2-24-120813/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-120813

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. V. vastu võlgnevuse

nõudes

2092,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: E. V. , isikukood XXX

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E. V. vastu osaliselt.

2. Välja mõista E. V.-lt (E. V., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks:

2.1 E. V. ja Telia Eesti AS vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud

liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest

tulenevate kostjale esitatud arvete alusel võlgnevus 137,73 eurot ning viivised VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (137,73 eurot) perioodi 21.01.2022 kuni

21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja viivised alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 137,73

eurot) täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva resolutsiooni p-s nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 137,73 eurot).;

2.2 Telia Eesti AS ja kostja vahel 15.07.2020 järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 108,69 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 108,69 eurot perioodi 21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas 32,25 eurot ja

viivised alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 108.69 eurot) täieliku tasumiseni, kuid kokku

koos käesoleva resolutsiooni p-s nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui

põhinõude suurus (s.o 108,69 eurot);

2-24-120813

2.3 Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX

tulenev põhivõlgnevus 928,44 eurot, intress 22,46 eurot ja viivised lepingus sätestatud

määras s.o 9,9% aastas põhinõudelt 928,44 eurot perioodi 21.11.2024 kuni 21.03.2025 eest

summas 30,44 eurot ja viivised alates 22.03.2025 lepingus sätestatud määras 9,9% aastas

arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 928,44 eurot) täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 928,44 eurot).

3. Jätta hageja menetluskulud 68,14% ulatuses kostja E. V. kanda ja 31,86% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

4. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 521,27 eurot ning mõista nimetatud

summa E. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada kostjale otsus vajadusel kätte avalikult, otsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus

loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud

Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

2 (12)

2-24-120813

avalduse võlgnikult 2373,36 euro saamiseks. Kohus tegi 10.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule 20.09.2024 hagiavalduse E. V. vastu põhivõlgnevuse 1386,24 euro,

intressi 35,36 euro, lepingutasu 7,61 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 792,23 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 25.10.2024

hagiavalduse täienduse ja hagi tervikteksti. Hageja nõue põhineb Telia Eesti AS ja kostja

vahel sõlmitud lepingutest: 25.09.2018 sõlmiti Telia kliendileping; 12.02.2019 sõlmiti

Telia mobiilsideteenuste liitumisleping; 22.11.2019 sõlmiti seadmekindlustuse leping;

15.07.2020 sõlmiti järelmaksu müügileping nr XXX; 15.07.2020 sõlmiti

seadmekindlustuse leping; 12.11.2020 sõlmiti järelmaksu müügileping nr XXX.

Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 449 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,40% ning kokkulepitud intressimääraks 21,90%

aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodi 20.08.2020 - 20.07.2022. Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja

kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 19 eurot, millest kostjal on

tasumata 6,74 eurot. Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist

põhinõudelt 210,57 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2021

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 21,90% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, kuid

sellisest, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Järelmaksu müügilepingu nr XXX

alusel sai kostja kauba maksumusega 1198 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on

10,18% ning kokkulepitud intressimääraks 9,90% aastas. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.12.2020 - 20.11.2024.

Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu,

mis on lepingu kohaselt kokku 1 euro, millest kostjal on tasumata 0,87 eurot. Järelmaksu

müügilepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 1007,94 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani s.o 20.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,90% aastas

kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, kuid sellisest, et viivised kokku ei ületaks

põhivõlgnevust. Teenuse osutamise lepingute alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt

137,73 eurot viimase teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast

alates s.o 21.01.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024

seadusjärgses määras. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 450,49 eurot

(130,29+281,94+38,26). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

Telia Eesti AS järelmaksu müügilepingud üles 24.11.2021. Järelmaksu müügilepingute

ülesütlemise seisuga s.o 24.11.2021 oli kostjal tasumata järelmaksu müügilepingutest

tulenevad 20.09.2021, 20.10.2021 ja 20.11.2021 maksed. Järelmaksu müügilepingute

ülesütlemise seisuga s.o 24.11.2021 on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks

summas 428,49 eurot. Seega on kostjal järelmaksu müügilepingutest tulenev põhivõlg

summas 1218,51 eurot (1647,00- 428,49) ning teenuse osutamise eest põhivõlgnevus

summas 137,73 eurot (33,82+60,68+17,22+13,80+12,21). Telia Eesti AS loovutas nõuded

hagejale 19.03.2024.

3. 13.11.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kohus

toimetas hagimaterjalid ja 13.11.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

24.01.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva

07.02.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

4. Kohus palus 17.03.2025 kohtunõudega hagejal täpsustada nõude loovutamise asjaolusid.

Hageja esitas selgitused 19.03.2025.

3 (12)

2-24-120813

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

6. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus

kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo

05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid

õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

8. Kohus tuvastab et:

8.1.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 25.09.2018 Telia kliendilepingu nr 27758108,

millega kostja astus Telia Eesti AS kliendiks õigusega liituda Telia Teenustega,

kasutada e-Keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid Lepinguid Teliaga (dtl 150);

8.2.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.02.2019 Telia mobiilsideteenuste

kasutamiseks liitumislepingu nr XXX telefoninumbrile XXX ning kostja kohustus

tarbitud teenuste eest tasuma (dtl 151 - 153);

8.3.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 22.11.2019 mobiiltelefoni Huawei P30 Lite

seadmekindlustuse lepingu, mille alusel oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma 5,90

eurot (dtl 154 - 155);

8.4.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX

mobiiltelefoni Huawei P30 soetamiseks maksumusega 449 eurot, lepingutasu 19,90

eurot. Seega oli kaubamaksumus koos käibemaksuga 468,90 eurot. Lepingu

sõlmimisel tuli kostjal tasuda sissemakse summas 44,90 eurot. Lepingus märgitud

maksegraafiku alusel tuli kostjal tasuda igakuiseid osamakseid 20.08.2020 kuni

20.07.2022, s.o 24 kuud. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 30,40%,

intressi ja viivise määraks 21,90% aastas (dtl 156 - 162);

8.5.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 mobiiltelefoni Huawei P30

seadmekindlustuse lepingu, mille alusel oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma 7,90

eurot (dtl 163 - 164);

8.6.

Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.11.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX

kahe mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10 soetamiseks kogumaksumusega 1198 eurot

(2x599 eurot), lepingutasu 1 eurot. Seega oli kaubamaksumus koos käibemaksuga

1199 eurot. Lepingus märgitud maksegraafiku alusel tuli kostjal tasuda igakuiseid

osamakseid 20.12.2020 kuni 20.11.2024, s.o 48 kuud. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määraks 10,18%, intressi ja viivise määraks 9,90% aastas (dtl 165 - 168).

8.7 Kohtule esitatud arvetest (dtl 185 – 200) nähtuvalt ning hageja hagis esitatud andmete

4 (12)

2-24-120813

alusel (dtl 143) on kostjal järelmaksu müügilepingutest tulenev põhivõlg summas

1218,51 eurot (1647 eurot (kauba maksumus) - 428,49 eurot (kostjalt laekunud

summa)) ning teenuse osutamise eest põhivõlgnevus summas 137,73 eurot

(33,82+60,68+17,22+13,80+12,21), s.o kokku 1386,24 eurot.

9. Seega on Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping elektroonilise side

seaduse (ESS) § 91, võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3, § 8 lg 1 järgi, seadme

kindlustamise leping VÕS § 8 lg 1 järgi ning mobiiltelefonide puhul müügilepingud VÕS

§ 208 lg 1 järgi. Kuna kostja oli kohustatud tasuma ka ostetud mobiiltelefonide eest lisaks

müügihinnale ka intressi, siis on järelmaksulepingute puhul tegemist ka

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 401 lg 1, 2 ning § 402 lg 1 järgi.

10. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude

loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1

alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused

kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -

ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist.

Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus

või piiratakse seda, on tühine.

Hageja esitas nõude loovutamise osas selgitused 19.03.2025 menetlusdokumendis ning

märgib, et hagile lisatud nõude loovutamise teatisest (dtl 149), kust nähtub et Telia Eesti

AS on loovutanud kostja vastased nõuded hagejale 19.03.2024, on märgitud lepingu nr.

1498225 puhul tegemist kliendi numbriga. Hageja leiab, et Telia Eesti AS loovutas

hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale

loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on Telia Eesti AS lähtunud VÕS § 412

sätestatust. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb

edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale (dtl 261). Kostja ei ole vastuväidet nõuete

loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et

hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist

või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete

loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning Telia Eesti AS nõuded on

loovutatud kehtivalt hagejale.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Arvetest (dtl 185 –

200) nähtuvalt on kostjal teenuse osutamise ja seadmekindlustus lepingutest tulenev

põhivõlgnevus summas 137,73 eurot. Kliendilepingu nr 27758108 kohaselt oli kostjal

kohustus tasuda tema poolt tarbitud teenuste ja ostetud kaupade eest tasu kooskõlas poolte

vahel sõlmitud lepingutes, hinnakirjas ja tingimustes sätestatuga (dtl 150).

Seadmekindlustuslepingute alusel tuleb kindlustusmakse eelneva kindlustusperioodi eest

tasuda vastavalt järgimisel kuul esitatud arvele (dtl 154, 163). Kuivõrd kostja on kasutatud

mobiilside teenuste eest ja seadmekindlustusmaksete eest esitatud arved jätnud tasumata,

siis on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda Telia

Eesti AS ja kostja vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud

liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest

tulenevalt võlgnevus 137,73 eurot.

12. Teenuse osutamise lepingute alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 137,73 eurot viimase

5 (12)

2-24-120813

teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates s.o 21.01.2022

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 seadusjärgses määras (dtl 145).

Hageja esitab viivise arvestuse hagi lisana 6 (dtl 205). Vastavalt TsMS §-le 367 võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi

eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja

viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kostjale esitatud arvete

alusel põhinõudelt 137,37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

21.01.2022 kuni 21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja edasiulatuva viivise alates

22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla

jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus

tuvastab, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr

XXX ja 12.11.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

tarbijakrediidilepingutega.

14. VÕS § 406² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 15.07.2020 ja

12.11.2020, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%.

Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Järelmaksu müügilepingust nr XXX nähtuvalt on

kokkulepitud krediidi kulukuse määr 30,40% (dtl 156) ja järelmaksu müügilepingust XXX

nähtuvalt on krediidi kulukuse määr 10,18% (dtl 165). Seega ei ületa lepingute krediidi

kulukuse määrad VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ning lepingud ei ole tühised.

15. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 403⁴ lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja.

6 (12)

2-24-120813

Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas Telia Eesti AS

selgitused 30.03.2024 menetlusdokumendiga järgimselt:

-

Järelmaksu müügilepingu nr XXX puhul (dtl 110 – 111) kontrolliti kliendi poolt

esitatud andmeid ja kasutati nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise

analüüsimisel, kui avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit).

Kliendil oli rahuldav sisemine reiting, maksehäired puudusid. Maksevõimet hinnati

kliendi esitatud andmete põhjal, kus kostja märkis enda igakuiseks netosissetulekusk

801-1200 eurot ning kohustuste summaks 100 eurot. Telia erakliendi maksevõime

hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot

järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste

kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta.

-

Järelmaksu müügilepingu nr XXX puhul (dtl 112 – 113) kontrolliti kliendi poolt

esitatud andmeid ja kasutati nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise

analüüsimisel, kui avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit).

Kliendil oli rahuldav sisemine reiting, maksehäired puudusid. Maksevõimet hinnati

kliendi esitatud andmete põhjal, kus kostja märkis enda igakuiseks netosissetulekusk

801-1200 eurot ning kohustuste summaks 171,97 eurot. Telia erakliendi maksevõime

hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot

järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste

kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Telia Eesti AS ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohtule esitatud andmed ei

võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete

sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda

väidetud andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku

esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma

24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud.

Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus on

seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt on esialgne

krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Tulenevalt KAVS §

49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse

võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-

14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet

(2- 21-13098, p 21). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses

vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja

rikkus 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX ja 12.11.2020 järelmaksu

müügilepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 403⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

7 (12)

2-24-120813

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult

jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

Hageja on 20.02.2025 menetlusdokumendis esitanud alternatiivnõude (dtl 240) ning

märkinud, et juhul kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja hagiavalduse rahuldada

VÕS § 108 lg 1 alusel mõistes kostjalt välja:

-

järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 108,69 eurot (449,00-340,31) ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.07.2022 kuni 108,69 euro

tasumiseni.

-

järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 928,44 eurot (1198,00-269,56), viivis

lepingus kokku lepitud viivise määras (s.o kolmekordne seaduses sätestatud

viivisemäär ehk 24% aastas) alates 21.11.2024 kuni 928,44 euro tasumiseni ja

intressid 22,46 eurot.

Hageja märgib (dtl 241), et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu

lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas

(Riigikohus 24.11.2023 asja nr 2-21-13098 p 24). Seega on hageja seisukohast

viivisekokkulepe kehtiv. Sama Riigikohtu lahendi punktis 33 on kohus leidnud, et kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg

1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi.

16.1

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja on lepingu ülesütlemise hoiatuse edastanud kostjale e-posti teel 09.11.2022,

millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 202). Lepingu

ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud osamakseid alates 20.09.2021

(dtl 141). Telia Eesti AS ütles hagiavalduse asjaolude kohaselt lepingud üles alates

24.11.2021. Hageja ei ole tõendanud, et on lepingute ülesütlemise teatise ka kostjale

edastanud. Hagile lisatud lisast nr 5 (dtl 202) nähtub vaid, et kostjat on hoiatatud, et kui ta

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, öeldakse lepingud üles. Nimetatud lisast ei

nähtu, et teatele oleks märgitud konkreetne kuupäev millal lepingud üles öeldakse. Hageja

on 20.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed (s.o 428,49 eurot) arvestada põhinõude katteks

(dtl 240). Sellisel juhul ei saanud kostja olla lepingute nr XXX ja XXX ülesütlemise ajaks

s.o 24.11.2021 maksetega viivituses ning lepinguid ei olnud kehtivalt üles öeldud. Seega

ei olnud VÕS § 416 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Lepingud nr

XXX ja XXX on lõppenud tähtaja saabumisega. Lepingu nr XXX viimase osamakse

tasumise tähtaeg oli 20.07.2022 ja lepingu nr XXX viimase osamakse tasumise tähtaeg oli

20.11.2024.

8 (12)

2-24-120813

16.2

VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

-

Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 449 eurot.

Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu

müügilepingu nr XXX alusel põhiosa 251,59 eurot, intressid 75,56 eurot, lepingutasu

13,16 eurot, s.o kokku summas 340,31 eurot (dtl 240, 244). Seega tuleb kostjal

hagejale tasuda järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 108,69 eurot (449,00-

340,31).

-

Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1198 eurot.

Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu

müügilepingu nr XXX alusel põhiosa 190,19 eurot, intressid 79,24 eurot, lepingutasu

0,13, s.o kokku summas 269,56 eurot (dtl 240, 244). Seega tuleb kostjal hagejale

tasuda järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 928,44 eurot (1198,00-269,56).

16.3

Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel intressi

summas 22,46 väljamõistmist kostjalt. Hageja esitab intressiarvestuse, millest nähtub, et

kostjal on intressivõlgnevus alates 20.01.2023 osamaksest kuni 20.11.2024 osamakseni,

kokku summas 22,46 eurot (dtl 245 – 246). VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette

nähtud teisiti. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud intressimäärast. Seega kohus rahuldab hageja intressinõude ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXX alusel intressi summas 22,46 eurot.

16.4

Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.07.2022 (s.o lepingu lõppemisest) kuni

108,69 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus

hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 108,69 eurot perioodi

21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas 32,21 eurot ja viivise alates 21.03.2025 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

16.5

Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel lepingus

ettenähtud ulatuses s.o 9,9% aastas alates 21.11.2024 (s.o lepingu lõppemisest) kuni

924,88 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

9 (12)

2-24-120813

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus

hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva

viivise lepingus sätestatud määras s.o 9,9% aastas põhinõudelt 928,44 eurot perioodi

21.11.2024 kuni 20.03.2025 eest summas 30,19 eurot ja viivise alates 21.03.2025

lepingus sätestatud määras 9,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

17. Hageja on esitanud lepingutasu 7,61 euro väljamõistmise nõude. Vastavalt järelmaksu

müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt

kokku 19 eurot (dtl 156). Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja

kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 1 eurot (dtl 165). VÕS §

403⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus hageja

lepingutasu nõude rahuldamata.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 113² lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et lepingud on lõppenud

tähtaja möödumisel, s.o leping nr XXX lõppes 20.07.2022 ja leping nr XXX lõppes

20.11.2024. Kirjad on saadetud 25.04.2024, 06.05.2024 ja 16.05.2024. Seega on kirjad

saadetud lepingu XXX kehtivuse ajal, mitte pärast selle lõppemist. Samuti selgitab kohus,

et sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel. Hageja on 25.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et kohustuste täitmise

tingimused on sätestatud lepingutes ning selle üldtingimustes (dtl 133). Hageja väite

kinnitamiseks puuduvad viited millistest lepingutest tulenevalt, millistel tingimustel ning

kus täpsemalt lepingus on sissenõudmiskulude osas kokku lepitud. Kohus jätab

sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

Telia Eesti AS ja kostja vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud

liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest

tulenevate kostjale esitatud arvete alusel võlgnevuse 137,73 eurot ning viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 137,73 eurot perioodi 21.01.2022

kuni 21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja viivise alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

-

Telia Eesti AS ja kostja vahel 15.07.2020 järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 108,69 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt 108,69 eurot perioodi 21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas

32,25 eurot ja viivise alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

-

Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr

XXX tuleneva põhivõlgnevuse 928,44 eurot, intressi perioodi 20.01.2023 kuni

20.11.2024 eest 22,46 eurot ja viivised lepingus sätestatud määras s.o 9,9% aastas

põhinõudelt 928,44 eurot perioodi 21.11.2024 kuni 21.03.2025 eest summas 30,44

eurot ja viivise alates 22.03.2025 lepingus sätestatud määras 9,9% aastas arvestatuna

tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

20. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

10 (12)

2-24-120813

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

on 2092,47 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1425,74 eurot ehk 68,14%).

Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 68,14% ulatuses kostja kanda ja 31,86%

ulatuses hageja kanda.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169).

22.1

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 385

eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

22.2

TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on

põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

22.3

Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu

koosneb: dokumentide komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud

ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole

asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele

vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja

kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360 eurot.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 765 eurot (385+20+360). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada

521,27 eurot (68,14% 765-st).

23. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

24. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

Menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale

25. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

11 (12)

2-24-120813

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

12 (12)