda ühepoolselt pikendada ja täitmisega viivitada, ilma et ta kohustuks

(vahe)tähtaja saabumisest tarbijat eraldi teavitama ja andma võimalust tarbijale selles osas

oma tahteavalduse esitamiseks.

ASV kasutatavad tüüptingimused on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad mh VÕS § 42 lg 1

tähenduses. Kuna ASV ja tarbija vahel sõlmitud liitumisleping on töövõtuleping, siis piiravad

üldtingimuste p 6.1.3 ja eritingimuste p 3.11 tarbijale seadusest (VÕS § 655 lg 1) tulenevat

õigust leping igal ajal üles öelda. Üldtingimuste p-dega 5.1.3, 6.1.2 ja 6.1.4 on tarbija kahjuks

rikutud ka lepingupoolte vahelist õiguste ja kohustuste tasakaalu (VÕS § 42 lg 1 ls 1), kuna

tarbijad täitsid liitumistasu maksmisega lepingu koheselt, kuid ASV on jätnud endale

ühepoolse otsustusõiguse nii kohustuse täitmise kui ka selle tähtaja osas. ASV kasutatavad

tüüptingimused muudavad lisaks küsitavaks lepingu eesmärgi saavutamise (VÕS § 42 lg 1 ls

2). Asjaolu, et TTJA ei ole ASV-le samas küsimuses varaemalt ettekirjutust teinud, ei välista

selle tegemist, kui kasutatakse õigusega vastuolus olevaid tingimusi. Usalduse kaitsele ega

võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda haldusorgani varasema ebaõige

halduspraktika jätkamist.

2. TTJA jättis 29.10.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0069/49 rahuldamata ASV

18.09.2024 vaide TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

3(10)

3-24-3227

3. Eesti Andmesidevõrgu AS esitas Tallinna Halduskohtule 27.11.2024 kaebuse TTJA

19.08.2024 ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 ja 29.10.2024 vaideotsuse nr 2-5/24/0069/49

tühistamiseks. Klienditeenindusega seotud etteheited on põhjendamatud, sest klienditelefon

toimib (klientidele helistatakse tagasi). Isegi kui klienditeenindus ei ole tagatud, puudub sellel

igasugune seos kaebaja kasutatud tingimuste seaduslikkuse ja kehtivusega. Kaebaja suhtles

tüüptingimuste osas vastustajaga 2019. a-l ning need olid TTJA-le sobivad ja menetlus

lõpetati, mistõttu on ettekirjutus vastuolus hea halduse tavaga. Tüüptingimuste sisu ei ole

muutunud. Vastustajal puudub arusaam andmesidevõrkude rajamisest. Tegelikkuses jõuab

valguskaabel kliendini liitumisest alates 3–4 aastaga, sest läbida tuleb ajamahukad etapid:

võrguplaneering, hangete läbiviimine, projekteerimine, kooskõlastused, ehitus, maakasutuse

seadustamised, sideoperaatorite ühenduste loomine võrgusõlme, sideoperaatorite seadmete

paigaldus võrgusõlme, ühenduste testimine ja kontrollimised. Seda on arvestatud ka

andmesidevõrkude rajamiseks toetuste kehtestamisel. Võrguplaneeringuga alustatakse alles

pärast toetusmeetme kinnitamist. Ehitustööde ajakulu mõjutavad mh kliima (ca pool aastast

on maapind külmunud), projekteerijate pikad järjekorrad, ametite kooskõlastused ja nõuded

jms. Kokkuvõttes ei ole ASV tingimused ebamõistlikud, vaid need arvestavad reaalse

ajakuluga. TTJA ei ole millegagi põhjendanud, miks on kaebaja lepingute tähtajad

ebamõistlikud. Samuti ei ole esitatud andmeid või arvutusi, et selliste tegevuste elluviimine

oleks võimalik lühema aja jooksul.

Liitumislepingud ei ole töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 tähenduses, sest töövõtu puhul tuleb

tellijal tasuda töövõtjale ehituse maksumus, samas kui kaebajale maksab klient kõigest 3–10%

ehituse maksumusest (liitumistasu/tagatis) ning ülejäänud ehitust peab ASV ise finantseerima.

Ühtlasi jääb sidevõrk pärast rajamist enamasti ASV omandisse ja kliendid omandavad üksnes

nende kinnistule rajatud võrgu osa. Töövõtulepingu sisuks ei ole töövõtja poolt iseendale ja

suuresti omavahenditest sidevõrgu rajamine. Ettekirjutuses toodud tingimustel on võimalik

andmesidevõrke rajada üksnes eeldusel, et liitumisel tasutakse 153 euro asemel ca 3500 eurot.

Sellise hinna kehtestamine ei oleks tarbijate huvides ja paljud neist jääksid projektist välja. Ka

kaebaja veebilehel on selgitatud, et valguskaabliühenduse rajamine on pikaajaline protsess

ning liitumislepingu sõlmimisel tuleb sellega arvestada. Kui TTJA jaoks oli probleemiks

klientide teavitamata jätmine, tulnuks ettekirjutusega kaebajat kohustada kliente tähtaegadest

teavitama. Tüüptingimuste muutmisel TTJA nõutud viisil muutuksid need arusaamatuteks ja

keeleliselt ebaloogilisteks. ASV ei ole rikkunud ühegi kliendiga sõlmitud lepingut ega

üldtingimustes sätestatud tingimusi ning on aktsepteerinud klientide soove lõpetada leping

kokkuleppel, kui klient on juba liitunud mõne kolmanda isiku sidevõrguga. Seda põhjusel, et

ASV saab oma tulu sideoperaatoritelt, kes kasutavad ASV juurdepääsuvõrku ja pakuvad

teenust ASV võrguga liitunud klientidele, ning kui klient juba kasutab kolmanda isiku

juurdepääsuvõrku, ei hakkaks ta tõenäoliselt täiendavalt kasutama ASV võrku. ASV tegeleb

pärast sidevõrgu valmimist selle hooldamisega ilma täiendava tasuta. ASV on tegevuse

planeerimisel lähtunud üldtingimuste kehtivusest ja sõlminud 2025. a-ks ehituslepinguid ca

1,8 miljoni euro mahus. Ehituslepingute täitmine ehitajate poolt on seotud üldtingimustes

määratud tähtaegadega ja nende tähtaegade muutmine seaks ohtu ehituslepingute täitmise.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse täitmine

kuni haldusasja menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitseta oleks kaebuse eesmärgi saavutamine

võimatu. Kaebuse eesmärk ei ole tagada võimalust muuta üldtingimusi tagasi pärast kaebuse

rahuldamist, vaid jätkata katkematult seniste tingimuste kasutamist. Üldtingimuste muutmine

kohtumenetluse ajal ja selle hilisem tagasi muutmine ei oleks ka klientide huvides, sest tooks

neile kaasa ebaselguse ja kahju. Lepingupooltele ei oleks arusaadav, millised tingimused on

kehtivad ning millised on poolte õigused ja kohustused. Selline teadmatus muudab võimatuks

mh ehitustööde planeerimise. Ka senised ja tulevased võlausaldajad ei rahasta ASV tegevusi

4(10)

3-24-3227

olukorras, kus pole võimalik arvestada, kui palju on ASV-l võrguga liitujaid. Välistada ei saa,

et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peatab ASV oma senise arendustegevuse, mis

oleks vastuolus avaliku huvi ja kolmandate isikute huviga. Avalikuks huviks on Lõuna-Eesti

elanikele kiire internetiühenduse võimaldamine.

4. TTJA palus 02.12.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Asjakohase klienditeeninduse tagamine ei ole kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav ning ei

raskenda kohtuotsuse hilisemat täitmist. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja tagasi

muuta ka tüüptingimused, kuid seni on oluline, et tingimused ei kahjustaks tarbijate huve.

Olukorras, kus kaebaja saab lepingu täitmise tähtaega lõputult pikendada, ei ole tarbijatel

kindlust lepingu täitmise tähtaja osas. Tüüptingimuste muutmine viisil, et nendest nähtuks

arusaadavalt lepingu täitmise tähtaeg, suurendaks õigusselgust, mitte ei vähendaks seda.

Kaebaja ei ole põhjendanud tarbijatele tekkivat pöördumatut kahju ega selgitanud põhjuslikku

seost ettekirjutuse täitmisega. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb kaebajal anda hinnang oma

reaalsele võimekusele valguskaabli paigaldamisel ja sätestada lepingutes selleks reaalsed

tähtajad. Sellisel juhul saavad tähtajaga mitte rahul olevad tarbijad selguse ja raha tagasi.

Tarbijatele kehtestatud tingimused peavad olema õiguspärased, sõltumata sellest, kuidas

kaebaja enda tegevust rahastab ja planeerib. Kehtivate tüüptingimuste õigusvastasuse osas

jääb TTJA ettekirjutuses toodud seisukohtadele. Kaebaja väited edaspidise rahastamise

võimalikkuse ja tegevuse peatamise osas on oletuslikud ja tõendamata. TTJA on olnud

paindlik ja vastutulelik, arvestades kaebaja rahastamise mudelit ning valguskaabliga liitumise

odavust tarbijate jaoks. Valguskaabli saamise vajadus ei kaalu aga üles ettevõtja õigusvastast

tegevust. Tarbijate huviks on teada, millal leping täidetakse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

tähendaks kogu vaidluse ette ära lahendamist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määrusega ASV esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning võttis tema kaebuse menetlusse.

ASV on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige sellega, et vastasel juhul muutuks

võimatuks kaebuse eesmärgi saavutamine ehk seniste tüüptingimuste kasutamise jätkamine.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole usutavalt põhjendatud. Haldusakti täitmise peatamiseks ei

anna alust mitte iga haldusaktiga kaasnev negatiivne mõju äriühingu majandustegevusele.

Kaebaja ei saa esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada kolmandate isikute või avaliku huvi

kaitsega (s.o tarbijate huviga saada endale kiire internetiühendus). Kaebaja õigustega seotud

väited, mis puudutavad tema tegevuse edaspidise rahastamise võimalikkust ja selgust, on

oletuslikud ja tõendamata. Kaebaja ei väida, et tal tekiksid majanduslikud raskused võimaliku

sunniraha tasumisest, vaid viitab üksnes andmesidevõrgu arendamise rahastamise raskustele

ebaselgete tüüptingimuste kasutamisel. Samuti ei ole kaebaja toonud välja konkreetseid

majanduslikke näitajaid või muid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel äriühingu majandustegevuse jätkusuutlikkuses. Ettevõtja peab

tegutsema kooskõlas seadusega, sõltumata pakutava teenuse rahastamise mudelist.

Võimalikku sunniraha rakendamist on kaebajal võimalik vaidlustada eraldiseisvalt. Ühtlasi

saab kaebaja hiljem nõuda vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.

Kaebaja ei ole selgitanud, miks muudaks tüüptingimuste muutmine uute klientide leidmise

keeruliseks. Olukorras, kus kaebaja kliendid on TTJA kinnitusel avaldanud pahameelt

vaidlusaluste tüüptingimustega seonduvalt, ei ole usutav, et kõnealuste tingimuste muutmine

mõjutaks kaebaja klientide arvu negatiivselt. Seega ei takista esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine kaebaja õiguste hilisemat kaitset.

Kuigi olemasolevate tüüptingimuste muutmine ja tarbijate teavitamine muudatustest võib tuua

kaasa teatavad kulud (sh ajakulu), ei ole usutav, et tegemist oleks pöördumatu tagajärjega.

5(10)

3-24-3227

Lepingutingimuste muutmine tekitab küll administratiivset ebamugavust, kuid kliendilepingu

muutmist lepingu kehtivuse ajal ei saa pidada tavapäratuks. Kaebaja on kinnitanud, et ta

täidab ettekirjutust tagada asjakohane klienditeenindus. ASV võimalikud raskused

kliendilepingute ja kliendisuhete haldamisel ei kaalu üles avalikku huvi tagada kaebaja

klientide õiguste kaitse kohtumenetluse ajal. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega

luua olukorda, mis oleks kaebaja kliente kahjustav. Kohus ei võta veel seisukohta, kas

vaidlustatud ettekirjutuses tehtud etteheited on põhjendatud, kuid samas ei ole ettekirjutus ka

ilmselgelt põhjendamatu. Kohtul tuleb seega möönda, et kaebaja senine tegevus võib tarbijate

õigusi kahjustada ning tarbijate huvi kaalub üles kaebaja majandusliku huvi seniste

tüüptingimuste kehtima jäämise vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Eesti Andmesidevõrgu AS

palub 18.12.2024

määruskaebuses

(täiendatud

10.01.2025) tühistada halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 ning rahuldada

tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb varasemalt esitatu juurde. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on vaidluse olemust arvestades vältimatu, sest vastasel korral muutub kogu

vaidlus sisutühjaks. Kui ASV peab kohtuvaidluse ajaks osaliselt üldtingimuste täitmise

lõpetama ning üldtingimusi osaliselt ka muutma, siis ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Lepingutingimused (sh üldtingimused) on kogu ASV äritegevuse planeerimise ja

hinnapoliitika aluseks. Seejuures ei ole TTJA ka selgitanud, missugused tüüptingimused

oleksid tema hinnangul aktsepteeritavad. Samas ei piisaks üksnes TTJA poolt tarbijaid

kahjustavaks hinnatud punktide kustutamisest, sest sel juhul tekiks veelgi ebaselgem olukord.

Kui ASV kehtestaks omal äranägemisel uued tüüptingimused, siis puuduks garantii, et need

TTJA-le sobivad ning see võiks tekitada üha uusi vaidlusi. ASV on valmis pidama

vastustajaga läbirääkimisi tüüptingimuste osas kompromissi saavutamiseks, kuid seni tuleks

õigusselguse huvides lubada jätkata olemasolevate tingimuste kasutamist. Tüüptingimuste

mitmekordne muutmine oleks ASV-le kahjulik, sest iga muutmise korral tekiks tarbijatel

võimalus leping üles öelda (vt üldtingimuste p 10.4). See looks olukorra, kus ASV kaotab

kliente, kellega ta muidu saanuks arvestada nii valguskaabliühenduse rajamisel kui ka toetuste

taotlemisel. Üldtingimuste korduv muutmine ei oleks ka tarbijate huvides, kuna tooks neile

kaasa ebaselguse ja pöördumatu kahju. ASV tingimused ei ole ebamõistlikud, vaid lähtuvad

reaalsest ajakulust. ASV tegevusvaldkonna ehitus- ja planeerimistegevuse spetsiifikat

arvestades ei ole võimalik kasutada teistsuguse sõnastusega üldtingimusi (st puudub võimalus

fikseerida konkreetne tähtaeg, mis ajaks on kõikide klientide jaoks liitumine valmis ehitatud).

Ettekirjutuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset sätet, millega ASV kehtivad

üldtingimused on vastuolus. TTJA on kaebaja üldtingimused 2019. a-l kooskõlastanud.

Klientidega sõlmitud lepingud ei ole töövõtulepingud.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa selle, et kõigi ASV planeeritud

tegevuste realiseerimine muutub küsitavaks, sest pole teada, kui paljud tarbijad on võrgu

valmimise ajaks jätkuvalt alles (kas nad vajavad valguskaabliühendust või mitte). Tegevuste

peatamine tekitaks ASV-le suure majandusliku kahju, sest peatada tuleks ka projektid, kus

ehitus peaks lähiajal algama ja mille ettevalmistamiseks on ASV teinud suuri investeeringuid

(nt projekt Tõrvas). Kõigi või suure osa arendustegevuste peatamine oleks ilmselgelt

vastuolus avalike huvidega, sest mõjutab tarbijaid negatiivselt. ASV on paljude Lõuna-Eesti

inimeste ja ettevõtete jaoks ainus võimalus saada endale mõistliku tasu eest kiire internet.

Tegemist on äärmiselt olulise teenusega, millele alternatiiv puudub. ASV möönab, et algselt

plaaniti ehitustegevused lõpetada kiiremini, kuid kaebajast sõltumatutel asjaoludel (nt Ukraina

sõda) on ehitusperiood pikenenud ja seda on ASV veebilehel selgitatud. ASV kogub kokku

konkreetse arenduspiirkonna liitujad ja kui konkreetses arenduspiirkonnas on vajalik

6(10)

3-24-3227

(majanduslikult mõistlik) liitumistihedus koos, siis alustatakse seal ka ehituse

ettevalmistamist (projekteerimine, kooskõlastamine jne) ning seejärel ehitust. Samamoodi

toimivad kõik suuremad sideettevõtjad. Enamus ASV klientidest on üldtingimuste muutmist

aktsepteerinud ning ei ole soovinud sõlmitud lepingut lõpetada. TTJA poole pöördunud

rahulolematud kliendid moodustavad väga väikese osa liitujatest (ca 1%). Juba 2025. a-l

peaks algama ehitustegevus kokku ca 1,8 miljoni euro mahus (lepingud on sõlmitud ca 1,2

miljoni euro ulatuses). Kui puuduvad liitujad, siis ei oleks võimalik projekte rahastada ja ASV

kaotaks tulu. Kui liitumistingimused lähevad tarbijate jaoks halvemateks (sh hinnatõusu

tõttu), tekiks kaebajal mainekahju ja kahjustatud saaks ka avalik huvi, sest kliendid jääksid

valguskaabli ühendusest ilma, kuivõrd ASV on paljudes piirkondades ainus arendaja. Võrgu

väljaehitamine eeldab igas piirkonnas kollektiivset liitumist teatud tasemel, et võrgu rajamine

oleks majanduslikult jätkusuutlik. Põhjendatuks ei saa pidada liitumislepingu ennetähtaegset

lõpetamist juhtudel, kus ASV on teinud lepingu täitmiseks arvestataval määral kulutusi.

Mitmetes töös olevates projektides (Kurepalu, Kastre, Elva – kogumaht 125 tarbijat, 377 400

eurot) on minimaalne vajalik liitumistihedus täidetud väga napilt, ja senise kogemuse pinnalt

(nt eeldades, et vähemalt 2/3 liitujatest jätkaks) on selge, et vähemalt viidatud projektide

puhul tekib kaebajale tõendatav kahju (sh saamata jäänud tulu 12 000 eurot ja toetus 308 823

eurot; ehituslepingute rikkumisega seotud trahvid ja hüvitised). Tüüptingimuste muutmisega

ei kaasneks ainuüksi väike administratiivne kulu, vaid kuna TTJA nõuab tähtaegade

märkimist liitumislepingutesse, siis eeldaks see IT-lahendust kõigi olemasolevate lepingute

muutmiseks. Kaebaja IT-partneri esmasel hinnangul tähendaks see 15 000–20 000 euro

suurust arenduskulu.

7. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palub 15.01.2024 vastuses jätta ASV

määruskaebus rahuldamata. Järelevalvemenetlus kaebaja suhtes algas juba 2021. a-l ning

sellest ajast on kaebajale olnud TTJA etteheited teada. Seetõttu on kaebajal olnud piisavalt

aega oma tegevust korrigeerida. Õige ei ole väide, et kaebaja tegevusvaldkonnas on võimalik

kasutada vaid sellises sõnastuses üldtingimusi, nagu ASV on faktiliselt kasutanud. TTJA-le ei

ole teada, et teised turuosalised kasutaksid analoogseid tüüptingimusi. ASV ei ole tõendanud

vastupidist. Sisuliselt püüab ASV esialgse õiguskaitse abil (ajutiselt) seadustada oma

õigusvastast tegevust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib oluline avalik huvi ja

kaebus on perspektiivitu. TTJA saab nõuda üksnes tarbijat kahjustava tüüptingimuse

kasutamise lõpetamist, mitte aga ettevõtjale ette kirjutada, millised tingimused tuleb

kehtestada, ega ka tingimusi kooskõlastada. Ettekirjutuse täitmiseks peab ASV ise hindama,

millise aja jooksul on reaalselt võimalik lepingutega võetud kohustusi täita, ning kujundama

uued tingimused, mis vastavad ka seaduses sätestatud nõuetele. Kompromissiläbirääkimiste

pidamiseks ei ole kaebaja huvi üles näidanud, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks

põhjendatud üksnes läbirääkimiste pidamiseks. Kaebaja ei ole usutavalt põhistanud väidet, et

ettekirjutuse täitmise korral (st tagades tarbijatele piisava klienditeeninduse ja viies lepingud

kooskõlla tarbijaõigustega) ASV kaotaks kliente. Selguse kohalduvate tingimuste (sh

tähtaegade) osas saab kaebaja ise tagada uute tingimuste kehtestamisel.

Kaebaja väited tegevuse peatamise ja majandusliku kahju tekkimise kohta on oletuslikud ja

tõendamata. Tõele ei vasta, et TTJA poole on pöördunud ainult mõned ASV rahulolematud

kliendid, sest juba järelevalveaktist nr 22-1/21-01285-032 nähtuvad 55 tarbija pöördumised ja

see ei peegelda veel pöördumiste koguarvu. Viide Ukraina sõja mõjudele on asjakohatu, kuna

tarbijate kaebusi ja pöördumisi on laekunud juba 2019. a-st. Alusetu on ka väide, et kasutatud

üldtingimused on TTJA-ga kooskõlastatud. TTJA ei kooskõlasta ettevõtjate tingimusi ning ka

ASV tingimused ei ole TTJA-ga kooskõlastatud. Varasem haldusmenetlus ei välista tulevikus

ettekirjutuse koostamist. Liitumislepingute puhul on tegemist töövõtulepingutega ning

lepingu olemust ei mõjuta see, kui suure osa töö tegelikust maksumusest katab tellija ja

7(10)

3-24-3227

kellele kuulub lõpuks rajatav võrk (vrd Riigikohtu 01.02.2011 otsus nr 3-2-1-125-10, p 34).

ASV ei ole lisaks selgitanud, millist liiki lepinguga on siis tema hinnangul tegemist. Isegi kui

tegemist ei oleks töövõtulepinguga, kohalduksid tüüptingimustele ikkagi VÕS §-d 37 ja 42.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida

kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o

kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat

ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära

kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada

kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see

on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20;

13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse

taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS §

249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi

kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-

1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus

kaebaja saavutaks sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne kaebuse sisulist

läbivaatamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema

ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede

loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi kaebuses on palutud esialgse õiguskaitse

korras peatada TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 täitmine tervikuna,

seonduvad määruskaebuses esitatud vastuväited halduskohtu 03.12.2024 määrusele eeskätt

ettekirjutuses toodud tüüptingimuste praegu kehtival kujul kasutamise lõpetamise (muutmise)

nõuetega (s.o ettekirjutuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3). TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse

resolutsiooni p-ga 1 kohustati kaebajat tagama tarbijatele asjakohane klienditeenindus.

Pidades silmas, et kaebaja hinnangul on vastustaja selles osas asunud ettekirjutusega

lahendama probleemi, mida üldse ei eksisteeri, ning klientide teenindamine on nõuetekohaselt

tagatud, siis ei saa kaebajal esineda selles osas ka esialgse õiguskaitse vajadust. Muu hulgas ei

ole kaebaja väitnud, et tal ei oleks võimalik korraldada oma tegevust selliselt, et tarbijate

kirjalikele pöördumistele või kaebustele vastatakse 15 päeva jooksul nende saamisest arvates

ja tööpäeviti vahemikus kell 11.00–14.00 vastatakse kaebaja klienditelefonile tehtud

kõnedele. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa üldjuhul olla

kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (kehtiva ettekirjutuse nõuete täitmata jätmine)

võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga

pandud kohustuse täitmine ei ole temale ebamõistlikult koormav.

11. TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse p-dega 2 ja 3 seonduvalt ei saa ASV esialgse õiguskaitse

vajadust välistada, kuid seda ei ole seni esitatu põhjal alust pidada ka ülekaalukaks. Seejuures

ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust põhjendada argumendiga, et üldtingimuste p-de 5.1.3,

6.1.2, 6.1.3 ja 6.1.4 ning eritingimuste p-de 3.10, 3.11 ja 3.12 ettekirjutuses õigusvastaseks

peetud ulatuses kasutamise lõpetamine tingiks ebaselge olukorra, sest kaebajal on endal

võimalik see ebaselgus kõrvaldada, kehtestades vaidlusalused tüüptingimused uues

8(10)

3-24-3227

sõnastuses, mis arvestab TTJA etteheidetega. TTJA on õigesti märkinud, et vastustaja ei saa

ega pea kirjutama kaebajale ette tüüptingimuste täpset sõnastust. Vastustajal ei ole pandud ka

kohustust tingimusi eelnevalt kooskõlastada, kuigi tuleb möönda, et sedalaadi juhtudel oleks

igati mõistlik ja eesmärgipärane, kui ettekirjutuse täitmine toimuks järelevalveorgani ja

adressaadi koostöös, et vältida vajadust koostada hiljem uus ettekirjutus, kui muudetud

tüüptingimused ei ole haldusorganile jätkuvalt vastuvõetavad (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2021 otsus nr 3-20-1245). See ei tähenda, et TTJA peaks hakkama kaebajale kõige

soodsamat õiguspärast lahendust välja mõtlema, kuid ta peaks kaebaja pöördumise korral

andma n-ö eelhinnangu, kas kaebaja pakutud uue sõnastuse kehtestamise korral saab lugeda

ettekirjutuse nõuetekohaselt täidetuks või mitte. Siinsel juhul on oluline täiendavalt silmas

pidada, et klientide huvides ei saaks olla tüüptingimuste korduv muutmine lühikese aja

jooksul.

12. Kaebaja on seostanud esialgse õiguskaitse vajadus mh asjaoluga, et üldtingimuste p

10.4 kohaselt tekib muudatustega mittenõustujatel õigus liitumisleping üles öelda. Sisuliselt

soovib kaebaja ära hoida olukorda, et üldtingimuste muutmise korral kasutaks kriitiline hulk

kliente võimalust leping üles öelda ning sellega kaasneb kaebajale nii majanduslik kui ka

mainekahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see põhjendus veenev olukorras, kus kaebaja

on ise väitnud, et ca 99% tema klientidest on sõlmitud liitumislepingu tingimustega rahul ja

lepingu täitmise tähtaja osas mõistvad ning samas puudub kaebaja pakutavale teenusele

paljudes piirkondades reaalne alternatiiv. Arvestades lisaks, et tüüptingimused muutuksid

klientide jaoks soodsamaks, ei näi usutav, et kaebaja kaotaks ettekirjutuse täitmiseks üld- ja

eritingimuste muutmise korral kliente sellisel määral, mis muudaks tema senise tegevusega

jätkamise võimatuks või oluliselt raskemaks. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeldada, et

kliendid, kes on avaldanud soovi saada valguskaabliühendus ja kes ei ole seda seni saanud

ning kellel puudub ühenduse saamiseks muu tõsiseltvõetav alternatiiv, on endiselt huvitatud

kaebajaga sõlmitud lepingu jätkumisest. Täiesti ebausutavaks tuleb pidada selliste klientide

liitumislepingutest n-ö lahkumist, kellel on lootust saada endale lubatud valguskaabli ühendus

juba lähitulevikus (st kes elavad kaebaja viidatud mitmetes piirkondades, kus projektid on kas

juba realiseerimisel või antakse töösse lähiajal). Kaebaja on lisaks märkinud, et TTJA

ettekirjutuse täitmiseks ehk tuhandete liitumislepingute muutmiseks tuleks tal välja töötada

infotehnoloogiline lahendus, mis läheks maksma 15 000–20 000 eurot. See väide on

paljasõnaline ja tõendamata. Sõlmitud kliendilepingute muutmise vajadust ei saa pidada

majandustegevuses tavapäratuks ning vastava võimekuse olemasolu saab eeldada. Seetõttu ei

õigustaks ka väidetava IT-lahenduse puudumine vaidlustatud ettekirjutuse täitmata jätmist ega

muudaks seda kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Kaebaja ei ole ka väitnud, et

vajaliku lahenduse tellimine käiks talle majanduslikult üle jõu. Olukorras, kus puudub

mõistlik põhjus arvata, et tüüptingimuste TTJA nõutud viisil muutmine tooks kaebajale kaasa

rasked majanduslikud tagajärjed, tuleb kaalukamaks pidada huvi ettekirjutuse viivituseta

täitmiseks, mis tagab kaebaja klientide (tarbijate) õiguste parema kaitse.

13. Kuivõrd praegusel juhul saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega

vähemasti ajutiselt oma kaebuse eesmärgi (jätkata seniste tüüptingimuste kasutamist), peaksid

kaebusel olema ka arvestatavad eduväljavaated. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebus

perspektiivitu, kuid kaebuse eduväljavaated ei ole ka ülekaalukalt suured. TTJA on

ettekirjutuses põhjalikult selgitanud, miks on vaidlusalused tüüptingimused tema hinnangul

kaebaja kliente kui tarbijaid VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p-de 2, 14, 19 ja 37 tähenduses

ebamõistlikult kahjustavad. Kaebaja on oma vastuväited ettekirjutusele rajanud eeskätt tema

tegevusvaldkonna väidetavale eripärale ja tavapraktikale või ka lähtunud tema enda

majandustegevuse korraldamise viisist (sh võrgu arendamise rahastamise allikad jm). Samuti

on kaebaja esitanud vastuväited liitumislepingu määratlemisele töövõtulepinguna (VÕS § 635

9(10)

3-24-3227

lg 1), kuid ei ole avaldanud, mis liiki lepinguga on sellisel juhul tegemist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamist muuta

õiguspäraseks see, et kaebaja hinnangul on see tema ärimudeli toimimiseks hädavajalik. Kuna

lepingu esemeks on kliendi kinnistule tasu eest valguskaabli ühenduse rajamine, viitab see

selgelt töövõtule, olenemata sellest, et klientidelt nõutav tasu ei kata kaugeltki ühenduse

väljaehitamise kulusid. Isegi kui kaebaja sõlmitud liitumislepingud vastaksid kahe või enama

seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, tuleks VÕS § 1 lg 2 järgi üheaegselt kohaldada

kõigi nende lepinguliikide kohta sätestatut, kui see on võimalik ja ei ole vastuolus lepingu

olemuse või eesmärgiga (nt Riigikohtu 07.06.2023 otsus nr 2-20-3044, p 10).

14. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtma arvesse mh avalikku huvi

ja kolmandate isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3). See ei tähenda siiski, et kaebaja saaks enda

õiguskaitsevajadust põhjendada vajadusega kaitsta avalikku huvi või kolmandate isikute

õigusi. Asjaolu, et maapiirkondades kiire internetiühenduse saamise võimaluste loomine on

iseenesest avalikes huvides ja ka kõnealustes piirkondades elavate inimeste huvides, ei saa

õigustada selle käigus tarbijate õiguste kahjustamist. Kuna kaebajal puudub tungiv esialgse

õiguskaitse vajadus ja kaebuse eduväljavaated ei ole suured, siis on avalik huvi lõpetada

tarbijaid ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine kaalukam kaebaja huvist

jätkata kohtumenetluse vältel oma tegevust senistel tingimustel. Kui kohtumenetluse käigus

peaksid ilmnema uued olulised asjaolud, siis on kaebajal võimalik taotleda esialgset

õiguskaitset uuesti ning halduskohus saab HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt vajaduse korral

kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid ka omal algatusel.

15. Eelneva põhjal jääb Eesti Andmesidevõru AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)