2-22-18543/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18543

Tsiviilasi

I. T. hagi AS TBB pank vastu lepingute ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: I. T. (isikukood XXX)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anneli Aab ja

vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ( XXX, XXX).

Kostja: AS TBB pank (registrikood 10237984)

Kostja lepinguline esindaja: A. S. (e-post: info@tbb.ee)

Asja läbivaatamine 27.01.2025 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1

alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud laenulepingu ülesütlemisavalduse

tühisus ja tuvastada I. T. ja AS TBB pank vahel 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr

15962017F kehtivus.

3. Tunnustada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta rahuldamata I. T. hagi tuvastada AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud

arvelduskonto ülesütlemisavalduse tühisus ja tuvastada I. T. ja AS TBB pank vahel

30.05.2017 sõlmitud arvelduskonto lepingu kehtivus.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

6. Määrata hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub tuvastada kostja poolt 23.11.2022

tehtud alljärgnevate lepingute ülesütlemise tühisus ja tuvastada I. T. ja AS-i TBB pank vahel

30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ja I. T. ja AS-i TBB pank vahel 28.11.2017

sõlmitud laenulepingu nr 15962017F kehtivus.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt 30.05.2017 sõlmisid I. T. (edaspidi hageja) ja AS

TBB pank (edaspidi kostja) arvelduskontolepingu, mille alusel avati hagejale arvelduskonto

EEXXX.

3. 28.11.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 15962017F. Laenulepingu järgi

andis kostja hagejale laenu summas 280 000 eurot tähtajaga 28.11.2042. Laenulepingu p 1.10.

järgi seati laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kolm hüpoteeki.

4. 2022. aasta novembrikuu lõpus avaldati meedias teated selle kohta, et hageja ja S. P. on

kinni peetud seoses väidetava kelmusega. Hageja viibib käesoleva hetkeni vahi all ja kogu

tema vara on arestitud.

5. 23.11.2022 edastas kostja hagejale teate 30.05.2017 arvelduskontolepingu erakorralise

ülesütlemise kohta. Arvelduskontolepingu ülesütlemist on põhjendatud kostja teenuse

osutamise üldtingimuste p-le 20.2.5 ja 20.2.8. Teate kohaselt lõpetati leping etteteatamiseta,

s.t 23.11.2022.

6. 23.11.2022 edastas kostja hagejatele laenulepingu ülesütlemise avalduse. Avalduses on

märgitud, et kuna kostja ütles 23.11.2022 üles ühepoolselt ja erakorraliselt 30.05.2017

sõlmitud arvelduskontolepingu, siis lõpetab kostja erakorraliselt ka laenulepingu alates

12.12.2022. Teate kohaselt andis kostja hagejale tähtaja laenu põhisumma, mis on 248 933,28

eurot ja intressi tasumiseks. Tasumise tähtaeg on 14 päeva alates 23.11.2022 teate

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 12.12.2022.

7. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskontoleping ja

laenuleping ei ole lõppenud, sest kostjal ei olnud õigust lepinguid erakorraliselt üles öelda.

Tegemist on hageja ja kostja vahel sõlmitud kestvuslepingutega, mille erakorraliseks

ülesütlemiseks peab olema mõjuv põhjus, mis antud juhul puudub. Hagejaga sõlmitud

laenulepingu ebaseadusliku ülesütlemise tulemusena satub ohtu hageja, tema abikaasa ja viie

alaealise lapse kodu, mis asub aadressil XXX, sest kui ülesütlemine jääb jõusse ja kohus

esialgset õiguskaitset ei kohalda, siis on kostjal õigus alustada täitemenetlust hüpoteegi

realiseerimiseks. Olukorras, kus kostja on laenulepingu ja arvelduskontolepingu ilma sisulise

põhjuseta üles öelnud ning hageja kinnitab, et ta soovib lepinguid täita ja laenumakseid

2 / 22

kostjale tagada, oleks äärmisel ebaõiglane ja hea usu põhimõtte vastane olukord, kus hageja

peaks kostja tegevuse tõttu jääma ilma oma kodust. Enamgi veel, hagejal on pangakontol, mis

kostja poolt on suletud, piisavalt vahendeid, et laenumakseid tasuda.

8. Hageja suhtes on alustatud hageja hinnangul täiesti alusetult kriminaalmenetlust, mis on

päädinud sellega, et hageja viibib tänaseni vahi all, politsei on konfiskeerinud kogu tema raha

ja elektroonikaseadmed. Kostja on aga omakorda sulgenud hageja arvelduskonto ja lisaks

öelnud üles laenulepingu. Ilmselt ainult selle tõttu, et hageja suhtes on alustatud

kriminaalmenetlust väidetava kelmuse tõttu. Seni, kuni Eesti Vabariigis kehtib põhiseaduses

sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõte, on alusetutele süüdistustele või meedias

avaldatud andmetele tuginedes lepingute erakorraline ülesütlemine igal juhul õigusvastane.

Selline õigusvastane tegevus mitte üksnes rikub hageja õigusi, vaid seab ohtu ka kogu hageja

seitsmeliikmelise perekonna. Tänapäeval on ju mõeldamatu arveldamine ilma

arvelduskontota, liiati veel olukorras, kus kogu hageja kodust leitud sularaha konfiskeeriti.

Tagatisvara realiseerimise oht toob aga kaasa selle, et hageja seitsmeliikmeline pere võib

jääda ka ilma oma koduta. Ainuüksi see on kõnekas fakt, miks käesoleval juhul on oluline

kohaldada esialgset õiguskaitset.

9. Kokkuvõtvalt tugineb hageja hagis alljärgnevale. Arvelduskontolepingu ülesütlemine on:

1) vastuolus VÕS § 7101 lg-ga 2 ja vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138); 2)

vastuolus kostja üldtingimuste p-dega 20.2.5, 20.2.8 ja 20.4. Laenulepingu ülesütlemine

ainuüksi alusetu arvelduskontolepingu ülesütlemise tõttu ei ole põhjendatud ja ülesütlemise

alust ei tulene kostja üldtingimustest. Üldtingimuste p 17.4 on tühine tüüptingimus.

Laenulepingu ülesütlemise alust ei tulene ka laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu

üldtingimuste p 9.1, mille kohaselt on kostjal õigus laenulepingu ülesütlemisel nõuda hagejalt

kogu laenu tagasimaksmist 14 päeva jooksul, on tühine tüüptingimus.

10. Arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus VÕS § 7101 lg-ga 2 ja hea usu

põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138)

11. VÕS § 7101 lg 2 sätestab, et krediidiasutus on Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale

tarbijale VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste osutamiseks kohustatud tarbija

põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu (edaspidi põhimakseteenuse

leping), lähtudes VÕS § 7101 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab

võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu.

Tarbijal ei ole õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali

kasutamise võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku. Eeltoodust tuleneb, et

krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse osutamiseks leping, kui: 1) seda

nõuab Euroopa Liidus seaduslikul alusel elav tarbija; 2) tarbijal on põhjendatud huvi lepingu

sõlmimiseks.

12. Kostja on Finantsinspektsiooni andmetel Eesti krediidiasutus, kelle suhtes kehtib eelpool

nimetatud kohustus. Hageja on Euroopa Liidus seaduslikul alusel elav tarbija – hageja on

Eesti Vabariigi kodanik. Hagejal ei ole põhimakseteenuse osutamise lepingut ühegi teise

krediidiasutusega, mistõttu on temal kui tarbijal põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu

sõlmimiseks. Järelikult on kostjal kohustus hagejaga põhimakseteenuse osutamiseks leping

sõlmida.

13. Arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus kostja üldtingimustega

14. Arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise teates on kostja viidanud kahele kostja

üldtingimuste punktile – p 20.2.5 ja p 20.2.8.

15. Üldtingimuste p 20.2.5 kohaselt on kostjal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt

erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui Klient või temaga seotud isik ei täida

3 / 22

üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa

Pank täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi sh kasutab tehingu tegemisel

variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või

terrorismi rahastamise kahtlus.

16. Nimetatud üldtingimuste punkti kohaldamise esmane eeldus (s.t ilma nimetatud eeldust

täitmata ei ole erakorraline ülesütlemine lubatud) on asjaolu, et isik ei täida üldtingimustes

sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa kostja täita

temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi. Hageja ei ole kostja ees enda kohustusi

rikkunud ja üldtingimusi rikkunud ning ainuüksi seetõttu ei ole võimalik lepingu ülesütlemine

viidatud alusel. Kostja ei ole viidanud, millist üldtingimuse punkti on hageja väidetavalt

rikkunud. Enamgi veel, kostja ei ole viidanud sellele, et kostja ei suuda väidetava hageja

tegevuse tõttu täita enda kohustusi. Järelikult ei ole täidetud ka üldtingimustes märgitud

eeldus, mille kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud siis, kui hageja rikkumise tõttu ei

ole kostjal võimalik täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi. Kostja ei ole üldse

lepingu erakorralist ülesütlemist sisuliselt põhjendanud ning on hageja hinnangul suvaliselt

viidanud mingile üldtingimuse punktile, mis kostja arvates võiks antud juhul kuuluda

kohaldamisele, kuid mille tingimused ei ole täidetud.

17. Samuti on üldtingimuste p-s 20.2.5 nimetatud erakorralise ülesütlemise üheks aluseks

asjaolu, kui klient kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga

seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Hageja ei ole

kasutanud tehingute tegemisel variisikut ning ei ole ka põhjust kahtlustada hagejat kui

eraisikut või hagejaga seotud isikut rahapesu või terrorismi rahastamises.

18. Eeltoodust tulenevalt on viited üldtingimuste p-le 20.2.5 alusetud.

19. Üldtingimuste p 20.2.8 kohaselt on kostjal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt

erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui Klient või temaga seotud isik ei täida

üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa

Pank täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi sh kui kliendi või temaga seotud

juriidilise isiku tegevus või tegevusetus on põhjustanud Pangale või Pangaga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks.

Hageja on selgitanud, et üldtingimuste p 20.2.8 esmane eeldus ei ole täidetud – hageja ei ole

jätnud täitmata üldtingimustes sätestatud kohustust või rikkunud lepingust tulenevaid

kohustusi, mistõttu ei ole nimetatud üldtingimuste punkti alusel lepingu ülesütlemine lubatav.

Enamgi veel, kostja ei ole selgitanud ülesütlemisavalduses, et hageja oleks põhjustanud

kostjale kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ega ka

kahju tekitamise ohtu tekitanud. Seetõttu on viited üldtingimuste p-le 20.2.8 alusel.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul arvelduskontolepingu erakorraline

ülesütlemine lubatud üldtingimuste p 20.2.8 alusel, sest nimetatud punktis nimetatud

asjaolusid ei esine.

21. Üldtingimuste p 20.4 sätestab, et enne Lepingu erakorralist ülesütlemist kaalub Pank

põhjalikult kõiki asjaolusid ja langetab otsuse, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. Käesoleval

juhul on kostja üldtingimuste p 20.4 rikkunud. Kostja ei ole hageja poole enne lepingu

ülesütlemist pöördunud ja seetõttu pole kostjal olnud isegi võimalik kõiki asjaolusid kaaluda.

Kostja ei ole kaalunud põhjalikult kõiki asjaolusid ning on langetanud ebamõistliku,

üldtingimustega ja seadusega vastuolus oleva otsuse.

22. Laenulepingu ülesütlemise avalduses on kostja viidanud üldtingimuste p-le 17.4, mille

kohaselt loetakse konto sulgemise momendist kõik konto kasutamisega seotud lepingud

lõppenuks ja neist lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg saabunuks. Kuivõrd

4 / 22

arvelduskontolepingu ülesütlemine on tühine ehk toimetu, siis on arvelduskontoleping kehtiv.

Seetõttu ei esine ka kostja üldtingimuste p-s 17.4 nimetatud alust konto kasutamisega seotud

lepingu lõppenuks lugemiseks ja lepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaja saabunuks

lugemiseks.

23. Enamgi veel, kostja üldtingimuste p 17.4 ei sätesta, et konto sulgemise momendist peaks

lõppema ka kõik kostjaga sõlmitud laenulepingud. Üldtingimuste p 17.4 järgi lõppevad konto

sulgemisega kõik konto kasutamisega seotud lepingut – laenuleping ei ole konto

kasutamisega seotud leping. Laenulepingu puhul on tegemist eraldiseisva krediidilepinguga

(VÕS § 401), mis ei ole konto kasutamisega seotud leping. Konto kasutamisega seotud leping

on näiteks maksekaardi kasutamise leping, internetipanga leping jmt. Oleks ka mõeldamatu,

kui kostjal oleks iga kord, kui ta sulgeb korraliselt või erakorraliselt oma kliendi konto, õigus

üles öelda kliendiga sõlmitud tähtajaline kestvusleping (laenuleping) – selline tõlgendus

annaks sisuliselt kostjale õiguse otsustada oma suva järgi ühepoolselt (ja ka alusetult)

kestvuslepingu lõpetamise.

24. Tegelikkuses ei ole ka kostja ise lähtunud üldtingimuste p-st 17.4, mille kohaselt peaks

justkui laenuleping lõppema automaatselt konto sulgemisega, sest kostja on ise viidanud

sellele, et ütleb lepingu hoopis erakorraliselt üles. Kostja vastuoluline käsitlus teeb keeruliseks

hagejal oma õiguseid kaitsta, sest pole aru saada, mille alusel on leping üles öeldud.

25. Isegi juhul, kui kostja poolt arvelduskontolepingu ülesütlemine ei oleks tühine (millega

hageja nõus ei ole), siis oleks üldtingimuste p-le 17.4 tuginemine laenulepingu ülesütlemisel

välistatud, kuna tegemist on tühise tüüptingimusega.

26. VÕS § 35 lg 5 kohaselt on VÕS §-des 35–39 ja 41–45 sätestatust lähtuvalt selle

lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

27. Hageja on seisukohal, et tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, mistõttu kahjustab see hagejat

ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab

teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

28. Erialakirjanduses on märgitud: „Selleks, et tüüptinguimus oleks eelduslikult

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata vajalik, et

tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Seaduse

olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest “.

29. Kostja tüüptingimuse p 17.4 näeb ette, et kui kostja juures kliendi konto suletakse, siis

loetakse ka kõik ülejäänud kliendi lepingud lõppenuks ja tähtajad saabunuks. Sisuliselt on

tegemist lepingu erakorralise ülesütlemise alusega – kui konto suletakse, on alus öelda üles ka

näiteks laenuleping, nagu käesoleval juhul on juhtunud. Lepingu ülesütlemisel peavad pooled

muu hulgas juhinduma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 6 ja § 7). VÕS § 196 lg 1

kohaselt võib kestvuslepingu (milleks on ka laenuleping) kumbki lepingupool mõjuval

põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei

või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline

ülesütlemine).

5 / 22

30. Kostja üldtingimuste p 17.4 käsitleb justkui laenulepingu ülesütlemise mõjuva põhjusena

asjaolu, et kostja on konto sulgenud. Samas võib kostja konto sulgeda subjektiivsel ja

meelevaldsel põhjusel, nagu ka antud juhul on juhtunud. Seega näevad kostja üldtingimused

ette seda, et kostja võib alusetult sulgeda konto ning see on justkui alus (mõjuv põhjus) ka

laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks – tegemist on kostja kasuks kehtestatud õigusega,

mis ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

31. Antud juhul on kostja üles öelnud kodulaenu lepingu, mille kohaselt on laenujääk ligi 250

tuhat eurot. Ei saa mõistlikult eeldada, et eraisikust hagejal peaks olema võimalik hetkega

selline summa kostjale tasuda ainuüksi põhjusel, et kostja on otsustanud alusetult sulgeda

hageja arvelduskontolepingu. Hageja on laenulepinguga ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt

täitnud, laen on tagatud. Kostja poolt sellisel juhul laenulepingu erakorraline ülesütlemine

peaks olema põhjendatud – VÕS § 196 lg 1 järgi peaks selleks olema mõjuv põhjus. Konto

sulgemine, liiati kui seda on tehtud alusetult, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks.

32. Kostja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine tähendab seda, et hageja peab kostjale

viivitamatult tagastama ligi veerand miljonit eurot või siis laenu refinantseerima (ja sedagi

peaks justkui tegema 14 kalendripäeva jooksul). Kostja ei saa eeldada, et hagejal on 14 päeva

jooksul võimalik leida lepingupartner, kelle laenutingimused on hagejale sobivad ja kes on

nõus hagejaga uut laenulepingut sõlmima. Eriti tänases majanduslanguse olukorras, kus

intressimäärad on tõusnud ja pangad on laenude väljastamisel pigem konservatiivsed. Kui

hagejal ei õnnestu uut lepingupartnerit leida ja kostjale laenu 14 kalendripäeva jooksul tagasi

maksta, siis võõrandatakse tagatiseks olev hageja kodu enampakkumisel.

33. Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p 17.4 vastuolus seaduse oluliste

põhimõtetega, on seetõttu ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

34. Tüüptingimus ei tohi lepingu olemuslikke tingimusi selliselt piirata või nende kehtivust

välistada, et lepingu sisu satuks vastuollu sõlmimise aluseks olnud tahtega ning lepingupoole

õigustatud ootustega lepingust saadava suhtes. Hageja soovis kostjaga lepingut sõlmides leida

endale pikaajalise koostööpartneri. Hageja valis kostja oma koostööpartneriks kodu ostmisel.

Hagejal oli põhjust eeldada, et seni, kuni hageja täidab oma lepingulised kohustused kostja

ees ja ei riku sõlmitud lepingut, täidab ka kostja oma kohustusi hageja ees. Kostjapoolne ilma

sisulise põhjuseta (liiati veel mõjuva põhjuseta) hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemine ei ole

hageja poolt lepingu sõlmimisel seatud eesmärgiga kooskõlas.

35. Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p-s 17.4 olev tüüptingimus tühine. Tegemist

on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega, sest tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest ja tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub mitte

üksnes küsitavaks, vaid võimatuks.

36. Laenulepingu ülesütlemise alust ei tulene ka laenulepingu üldtingimustest 2.5.1. Kostja on

laenulepingu ülesütlemise teates viidanud ka laenulepingu üldtingimuste p-le 9.1.5.g. Kuigi

samal ajal on ülesütlemise alusena nimetatud VÕS § 196 lg-t 1 ja üldtingimuste p 17.4, mitte

laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingu ülesütlemise alusena

nimetanud laenulepingu üldtingimusi, siis hageja hinnangul ei ole kostja poolt nimetatud

tingimustele tuginemine võimalik – kostja on selgesõnaliselt viidanud, et ütleb laenulepingu

üles VÕS § 196 lg 1 ja üldtingimuste p 17.4 alusel ning hageja on selgitanud, et neil alustel ei

ole laenulepingu ülesütlemine võimalik. Siiski esitab hageja seisukoha selle kohta, miks ei

oleks ka laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g kohaselt lepingu ülesütlemine võimalik.

37. Kostja avalduses on märgitud, et laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g kohaselt on kostjal

õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui esinevad sündmused, mis muul viisil oluliselt

6 / 22

takistavad või teevad võimatuks lepingu tingimuste täitmise laenusaaja poolt. Kostja pole

mitte ühegi lausega selgitanud, mille põhjal on kostja teinud järelduse, et hageja ei täida

laenulepinguga võetud kohustusi. Selliseid asjaolusid ei esine, sest hageja on alati täitnud

enda kohustusi kostja ees ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Laenulepingu ülesütlemine

tuginedes laenulepingu üldtingimuste p-le 9.1.5.g on ilmselgelt otsitud ja alusetu.

38. Isegi juhul, kui kostja poolt laenulepingu ülesütlemine oleks kehtiv, siis on tühine

laenulepingu üldtingimuste p 9.1, mille kohaselt on kostjal väidetavalt õigus nõuda kogu

laenu tagasimaksmist 14 päeva jooksul.

39. Tulenevalt VÕS § 35 lg-st 5 ja VÕS § 42 lg 1 esimesest lausest on laenulepingu

üldtingimuste p-s 9.1 sätestatud tüüptingimus tühine, kuna see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult.

40. Tüüptingimuse punktiga, mille järgi on kostjal õigus laenulepingu erakorralisel

ülesütlemisel nõuda hagejalt laenu tagasimaksmist 14 kalendripäeva jooksul, on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud,

mistõttu kahjustab see hagejat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse

ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

41. Tüüptingimustega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Kostja poolt

laenulepingu erakorraline ülesütlemine vaidlusalusele tüüptingimuse punktile tuginemine

tähendab seda, et hageja peab kostjale 14 päeva jooksul tagastama ligi veerand miljonit eurot

või siis laenu refinantseerima (ja sedagi peaks justkui tegema 14 kalendripäeva jooksul). Nagu

hageja on juba märkinud, siis mõistlikult ei saa eeldada, et hagejal on 14 päeva jooksul

võimalik leida lepingupartner, kelle laenutingimused on hagejale sobivad ja kes on nõus

hagejaga uut laenulepingut sõlmima. Sealjuures eeldab selline tehing muu hulgas

krediidiasutuse vastava komisjoni heakskiitu, hindamisakti koostamist ning notariaalset

tehingut. Niivõrd lühikese aja jooksul on selliste toimingute tegemine võimatu, eriti tänases

majanduslanguse olukorras, kus intressimäärad on tõusnud ja pangad on laenude väljastamisel

pigem konservatiivsed. Hagejal peaks lisaks olema võimalus kaaluda erinevate

krediidiasutuste pakkumisi. Kui hagejal ei õnnestu uut lepingupartnerit leida ja kostjale laenu

14 kalendripäeva jooksul tagasi maksta (mis niivõrd lühikese aja jooksul on sisuliselt võimatu

arvestades ka seda, et hageja viibib hetkel alusetute süüdistuste tõttu vahi all), siis

võõrandatakse tagatiseks olev hageja, tema abikaasa ja viie lapse kodu enampakkumisel.

Selline kostja tüüptingimus, mis paneb teise lepingupartneri fakti ette, et ta jääb ilma oma

kodust, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138).

42. Tüüptingimused piiravad teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja

kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Hageja on lepingut

sõlmides arvestanud, et ta saab kostja käest laenu kodu ostmiseks ning hageja ei pidanud

lepingu sõlmimisel arvestama sellega, et kui kostja ütleb lepingu alusetult üles, siis peab

hageja olema 14 päeva jooksul valmis kogu laenu tagasi maksma.

43. Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p-s 9.1 olev tüüptingimus tühine. Tegemist

on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega, sest tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest ja tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub mitte

üksnes küsitavaks, vaid võimatuks.

7 / 22

44. Arvelduskontolepingu ja laenulepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel puudub

mõjuv põhjus.

45. Kuna arvelduskontoleping ja laenuleping on kestvuslepingud, siis nende erakorraliseks

ülesütlemiseks peaks esinema VÕS § 196 lg-s 1 sätestatud alus – mõjuv põhjus.

Kuigi

hageja on

seisukohal, et antud juhul arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole võimalik

tulenevalt VÕS § 7101 lgst 2.

46. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

Kostja ei ole selgitanud, milles võiks seisneda käesoleval juhul mõjuv põhjus

arvelduskontolepingu ja laenulepingu ülesütlemiseks. Arvelduskontolepingu ülesütlemiseks

mistahes põhjus puudub. Laenulepingu ülesütlemist on üritatud siduda konto puudumisega,

kuid see ei saa mitte kuidagi olla mõjuvaks põhjuseks laenulepingu ülesütlemiseks, sest

laenulepingust tulenevaid kohustusi on võimalik täita ükskõik millise konto vahendusel –

selleks ei pea kasutama kostja juures asuvat kontot. Kui hageja laenulepingut täidab (ja hageja

väljendab käesoleva hagiga oma soovi lepingut täita), siis ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis

õigustaks lepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt.

47. Eeltoodust tulenevalt puudub mõjuv põhjus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ning

lepingute ülesütlemine VÕS § 196 lg-le 1 tuginedes on õigustühine ja toimetu.

48. Hageja on arvelduskontolepingu ja laenulepingu pooleks, mistõttu tuleb eeldada, et tal on

õiguslik huvi selle vastu, et kohus tuvastaks, kas lepingute ülesütlemine on kehtiv või mitte –

sellest, kas lepingud kehtivad või ei kehti sõltuvad hageja õigused ja kohustused. Kui

arvelduskontolepingu ülesütlemine on alusetu, siis on alusetu ka laenulepingu ülesütlemise

teates tehtud viide üldtingimuste p-le 17.4. Kui laenuleping kehtib, siis on hagejal kohustus

tasuda laenumakseid lepingus sätestatud viisil ja kostjal on keelatud laenu tagatiseks oleva

hüpoteekide realiseerimine. Kui laenuleping ei kehti, on hagejal kohustus tagastada laen

kogusummas 248 933,28 eurot, millele lisanduvad intressid.

49. Eelnevat arvesse võttes on hagejal õigustatud huvi õigussuhte tuvastamise vastu.

Kostja seisukoht

50. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

51. Kostja leiab et arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus VÕS §710¹ lõikega 2.

52. Kostja on suhelnud Rahapesu Andmebürooga ning oli kohustatud esitama hageja kohta

käivat informatsiooni. Seega antud lepingute lõpetamine ehk ärisuhte lõpetamine hagejaga on

aluse saanud Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete

täitmisest ja ei saa olla vastuolus õigusaktidega.

53. Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste punktiga 20.2.5.

Mainitud punkt sätestab, et Pangal on õigus erakorraliselt leping üles öelda juhul, kui klient

kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes

muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

54. Hageja on Panga endise kliendi X OÜ üks juhatuse liikmetest. Pank lõpetas 15.08.2022

X OÜ-ga arvelduskontolepingu seoses rahapesukahtlusega.

55. Tuginedes RahaPts §23 on Pank kohustatud teostama ärisuhte seire, mis hõlmab RahaPts

§23 lõikes 2 punktides 1-5 sätestatud tegevuse, milleks muuhulgas on ärisuhtes tehtud

tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist,

8 / 22

tema tegevusest ja riskiprofiilist. Sealjuures tuleb välja selgitada nende tehingute olemus,

põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu mõistmiseks, ning nendele tehingutele

suuremat tähelepanu pöörata. Ülalnimetatud hoolsusmeetmete kohaldamise, sh äriseire

teostamise käigus analüüsis Pank Kliendi X OÜ tehinguid ning kontol teostatavaid

ülekandeid. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus esitas Pank Kliendile küsimusi tehingute

eesmärgi täpsustamiseks. X OÜ vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid tema

tegevuses asjaolud, mis suurendasid X OÜ riskiastet Panga sisedokumendis „Riskiisu

rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide

käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta Panga poliitikas seatud

riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Lisaks ilmnesid X OÜ vastuses tunnused, mille alusel ei

saa Pank lugeda Kliendi tegevust läbipaistvaks ega arusaadavaks. Tulenevalt eeltoodust

otsustas Pank X OÜ-ga ärisuhte lõpetada. X OÜ juhatuse liikmete I. T. ja S. P. tegevuse

kohta on Äripäevas ilmunud järgmised artiklid: 21.11.2022 XXX; 22.11.2022 XXX;

19.12.2022 Äripäevas ilmunud järgmine artikkel: XXX.

56. Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatult on selgelt näha, et pank on valinud

arvelduskontolepingu lõpetamiseks õige aluse, sest Üldtingimuste punkt 20.2.5 sätestab: „ kui

klient kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku

suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus“ on see erakorralise lepingu

ülesütlemise aluseks. Pank oli eelnevalt lõpetanud hagejaga seotud juriidilise isikuga ehk X

OÜ-ga ärisuhte.

57. Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste punktiga 20.2.8.

Mainitud punkt sätestab, et Pangal on õigus erakorraliselt leping üles öelda juhul, kui Isiku

või temaga seotud juriidilise isiku tegevus või tegevusetus on põhjustanud Pangale või

Pangaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule kahju või reaalse ohu

kahju tekkimiseks.

58. Kostja on seisukohal, et hagejaga seotud juriidilise isiku X OÜ tegevus on põhjustanud

Pangale reaale ohu mainekahju tekkimiseks. Tegevus, milles kahtlustatakse X OÜ juhatuse

liikmeid on kelmus. X OÜ on olnud aastaid Panga kliendiks ning see toob Pangale reaalse

mainekahju.

59. Kostja väidab, et arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste

punktiga 20.4. Toodud punkt sätestab, et enne Lepingu erakorralist ülesütlemist kaalub Pank

põhjalikult kõiki asjaolusid ja langetab otsuse, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest.

60. Hageja mainib, et Kostja pole Hageja poole pöördunud ja seetõttu ei olnud Kostjal

võimalik kõiki asjaolusid kaaluda. Hageja ekslikult arvab, et Pank peab lepingu ülesütlemisel

konsulteerima või teavitama klienti. Panga üldtingimuste punkt 20.4. sätestab Panga siseste

reeglite täitmise ja ennekõike lepingute erakorralisel ülesütlemisel, kus otsuse võtab vastu

kollegiaalne organ. Seega kaalus kostja põhjalikult kõiki asjaolusid enne otsuse langetamist.

61. Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus VÕS §196. VÕS §196 lõige (1)

sätestab, et Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega

järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja olid

olemas järgmised faktid: 1) Kostja lõpetas hageja seotud isikuga X OÜ-ga ärisuhte rahapesu

kahtluse olemasolul; 2 ) Hageja peeti kinni esitades talle suures ulatuses kelmuse kahtlus.

62. Kostja jaoks need kaks ülaltoodud fakti on mõjuvaks põhjuses VÕS §196 lg 1 mõttes.

63. Samas Krediidiasutuste seadus (KAS) sätestab § 89 lg (9), et Krediidiasutus on vaba

otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas KAS

9 / 22

§89 lõiks 9¹ sätestab, et Krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu

sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse

esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on

vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses

sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse

teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise

organisatsiooniga.

64. Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS

§ 138). Arvelduskontolepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks on rahapesukahtlus, mis

tuleneb hagejaga seotud isiku X OÜ tegevusest, kus hageja on juhtorgani liige ehk otsuseid

vastu võetav juhtiv isik.

65. Kostjal oli kahtlus, et hageja tegeleb rahapesuga, kuna kostjal on hageja poolt esitatud

dokumentidest tuleneva info alusel on kujunenud teadmine, mis viitab sellele, et tehing

suunatud rahapesu toimepanemisele või saadud vara varjamisele ning hoolsusmeetmete

rakendamisel ei ole seda teadmist kõrvaldatud.

66. 09.11.2022 andis hageja korralduse Pangale kanda üle teisele isikule summa 119,000.00

EUR. Kuna makse vastas teatud parameetritele, peatas kostja maksete sõelumise programm

makse ja suunas selle täiendavale kontrollile.

67. 10.11.2022 kell 09.05 tegi Pank hoolsusmeetmete teostamise raames vastavalt RahaPts-le

§ 20 e-mailiga kliendile päringu makse alusdokumentide esitamiseks panagale.

68. 11.11.2022 kell 16.19 esitas Kostja lepingu itaalia keeles (pank võtab vastu inglise, eesti

ja venekeelseid dokumente).Vastavalt Panga Üldtingimuste punktile 5.4. on Võõrkeelsete

dokumentide korral Pangal õigus täiendavalt nõuda dokumentide tõlget eesti või mõnesse

teise Panga poolt määratud keelde. Tõlge peab olema teostatud vandetõlgi poolt või tõlgi

allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Samas oli dokument poolte poolt allkirjastamata

nagu seda nõuab VÕS 11 lg (4) ja nimelt: Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui

lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole

poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping

loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool.

69. 14.11.2022 esitas Pank kostjale täiendava päringu, millele hageja ei ole vastanud.

21.11.2022 tagastas Pank hageja poolt algatatud makse hageja kontole. Klient ei esitanud

muid dokumente, mis tõestaksid käesoleva tehingu läbipaistvust ja seaduslikkust. Seega ei

saanud kostja täita hagejast tulenevatel põhjustel Pangale kohustuseks pandud

hoolsusmeetmeid.

70. Pank käsitleb dokumentide esitamata jätmist arvelduskontolepingu tingimuste

mittetäitmisena ja lepingu olulise rikkumisena RahaPTS tähenduses § 42 lg 1 ja lg 4.

71. Kostja on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemine on seaduslik ja kostjal on selleks

õiguslik alus, seega ei saa olla laenulepingu ülesütlemine tühine.

72. Lepingute ehk ärisuhte lõpetamine johtus Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses

sätestatud hoolsusmeetmete täitmisest § 20 ja § 42 lg 1. RahaPts § 3 punktis 5 sätestab

ärisuhte mõiste. Sellest paragrahvist tulenevalt on kõik sõlmitud lepingud kliendiga ärisuhe.

Seega on kostja kohustatud lõpetama rahapesus kahtlustatava isikuga kogu ärisuhte nii

arvelduskonto- kui ka laenulepingu.

10 / 22

73. Kostja tugines laenulepingu lõpetamisel järgmistele õiguslikele alustele s.o laenulepingu

üldtingimustes sätestatud punkt 9.1.5, mis viitab Laenusaaja kohustuste punktile 2.1.4.

alapunktile g) „sündmused, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu

tingimuste täitmise laenusaaja poolt“, panga üldtingimuste punkt 17.4. „kui

arvelduskontoleping lõpetatakse siis lõpevad ka kõik arvelduskontolepinguga seotud lepingud

ning VÕS §196 lg 1 „Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

74. Kostja esitab oma vastuväited hageja väitele, et laenulepingu ülesütlemine ei tulene

laenulepingu üldtingimustes:

75. 28.11.2017.aastal sõlmisid kostja ja hageja laenulepingu nr 15962017F .Laenusumma on

280 000 tuhat eurot ning laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli kokku lepitud 28.11.2042.

a.

76. Laenulepingu(te) üldtingimuste peatükis 9 „Lepingu erakorraline ülesütlemine“ punktis

9.1. on sätestatud Panga õigus laenuleping(ud) üles öelda ning nõuda Laenusaajalt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui leiab aset kasvõi üks

alljärgnevalt loetletud sündmustest:, millisteks on punkti 9.1.5 toodud viide: „kui esinevad

Lepingu punkti 2.1.4 alapunktides b), c), d), f), g) nimetatud asjaolud. Laenulepingu

üldtingimuste punktis 2.1.4 g) on sätestatud, et Laenusaaja kohustus on teavitada Panka

sündmustest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste

täitmise Laenusaaja poolt. Punkt 2.1.4. g) on laia tõlgendusega, kuna ei ole võimalik eraldi

välja tuua kõik võimalikud sündmused, mis võivad olla takistuseks Laenulepingu täitmisele

Laenusaaja poolt.

77. Novembrikuus 2022 kostja sai teada, et esinevad Lepingu punktis 2.1.4. g) all mõeldud

sündmused ja nimelt hageja kahtlustatakse ulatuslikus kelmuses ning ta on võetud vahi alla ja

arestitud on kõik tema rahalised vahendid. Kostja kaalus põhjalikult enne lepingu erakorralist

ütlemist kõiki asjaolusid ja langetas otsuse lepingu üles ütlemisest.

78. Kostja viitas laenulepingu ülesütlemisavalduses selgelt Laenulepingu üldtingimuste

punktile 9.1.5, VÕS §196 ning Panga Üldtingimuste punktile 17.4. Seega oli Kostjal alus

arvata, et esinevad sündmused, mis oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu

tingimuste täitmise Laenusaaja poolt. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda oma

väitele, et laenulepingu ülesütlemise alus ei tulene laenulepingu üldtingimustest.

79. Kostja lükkab ümber hageja väited, et laenulepingu ülesütlemise alus ei tulene panga

üldtingimuste punktist 17.4 ja esitab oma seisukoha ja järelduste selle kohta, et üldtingimuste

p.17.4 ja laenulepingus sätestatu koostoimes tõendavad arvelduskontolepingu ja laenulepingu

seotust omavahel.

80. Kostja rõhutab, et kõik Panga kliendid enne lepingute allkirjastamist tutvuvad panga

ülddokumentidega ning kirjutavad alla, et on läbi lugenud Panga üldtingimused ja muud

üldised dokumendid, on saanud aru dokumendi sisust ning aktsepteerivad neid. Seega on

Laenulepingu sõlmimise eelduseks Kliendipoolne Panga Üldtingimuste, Tootetingimuste ja

Hinnakirja aktsepteerimine ja arveldukonto avamine Pangas. Hageja on allkirjastanud

arvelduskontolepingu, kus on selgelt välja toodud lause, et klient kinnitab, et on tutvunud

panga üldtingimustega ja aktsepteerib neid.

81. Kostja on seisukohal, et panga üldtingimuste punktis 17.4. sätestatu ja nimelt „konto

sulgemise momendist loetakse kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ja neist lepingutest

tulenevate kohustuste tähtaeg saabunuks“, ulatub kõikidele panga lepingutele, kuna

11 / 22

arvelduskonto omamine AS TBB pangas on oluline tingimus. Sellele viitavad järgmised

eraisiku laenulepingu nr 15962017F oluliste tingimuste punktid: 1) laenulepingu punkt 1.3.6.

sätestab, et Laenusaaja ja Pank on kokku leppinud, et Laenusumma või selle osa kantakse I.

T. Pangas avatud arvelduskontole; 2) laenulepingu punkt 1.4.“Intress“ kaks viimast lauset:

„Lepingu allakirjutamisega annab Laenusaaja Pangale õiguse debiteerida Laenusaaja kontot

Pangas laenu kasutamise eest tasumisele kuuliuva intressi suuruses summas ja Laenusaaja

kohustub kindlustama debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol. Lepingu

allakirjutamisega annab Laenusaaja pangale õiguse debiteerida Laenusaaja kontot pangas

laenusumma kasutamise eest tasumisele kuuluva intressi suuruses summas ja Laenusaaja

kohustub kindlustama debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol.“ 3) laenulepingu

punkt 1.7 „Viivis“ viimane lause: Lepingu allakirjutamisega annab Laenusaaja pangale õiguse

debiteerida Laenusaaja kontot pangas viivise ja/või muu lepinguga ettenähtud leppetrahvi

ulatuse summas ja Laenusaaja kohustub tagama debiteerimiseks piisava summa olemasolu

oma kontol pangas. 4) laenulepingu punkt 1.9.“Laenusumma tagastamine“ Viimane lause

sätestab, et:“ Lepingu allakirjutamisega annab laenusaaja pangale õiguse debiteerida laenu

tagastamise tähtajal ja/võ maksegraafikus ettenähtud tähtajal Laenusaaja kontot pangas

laenusumma ja/või maksegraafikus ettenähtud tähtajal Laenusaajakontot pangas laenusumma

ja/või selle kokkulepitud osa suuruses summas ja Laenusaaja kohustub tagama

debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol 5) Oluliste tingimuste punkt 1.11. on

püsimaksekorraldus. Välja toodud nii maksja I. T. nimi kui ka konto nr EEXXX. Kuna

püsimaksekorraldus on sisse viidud lepingu oluliste tingimustesse, in see tõendiks, et laenu

saamiseks AS TBB pangas on arvelduskontolepingu omamine AS TBB pangas oluliseks

tingimuseks.

82. Hageja on allkirjastanud 27.11.2017 Euroopa Standardiinfo Teabelehe, kus punktis 6

„Lisakohustused“ on sätestatud millistel tingimustel väljastatakse laenu. Üheks selgelt välja

toodud kohustuseks on „arvelduskontolepingu sõlmimine enne laenulepingu sõlmimist ja

hoidmine kehtI.a kuni laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Arvelduskontolepingut

ei saa enne lõpetada, kui laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud“. Dokumendis on

selgelt välja toodud panga reegel, et laenu saamiseks ja laenulepingu kehtivuse ajal peab

kliendil olema kehtiv arvelduskontoleping.

83. Seega lähtuvalt punktidest 3.5, 3.5.6, 3.5.7. ja 3.6 leidub tõendus kostja väidetele, et

laenulepingute ülesütlemise alus tuleneb üldtingimuste punktist 17.4.

84. Kostja esitab vastuväited hageja väitele, et Üldtingimuste punkt 17.4. on tühine vastavalt

VÕS § 42 lõikele 1.

85. Panga Üldtingimuste punktis 17.4. on sätestatud, et konto sulgemise momendist loetakse

kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ja neist lepingutest tulenevate kohustuste tähtaeg

saabunuks. Hageja viitab oma avalduse punktis 2.4 ja selle alapunktides, et Panga

Üldtingimuste punkt 17.4. on tühine. Võlaõiguse § 37 lõikes 1 sätestab, et tüüptingimused on

lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui

lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende

olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

86. Vastavalt Krediidiasutuste seaduse (KAS) §89 lg (5) peavad olema Krediidiasutuse

sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste

suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud avaldatud

krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud

tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.

KAS § 89 lg 6 on Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes kõigi krediidiasutuse klientide

12 / 22

suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse

ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja

üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. KAS §89 lg (7)

järgi kinnitab, muudab ja tühistab Üldtingimusi krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes

tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja

pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine

krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku

kokkuleppega.

87. Antud juhul on tüüptingimused lepingu osaks sest hageja allkirjastas 30.05.2017 eraisiku

arvelduskontolepingu, millega kinnitas, et on tutvunud Panga Üldtingimustega,

Arvelduskontolepingu tingimustega ja Maksetingimustega, et on neist aru saanud ja on nõus

neid tingimusi täitma.

88. Kostja kui tingimuse kasutaja toob välja seisukoha, et punktis 17.4. sätestatud üldtingimus

ei ole ebamõistlikult kahjustav tingimus. Kostja põhjendab oma väidet võttes aluseks VÕS §

42 lõikes 2 sätestatu: tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb

õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Panga Üldtingimuste

punkt on laiema tõlgendusega ja kostja peab kohtule selgitama, et kostja käsitleb selle punkti

all osaliselt ka tingimust, mis tugineb RahaPts sätestatud normil ja nimelt § 3 p.4 ärisuhte

mõiste defineerimisel ja RahaPts §42 lg 1 punktid 1. ja 2. Kostja on RahaPts mõistes

kohustatud isik seega on kohustatud täitma kõiki RahaPts sätestatud õigusnorme. Seega on

kostja seisukohal, et Panga Üldtingimuste punkt 17.4. tugineb osaliselt ka õigusaktil.

89. Hageja viitab oma avalduse punktis 2.4.3., et tegelikkuses ei ole kostja ise lähtunud

üldtingimuste punktist 17-4, mille kohaselt peaks justkui „laenuleping lõppema automaatselt

konto sulgemisega“. Kostja lõpetas laenulepingu erakorraliselt ja andis vastavalt VÕS §114

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kostja on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemisel

tuleb anda laenusaajale võimalus ajaliselt tasuda või refinantseerida oma kohustus.

90. Kostja väidab vastu hageja väidetele et lepingute lõpetamine on vastuolus VÕS 196

(puudub mõjuv põhjus) ja hageja väitele, et e) lepingute lõpetamine on vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 6 ja § 7) ja nimelt:

91. Kostja on seisukohal, et laenulepingu lõpetamiseks eksisteerib mõjuv põhjus ja kostja

saab õiguslikult tugineda VÕS §196 lõikele 1. Laenulepingu lõpetamine ei ole vastuolus VÕS

§6 sätestatud hea usu põhimõttega ja VÕS §7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega kuna

ärisuhte, ehk lepingute ülesütlemine on ajendatud RahaPts §20 ja § 42 lg 1 punktides 1 ja 2

sätestatud hoolsusmeetmete täitmisel kostja poolt. Ärisuhe isikuga, kes kvalifitseerub panga

riskimaatriksi alusel kui kõrge riskiga klient, kes on seotud rahapesu kahtlustuse saanud

juriidilise isikuga, olles ise selle juriidilise isiku juhtorganis, ei ole võimalik. Seega kostja

arvates eksisteerib VÕS §196 lõikes 6 sätestatud mõjuv põhjus ning hageja ei saa tugineda

lepingute lõpetamise tühisusele.

92. Hageja oma avalduse punktides 2.7.3 ja 2.7.4 viitab Financial Actions Task Force (FATF)

ehk rahapesuvastase töögruppi poolt kehtestatud juhisele, mille järgi tuleb pankadel

kohaldada terviklikku riskipõhist lähenemisviisi ning toob välja, et lepingu ülesütlemine tohib

olla vaid kaasuspõhine ja üksnes olukorras, kus rahapesu või terrorismi riski ei ole võimalik

leevendada. Kostja majandusstrateegia on saavutada usaldusväärne kliendibaas. Kostjal on

ülesehitatud hoolsusmeetmete täitmise protseduur ning riskimaatriks, mille alusel selgitatakse

välja kõrge riskiga kliente. Kostja on seisukohal, et just hagejaga lepingu ülesütlemine ongi

selgelt kaasuspõhine, kuna rahapesu riski ei ole võimalik leevendada sest hageja juhitud

13 / 22

tegevus on tekitanud rahapesu ja kelmuse kahtlust politseiorganitel rahvusvahelisel tasemel,

mis on leidnud ka kajastust meedias.

93. Seega, tulenevalt ülaltoodust on kostjapoolne otsus lõpetada ärisuhte ehk erakorraliselt

öelda üles arvelduskonto- ja laenulepingud I. T.´iga on seaduslik ja põhjendatud. Ärisuhte ehk

lepingute ülesütlemine ei ole tühine.

94. 06.09.2023 menetlusdokumendis on kostja võtnud hagi osaliselt õigeks laenulepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivuse tuvastamise osas vastavalt TsMS

§ 440 lg 3.

95. 25.07.2023 tegi kostja otsuse võtta hagi osaliselt laenulepingu lõpetamise vaidlustamise

osas õigeks ning taastada hageja laenuleping tehniliselt süsteemis alates 01.08.2023. Vastav

teade koos laenulepingu graafikuga on edastatud hageja esindajale e-maile aadressile' XXX.

Kohtuotsuse põhjendused

96. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



30.05.2017 on I. T. (edaspidi hageja) ja AS TBB pank (edaspidi kostja) vahel sõlmitud

arvelduskontoleping, mille alusel avati hagejale arvelduskonto EEXXX (dtl 28).



28.11.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 15962017F, mille järgi

andis kostja hagejale laenu summas 280 000 eurot tähtajaga 28.11.2042. Laenulepingu p 1.10.

järgi seati laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kolm hüpoteeki (dtl 19-27).



23.11.2022 edastas kostja hagejale teate 30.05.2017 arvelduskontolepingu erakorralise

ülesütlemise kohta. Arvelduskontolepingu ülesütlemist on põhjendatud kostja teenuse

osutamise üldtingimuste p-dega 20.2.5 ja 20.2.8. Teate kohaselt lõpetati leping

etteteatamiseta, s.t 23.11.2022 (dtl 33-34).



23.11.2022 edastas kostja hagejatele laenulepingu ülesütlemise avalduse. Avalduses

on märgitud, et kuna kostja ütles 23.11.2022 üles ühepoolselt ja erakorraliselt 30.05.2017

sõlmitud arvelduskontolepingu, siis lõpetab kostja erakorraliselt ka laenulepingu alates

12.12.2022. Teate kohaselt andis kostja hagejale tähtaja laenu põhisumma, mis on 248 933,28

eurot ja intressi tasumiseks. Tasumise tähtaeg on 14 päeva alates 23.11.2022 teate

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 12.12.2022 (dtl 29-32).

97. Hageja I. T. on esitanud hagi AS TBB pank vastu AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud

hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ja 28.11.2017 sõlmitud

laenulepingu nr 15962017F ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja eelnimetatud lepingute

kehtivuse tuvastamise nõudes.

98. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

99. Kostja on 06.09.2023 menetlusdokumendis võtnud hagi osaliselt õigeks laenulepingu

ülesütlemise ja kehtivuse tuvastamise osas vastavalt TsMS § 440 lg 3.

100.

Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastab AS TBB

pank poolt 23.11.2022 tehtud laenulepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja I. T. ja AS TBB

pank vahel 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 15962017F kehtivuse. Kostja osas on hagi

õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

laenulepingu kehtivuse tuvastamise osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

14 / 22

101.

Seega tuleb kohtu lahendada järgnevalt I. T. hagi AS TBB pank vastu AS TBB pank

poolt 23.11.2022 tehtud hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja arvelduskontolepingu kehtivuse tuvastamises osas.

102.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus 30.05.2017 poolte vahel sõlmitud

arvelduskontoleping erakorraliselt üles öelda ja kas leping on kehtivalt üles öeldud. Kohus

kontrollib seega esmalt, kas lepingu ülesütlemisel on täidetud formaalsed ja materiaalsed

eeldused. Seejärel kohus hindab, kas ülesütlemisega kaasnesid taotletud õiguslikud tagajärjed.

103.

Lepingu ülesütlemine vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1

järgsetele tehingu tunnustele. Siittulenevalt on kohaldatavad ka vastavad TsÜS-i sätted

tehingu tühisuse ja tühistamise kohta. Seega kui ülesütlemisavalduse eeldused (formaalsed

või materiaalsed) puuduvad, ei saa ülesütlemist lugeda toimunuks, s.o vastava

ülesütlemisavalduse alusel ei ole leping lõppenud.

104.

Võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise viisi: korralist (VÕS § 195 lg 3) ja

erakorralist (VÕS § 196). Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping

ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes mõjuva

põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist

(erakorraliselt).1 VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult,

kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Samas seadus ei tunnusta tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise õigust

piiramatult. Pea kõigi olulisemate kestvuslepingute puhul on seaduses sätestatud kord ja

tähtajad lepingu korraliseks ülesütlemiseks ning piirangud selle õiguse kasutamiseks.2

105.

VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda

juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus

tuleb teha VÕS § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 711 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul

püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus

poolte vahel kokkulepitud keeles.

106.

Lepingu ülesütlemine toimub vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus peab TsÜS § 69

lg 2 kohaselt olema selle saajale kättesaadavaks tehtud.

107.

Pooled ei vaidle asjaolus, et hageja on saanud kätte nõuetekohases vormis lepingu

ülesütlemise teate. Kostja on saatnud hagejale 23.11.2022 teate arvelduskontolepingu

erakorralise ülesütlemise kohta, milles on arusaadavalt välja toodud, milline leping ja millal

lõpetatakse (tlk dtl 33-34).

108.

Kohtu hinnangul on seega täidetud arvelduskontolepingu ülesütlemise formaalsed

eeldused.

109.

Kohus hindab järgnevalt, kas kostja poolt väljatoodud lepingu ülesütlemise aluste

puhul on täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.

110.

Hageja leiab, et arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus VÕS § 7101 lg-ga 2,

hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138) ja kostja üldtingimuste p-dega 20.25, 20.2.8 ja

20.4.

111.

Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 7101 lg-st 2 tulenevale põhimakseteenuse lepingu

sõlmimise kohustusele.

1 V.Kõve. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, lk 954-954

2 Samas, lk 955

15 / 22

112.

VÕS § 7101 lg 2 1. lause kohaselt on krediidiasutus Euroopa Liidus seaduslikul alusel

elavale tarbijale VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste osutamiseks kohustatud

tarbija põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu, lähtudes käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab võimaldama

põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu. Tarbijal ei ole

õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali kasutamise

võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku. Viidatud VÕS § 7101 lg 1

kohaselt peavad lepingu sõlmimiseks isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastama

seaduses sätestatule ning makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või

makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Eeltoodud regulatsioon seab tarbijate õigused

põhimakseteenuste tagamise osas erilise kaitse alla ning tarbijaga põhimakseteenuse lepingu

sõlmimisest keeldumine ja siittulenevalt ka lepingu ülesütlemine ilma mõjuva põhjuseta ei ole

võimalik.

113.

Samas ei ole makseteenuse (läbi viite VÕS § 7101 lg-s 1 sätestatud tingimustele ka

põhimakseteenuse) lepingu sõlmimise kohustus absoluutne. Eriseadused (peamiselt avalik-

õiguslikud) näevad ette täpsustusi ning kitsendusi või seavad täiendavaid nõudeid

kliendisuhte loomisele. Krediidiasutuse õigust klienti valida piirab muuhulgas ka VÕS § 710¹

lg 5, mille kohaselt on pank kohustatud konkreetselt põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest

keelduma RahaPTS §-s 42 sätestatud alustel.

114.

Krediidiasutustel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest

(RahaPTS) ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus ebaseadusliku, kõrge riskiga ja

kahtlase tegevuse ennetamiseks ning lõpetamiseks. RahaPTS §-s 20 on kirjeldatud primaarsed

hoolsusmeetmed, §-s 37 täiendavad hoolsusmeetmed, arvestada tuleb ka Finantsinspektsiooni

ja Rahapesuvastase töökonna (FATF) juhenditega. Krediidiasutuste lepinguvabadus (KAS §

89 lg 9) on vajalik, et tagada krediidiasutuste õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega,

kes on vastavuses krediidiasutuse riskiisuga, mille krediidiasutus võib RahaPTS § 10 lg 3

järgi ise määrata. Põhimakseteenuse saamise õigust on proportsionaalne piirata rahapesu

tõkestamise eesmärgil (direktiivi 2014/92/EL art 16 lg 4). RahaPTS järgi peab kohustatud isik

ärisuhte loomisel, selle vältel ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral

rakendama seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid.

115.

Riigikohtu 22.03.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-3552 p-s on 21.1 selgitud, et tarbija

juurdepääsuõigus põhimakseteenustele tuleneb direktiivi 2014/92/EL art-st 16 ja VÕS § 7101

lg-st 2. Põhilised makseteenused on muutunud tänapäeva ühiskonna majandus- ja

ühiskonnaelu vältimatuks eeltingimuseks, millele ligipääsu omamata on raskendatud kõige

igapäevasemad toimingud, nagu sissetuleku (töötasu või sotsiaaltoetuste) saamine, arvete ja

maksude tasumine, kaupade ning teenuste ostmine jne. Makseteenuseid loetakse mh

elutähtsateks teenusteks hädaolukorra seaduse § 36 lg 3 p 1 järgi. Sama kohtuotsuse punkti

21.2. on selgitatud, et „Direktiivi 2014/92/EL preambuli p-s 34 rõhutatakse, et

krediidiasutustel on küll oluline tagada, et kliendid ei kasuta finantssüsteemi sellistel

ebaseaduslikel eesmärkidel nagu pettus, rahapesu või terrorismi rahastamine, ei tohiks nad

seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise ja kasutamise teel

saada kasu siseturu eelistest. Seetõttu ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2005/60/EÜ sätteid kasutada ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate

tagasilükkamiseks. Põhimaksekonto avamisest keeldumine või põhimaksekonto lepingu

lõpetamine peaks direktiivi 2014/92/EL preambuli p 47 järgi olema krediidiasutusele lubatud

üksnes erijuhtudel, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja

uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral. Isegi sel juhul on keeldumine

põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et

õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas.“

16 / 22

116.

Õiguskantsler on leidnud, et pankadel on õigus ja kohustus leping erakorraliselt üles

öelda, kui pank ei suuda täita hoolsusmeetmeid või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või

terrorismi rahastamisega (13.01.2023 nr 5-3/2306693).

117.

Käesoleval juhul on 23.11.2022 kostja poolt hagejale edastatud arvelduskontolepingu

erakorralise ülesütlemise teates kostja tuginenud kostja üldtingimuste punktidele 20, 20.2.5 ja

20.2.8.

118.

Kohus tuvastab, et kostja üldtingimuste punktide 20.1. ja 20.2 kohaselt Pangal on

õigus Leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine).

Põhjus on mõjuv, kui klient või temaga seotud isik ei täida üldtingimustes sätestatud

kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa pank täita temale seatud

kohustusi või lepingu tingimusi sh (punkt 20.2.5) kui kasutab tehingu tegemisel variisikut või

on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlus ja (punkt 20.2.8) kui isiku või temaga seotud juriidilise isiku tegevus või

tegevusetus on põhjustanud Pangale või Pangaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale

juriidilisele kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks (dtl 40-46).

119.

Kohus leiab, et arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise alus ei pea tulema

poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest, vaid võib tuleneda ka seadusest.

120.

Kuigi kostja ei ole 23.11.2022 hagejale edastatud arvelduskonto erakorralise

ülesütlemise teates täpsustanud, millised on kostja poolsed konkreetsed etteheiteid hagejale,

siis erakorralise ülesütlemise teates välja toodud viidetest kostja üldtingimustele võib kohtu

hinnangul järeldada, et kostja on hagejaga ärisuhte lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 p 2 alusel

(põhjusel, et kostjal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega), sest

kostja üldtingimuste punkt 20.2.5 annavad aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks juhul,

kui Pangal on kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlus.

121.

05.01.2023 esitatud vastuses hagile kostja tugineb VÕS § 7101 lg-le 5, mille kohaselt

krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma vastavalt

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lg-le 1, jättes märkimata,

millisele punktile ta tugineb. Kostja on selgitanud, et ta on suhelnud Rahapesu andmebürooga

ning oli kohustatud esitama Rahapesu andmebüroole hageja kohta käivat informatsioon.

Seega on antud lepingute lõpetamine ehk ärisuhte lõpetamine hagejaga on alust saanud

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmisest ja ei saa

olla vastuolus õigusaktidega. Samuti leiab kostja, et arvelduskonto lõpetamise mõjuvaks

põhjuseks on rahapesu kahtlus, mis tuleneb hagejaga seotud isiku X OÜ tegevusest, kus

kostja on juhtorgani liige ehk otsuseid vastuvõttev isik.

122.

Eeltoodust saab kohus järeldada, et vastuses hagile on kostja tuginenud

arvelduskontolepingu ülesütlemise alusena, et esineb kahtlus, et tegemist on rahapesu või

terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 42 lg 1 p 2).

123.

09.09.2023 menetlusdokumendis on kostja tuginenud asjaolule, et kuna hageja ei

esitanud kostjale vajalikke dokumente, siis ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel

teostada kostjale pandud hoolsusmeetmeid. Kostja on selgitanud, et kostjal oli kahtlus, et

hageja tegeleb rahapesuga, kuna kostjal on hageja poolt esitatud dokumentidest tuleneva info

alusel on kujunenud teadmine, mis viitab sellele, et tehing on suunatud rahapesu

toimepanemisele või saadud vara varjamisele ning hoolsusmeetmete rakendamisel ei ole seda

teadmist kõrvaldatud.

124.

Kohus märgib, et RahaPTS § 42 lg 1 punktides 1 ja 2 on erinevad olukorrad:

hoolsusmeetmete täitmise võimatus ei pruugi veel tähendada rahapesu kahtlust ning

17 / 22

rahapesukahtlus võib tekkida ka olukorras, kus kohustatud isik on hoolsusmeetmeid

nõuetekohaselt täitnud.

125.

RahaPTS § 42 lõikes 1 on selgitatud, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või

võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt

üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid

hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Sama paragrahvi lõikes 4 on selgitatud, et kui käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud

olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu

rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping

etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest

tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

126.

KAS § 89 lg 91 sätestab, et krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse

lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist KAS § 89 lõikes 2 nimetatud viisil,

sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise

õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses

sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse

teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise

organisatsiooniga.

127.

Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja lõpetas hagejaga lepingu RahaPTS § 42

lg 4 tulenevalt, siis puudus kostjal KAS § 89 lg 91 kohaselt kohustus avalikustada hagejaga

makseteenuse lepingute ülesütlemise põhjuseid. Ka varasemas kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et ülesütlemise põhjendus võib olla minimaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus

tsiviilasjas nr 2-21-4740/34, p 26).

128.

Kostja on kohtule esitanud elektroonilise kirjavahetuse kostja halduri ja hageja vahel.

Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt 09.11.2022 andis hageja korralduse Pangale kanda üle

M. R. 119,000.00 EUR. Kohus tuvastab, et kostja klienditoe vanemspetsialist on 10.11.2022

palunud hagejal esitada nimetatud väljamaksega seotud põhilised dokumendid ja selgitada

tehingut. 11.11.2022 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on selgitanud, et seoses

kohtuliku arutamisega hageja ja Itaalia kodaniku R. M. vahel saavutati kokkulepe, mille

tingimuste kohaselt peab hageja maksma talle 3 korda 119 00 eurot poole aasta jooksu.

Hageja on lisanud e-kirjale kokkuleppe teksti. Kohus tuvastab, et kostja klienditoe spetsialist

on saatnud seejärel 14.11.2022 hagejale e-kirja, milles on selgitanud, et dokumendil, mille

hageja esitas, ei ole allkirja või muid tunnuseid, mis osutaksid sellele, et see oleks juriidiline

või ametlik dokument. Kahjuks TBB ei soorita makset selle alusel, seda enam, et kõik on veel

ka itaalia keeles. TBB võta vastu dokumente, mille keel on EST, ENG, RUS (dtl 219-221,

tõlge eesti keelde 302-304). Kostja selgituse kohaselt hageja ei vastanud kostja 14.11.2022 e-

kirjale ja 21.11.2022 tagastas kostja hageja poolt algatatud makse hageja kontole. Kostja

väitel hageja ei esitanud muid dokumente, mis tõestaksid antud tehingu läbipaistvust ja

seaduslikkust. Seega ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel täita panga kohustuseks

pandud hoolsusmeetmeid. Kostja käsitleb dokumentide esitamata jätmist

arvelduskontolepingu tingimuste mittetäitmisena ja lepingu olulise rikkumisena RahaPTS

tähenduses § 42 ja lg 4 tähenduses.

129.

RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt loetakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe

ja dokumentide andmisest keeldumist kliendi ehk käesoleval juhul hageja poolt lepingu

oluliseks rikkumiseks. Kohtu hinnangul tuleb eelnimetatud teabe ja dokumentide andmisest

keeldumiseks lugeda ka ebapiisava teabe ja dokumentide andmine.

18 / 22

130.

Hageja väitel kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks

jätnud vastavamata mistahes kostja küsimusele või palvele. 14.11.2022 kostja kirjas ei ole

nõutud enam midagi, vaid selgitatud, et ilma allkirjastatud ja tõlkimata dokumendita kostja

makseid ei teosta. Hageja oli peetud 20.11.2022 kinni ja võetud vahi alla, mistõttu polnud tal

enam ligipääsu oma e-postile ja võimalust kostja küsimustele või palvetele reageerida, isegi

kui need oleks 14.11.2022 kostja kirjas sisaldanud. Kohus märgib, et kostja saatis hagejale e-

kirja 14.11.2022, milles selgitas, et kostja ei soorita hageja poolt taotletud makset, sest

dokumendil, mille hageja esitas, ei ole allkirja või muid tunnuseid, mis osutaksid sellele, et

see oleks juriidiline või ametlik dokument. Kui hageja võeti vahi alla 21.11.2022, nagu hageja

seda ise väidab, siis oli tal siiski veel 6 päeva aega nõutavate dokumentide või selgituste

kostjale esitamiseks. Seda hageja aga ei ole teinud. Ka käesoleva tsiviilasja menetluse raames

ei ole hageja esitanud kohtule 09.11.2022 hageja poolt kostjale antud korralduse kanda üle

Mesie R. 119,000 eurot seotud allkirjastatud ja eesti keelde tõlgitud dokumente.

131.

Kostja on esitanud kohtule tõenditena RAB’i ettekirjutused hageja kontol vara

käsutuspiirangu kehtestamiseks (dtl 281-286). Kohus tuvastab, et RAB-i poolt on ettekirjutus

kontol oleva vara käsutuspiirangu kehtestamiseks 30 päevaks tehtud 02.12.2022, 30.12.2022

on tehtud uus ettekirjutus sama rahasumma osas käsutupiirangu kehtestamiseks 60 päevaks,

28.02.2023 on tehtud uus ettekirjutus sama rahasumma osa käsutupiirangu kehtestamiseks

mitte kauemaks kui 1 aastaks. Vaidlust pole selle üle, et need piirangud olid ajutised

(RahaPTS § 57 lg 1 ja 3) ja said maksimaalselt kehtida kuni üks aasta (RahaPTS § 57 lg 6).

Kohus tuvastab, et seoses ühe aasta möödumisega pöördus RAB halduskohtusse taotlusega

saada luba hageja vara kandmiseks riigi omandisse (RahaPTS § 57 lg 7), millise taotluse jättis

halduskohus rahuldamata (dtl 319-346). Kohus tuvastab, et 23.04.2024 määrusega on Tallinna

Ringkonnakohus jätnud rahuldamata Rahapesu Andmebüroo määruskaebuse ja Tallinna

Halduskohtu 30.01.2024 määruse resolutsiooni muutmata (dtl 379-391). Vaidlust pole selle

üle, et RAB on kohtuotsuse vaidlustanud ja hetkel on menetlus peatatud. Kohus tuvastab, et

kuni haldusasja nr 3-23-2814 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni on arestitud

hageja AS TBB Pank kontol nr EEXXX olev vara summas 120 000 eurot (dtl 351-352).

Seega ei vasta tõele hageja väide puudub alus hageja kontol asuva vara käsutamise

piiramiseks või riigi omandisse kandmiseks ning senine RABi käsutuspiirang lõppes juba

02.03.2024.

132.

Lisaks on kostja välja toonud, et hageja on kostja endise kliendi X OÜ üks juhatuse

liikmetest. Kostjal oli kahtlus, et hagejaga seotud isik X OÜ, keda juhib juhatuse liikmena

hageja, tegevus viitab rahapesu toimepanemisele. Pank ütles üles X OÜ-ga

arvelduskontolepingu 15.08.2022, mille ülesütlemise põhjuseks oli rahapesu kahtlus. Kostja

selgituse kohaselt RahaPTS § 23 tulenevate hoolsusmeetmete kohaldamise, sh äriseire

teostamise käigus analüüsis Pank Kliendi X OÜ tehinguid ning kontol teostatavaid

ülekandeid. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus esitas Pank Kliendile küsimusi tehingute

eesmärgi täpsustamiseks. X OÜ vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid tema

tegevuses asjaolud, mis suurendasid X OÜ riskiastet Panga sisedokumendis „Riskiisu

rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide

käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta Panga poliitikas seatud

riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Lisaks ilmnesid X OÜ vastuses tunnused, mille alusel ei

saa Pank lugeda Kliendi tegevust läbipaistvaks ega arusaadavaks.

133.

Kostja on viidanud, et X OÜ juhatuse liikmete I. T. ja S. P. tegevuse kohta on

Äripäevas ilmunud järgmised artiklid: 21.11.2022 XXX

22.11.2022 XXX

19.12.2022 Äripäevas ilmunud järgmine artikkel: XXX

19 / 22

134.

Kostja selgituse kohaselt hagejaga seotud juriidiline isik X OÜ teostades

majandustegevust andis välja laenu A OÜ-le. 31.05.2022 peatas kostja maksete sõelumise

programm kliendi X OÜ makse RMO2034344. Makse saaja: X OÜ; Saaja A OÜ;

Makseselgitus: Loan agreement LA-151118, kuupäev 15.11.2018, summa 50,000.00 eur.

Eelviidatud tehingu andmete analüüsi käigus selgus, et laenulepingu LA-15118,15.22.2018

alusel A OÜ-le väljastatud X poolt esialgne laenusumma 165,000.00 eur ei kajastu A OÜ

2018.a majandusaasta aruannetes. 28.08.2018 ja 05.09.2018 on A OÜ-le teostatud

makseselgitusega H laen ülekandeid veel kokku summas 225 000 eur. Hilisemate

laenulepingute lisadega on X OÜ poolt A OÜ-le väljastatud laenusummat suurendanud

järgmiselt: 26.07.2019 laenusumma 925 000.00 EUR, tähtaeg 26.07.2019; 24.03.2020

laenusumma 1 800 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 24.03.2020; 31.12.2020

laenusumma 2 000 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 31.12.2022; 03.08.2021

laenusumma 2 500 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 03.08.2021, tähtaega

31.12.2024.a (dtl 224-244, tõlge 305-310). Eelnimetatud tegevus viitab vara varjamisele, kuna

rahad liiguvad seotud isikute vahel. Kohus tuvastab, et X OÜ volitatud isik Pangas on P. T.,

kes on samal ajal ka A OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (dtl 246-248, tõlge 311).

135.

Kohus tuvastab, et hagejaga seotud isiku H OÜ ja A OÜ vahel on 08.08.2018

sõlmitud arvelduskontolepingu rendileping 08082018/1, mille kohaselt H saab kasutada A

OÜ kontosid SEB Pangas ja Luminor Bankis (dtl 249-250). Kohus tuvastab, et H OÜ endine

nimi on X Tech OÜ ja H OÜ juhatuse liige on alates 23.11.2027 hageja (dtl 287-292). Kohus

nõustub kostjaga, et arvelduskonto kasutamine pangas on võimalik vaid panga poolt

identifitseeritud isiku poolt ja isikuga sõlmitud lepingu/volikirja alusel. Pangakonto

rendileping ei ole kooskõlas seadusega, sest sellisel juhul ei ole kostjal võimalik täita oma

kohustus „tunne oma klienti“.

136.

Hageja on selgitanud, et 14.06.2022 peatas Panga maksete sõelumise programm

kliendi X OÜ makse RMO204055. Makse saatja: X OÜ; saaja: X OÜ; makseselgitus: Arve

22050004 vastavalt lepingule nr ETVL-DC3/019/2022; summa: 85300.78 EUR. Arvel oli

märgitud maksjaks X Tech OÜ, mitte X OÜ. Tehinguandmete analüüsi käigus paluti kliendil

makse sisu ja eesmärke selgitada. Panga küsimuste peale palus klient makse tühistada (dtl

254-257, tõlge 312-313).

137.

Kostja on selgitanud, et arvestades eeltoodud asjaoludega on kostjal tekkinud kahtlus,

et hagejaga seotud äriühingute puhul on loodud kontode võrgustik, mille eesmärk on vara

päritolu varjamine ja tehingu objektiks olev vara võib olla rahapesu objekt. Kuna hagejat kui

X OÜ juhatuse liiget kahtlustatakse kelmuses oli kostjal reaalne objekt, et hagejaga seotud X

OÜ kasutab kostja juures avatud arvelduskontosid kuritegelikult saadud rahaliste vahendite

legaliseerimiseks ehk rahapesuks.

138.

Kohus leiab, et käesoleval juhul kostja oli õigustatud lõpetama hagejaga erakorraliselt

arvelduskontolepingu kostja üldtingimuste punktide 20.2.5, 20.2.8 ja RahaPTS § 42 lg 1

punktides 1 ja 2 sätestatud aluselt. Kuna hageja ei esitanud 09.11.2022 hageja poolt kostjale

antud korralduses M. R. tehtava makse summas 119 000 eurot kohta nõutavaid dokumente ja

kostja tagastas 21.11.2022 hagejale tema poolt 09.11.2022 algatatud makse, siis ei saanud

kostja teostada RahaPTS § 20-s sätestatud hoolsusmeetmeid ja kostja kvalifitseeris sellise

hageja poolse käitumise RahaPTS § 42 lg 4 alusel olukorraks, kus kliendi poolt

hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine

loetakse oluliseks rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev

kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Lisaks oli kostja

suhelnud Rahapesu Andmebürooga ja oli kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole

hageja kohta käivat informatsiooni, mis on endaga kaasa toonud Rahapesu Andmebüroo

20 / 22

poolt kehtestatud ettekirjutused hageja kontol vara käsutuspiirangu kehtestamiseks, mis

kehtivad tänaseni (dtl 281-286). Asjaolu, et kostja kahtlused hageja poolt võimaliku rahapesu

teostamise osa olid põhjendatud, kinnitab asjaolu, et Rahapesu Andmebüroo on kostjale

teinud ettekirjutuse 02.12.2012 hageja kontol asuva vara osas käsutuspiirangu kehtestamiseks.

Samuti oli kostjal kahtlus, et hagejaga seotud X OÜ (hageja oli juhatuse liige) tegevus viitab

rahapesu toimumisele ja kostja lõpetas X OÜ-ga arvelduskontolepingu. Lisaks oli

23.11.2022 seisuga ilmunud meedias mitu artiklit selle kohta, et hageja on kinni peetud suures

krüptokelmuses ja vaidlust pole selle üle, et hageja on jätkuvalt vahi all seoses tegudega,

milles hagejat juba 2022 aasta novembri kahtlustati.

139.

Kohut hinnangul on kostja arvelduskontolepingu ülesütlemisel välja toonud selged

ülesütlemise põhjused ja on neid täiendanud käesolevas menetluses. Kuna üheks aluseks,

millele kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud, oli hagejal ja temaga seotud äriühingul

rahapesuga seonduvad kahtlused, siis ei peagi ega saagi krediidiasutus kahtluse korral

üksikasjalikult põhjendada lepingu ülesütlemise põhjuseid, kuna nimetatu võib kahjustada ka

võimaliku kuriteo uurimist. Krediidiasutusel on tulenevalt RahaPTS § 42 lg 4 ja § 49

kohustus teavitada tekkinud kahtlustest Rahapesu Andmebürood, millega lõppevad

krediidiasutuse ülesanded asjaolude väljaselgitamiseks.

140.

Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt arvelduskontolepingu ülesütlemine on

vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138). Riigikohtu praktika kohaselt on

tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu erakorraline ülesütlemine erijuhtudel lubatav,

mh rahapesu käsitlevate õigusaktide mittejärgmise korral (Riigikohtu lahend 2-21-3559, p

19).

141.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud

arvelduskontolepingu lõpetamine kostja poolt RahaPTS § 42 lg 4 alusel oli põhjendatud.

Seetõttu pole kostja poolt arvelduskontolepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagi hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja arvelduskontolepingu kehtivuse osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

142.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

143.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Käesoleval on kohus kostja poolse õigeksvõtu alusel rahuldanud hagi laenulepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivus nõudes ja jätnud rahuldamata hagi

arvelduskontolepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kehtivuse nõude. Seega on hagi

rahuldatud osaliselt.

144.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Käesoleval juhul ei võtnud kostja laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

laenulepingu kehtivus tuvastamise nõudes kohe õigeks, vaid alles menetlus käigus. Seega ei

ole alust jätta laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivuse

tuvastamisega seotud menetluskulusid hageja kanda. Kuna kohus on ühe hageja nõude

21 / 22

rahuldanud ja jätnud teise hageja nõude rahuldamata, siis kohus peab põhjendatuks jätta

menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

145.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

22 / 22