3-25-489/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-489

Haldusasi

D.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks (lapsega vanglas

kooselu võimaldamine)

Menetlusosalised

Taotleja – D.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse D.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 määruse

peale.

2. Jätta D.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.Q esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks

haldusmenetluses.

Taotluse kohaselt soovib taotleja, et tema laps saaks tulla vanglasse tema juurde, kuid

Tallinna Vangla ei lase. Üksinda on võimatu võidelda, kui ei oska. Õiguskantsler on taotlejale

vastanud 11.02.2025, et Tallinna Vangla tegevus pole kooskõlas põhiseadusega. Taotluses on

viidatud õiguskantsleri seisukohtadele, milles on juhitud ametiasutuste tähelepanu isa õigusele

taotleda kooselu oma lapsega vanglas.

2. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2025 määrusega D.Q taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õiguseid. Taotleja on suutnud esitada kohtule selge taotluse, millest

on arusaadav tema tahe elada lapsega vanglas koos. Taotleja on samas küsimuses pöördunud

ka õiguskantsleri poole ja saanud vastuse. Taotleja on viidanud võimalikule

3-25-489

diskrimineerimisele, mis võib eelduslikult olla haldus- ja kohtumenetluses keskseks

õigusküsimuseks.

Kohtule ei ole teada, kas taotleja on juba esitanud vanglale asjaomase taotluse ja saanud

vastuse. Kui taotleja ei ole vangla vastusega nõus, on tal õigus esitada vaie ning pärast

vaidemenetluse läbimist pöörduda kohtusse. Juhul, kui taotleja ei ole esitanud vanglale

taotlust ega järginud muus osas menetlustähtaegu, ei ole neid puudujääke võimalik ka

advokaadi abiga ületada. Taotlejal on võimalik oma õigusi ise kaitsta, esitades dokumendid

vastavalt kohtu suunistele esmalt vanglale ja seejärel pöördudes vajadusel kohtusse. Tegemist

ei ole sedavõrd keeruka vaidlusküsimusega, milles taotleja vajaks juba praegu enda

esindamiseks õigusabi. Ka kohtusse pöördumise eesmärgil ei vaja taotleja eelduslikult riigi

õigusabi, kuivõrd halduskohtul on uurimis- ja selgitamiskohustus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. D.Q esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 määruse peale.

Taotlus tehti Tallinna Vanglale vaide esitamiseks. Taotleja ise ei oska seda formuleerida.

Taotleja vajab abi, sest on sattunud ametnike viha alla. Varsti pole taotlejal muud teha, kui

hakata neid ründama ja nii ta jääbki elu lõpuni vanglasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral,

mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovis taotleja riigi õigusabi esindamiseks

haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6 ). Seega tuli halduskohtul hinnata, kas taotlejale on

vajalik määrata riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (vaidemenetluses).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja on praegusel juhul võimeline ise oma

õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja osalenud 2024. a-st alates

mitmetes vanglaga seotud kohtuvaidlustes. Nt taotleja avalduse alusel alustatud haldusasja nr

3-24-3000 materjalidest selgub, et taotleja on olnud ise võimeline esitama Tallinna Vanglale

vaideid. Seega puudub alus arvata, et taotleja ei oska vaiet esitada või tema vaide alusel ei

oleks võimalik vaidemenetlust läbi viia ning taotleja väiteid hinnata. Vaidlust ei ole põhjust

pidada niivõrd keerukaks, et see eeldaks vältimatult professionaalse õigusabi kasutamist.

Analoogselt halduskohtuga lasub ka haldusorganil uurimis- ja selgitamiskohustus, mis

kompenseerivad menetlusosalise õigusalaste teadmiste vajakajäämise ning kohustavad

haldusorganit omal initsiatiivil selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud,

kohalduvad õigusnormid ja võimaliku kohtupraktika. Samuti peab haldusorgan koguma

tõendeid ning vajadusel taotlejat suunama ja abistama. Ringkonnakohtul puudub alus arvata,

et taotleja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata

kaitseta. Seega jättis halduskohus õigesti RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel D.Q riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.02.2025 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)