2-25-2336/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2336

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus N.L paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12.02.2025 ja 14.02.2025 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

N.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) N.L (Soome

isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Annemarie Kunila

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.02.2025 ja 14.02.2025 määrused jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. TsMS § 541 lg 1 ls 2 alusel toimetada puudutatud isikule kätte üksnes määruse

sissejuhatav osa ja resolutsioon.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatria-

kliinik) esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks (taotlus), millega taotles N.L (puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse

õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja selle ravi

pikendamist üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

2. Patsient saabus laevaga Eestisse 10.02.2025. Kohe peale saabumist tegi ta politseile

väljakutse. Politsei saabumisel lukustas ta end ruumi, väites, et on X vend, teda jälitatakse

kaameratest ja häkkerid tahavad teda kätte saada. Ta oli veendunud, et omab tähtsat teavet,

mistõttu vanemad ja Soome psühhiaatrid osalevad temavastases vandenõus ja soovivad teda

kinni panna. Eestis soovib saada varjupaika ja kaitset Venemaa eest. Psühhiaatriakliiniku

vastuvõtu osakonnas oli patsient pinges. Tema mõttekäik oli kiirenenud ja ta kõneles

valjuhäälselt monoloogina. Ta avaldas paranoilise sisuga luulumõtteid jälitusest ja

tagakiusamisest ning suurusluulumõtteid. Haiguskriitika patsiendil puudus ja enda arvates ta

ravi ei vaja. Valvearst vormistas psühhootilisest seisundist tuleneva nii teda ennast kui

ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise ning muu abi ebapiisavuse

tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse 11.02.2025 kell 12.50.

3. Kolme psühhiaatri arvamusest nähtub patsiendi haigestumise ja haiguse kulgemise kohta

järgmine.

3.1. Patsient viibib Eestis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esimest korda. Eelnevalt

olnud Soomes psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 2020. a kolme kuu jooksul,

diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomiteta mania (F31.1). Soomes oli

patsiendile määratud ravi, kuid ravimeid ta ei kasutanud, sest oli enda arvates terve ega

vajanud ravi. Patsient on Soome kodanik, mistõttu puudub täpsem ülevaade varasemast

haigusloost.

3.2. Patsiendi seisund ei ole paranenud. Ta avaldab jätkuvalt paranoilisi luulumõtteid

tagakiusamisest ja jälitusest. Oma vanemate suhtes on negatiivselt meelestatud ja usub, et nad

osalevad vandenõus. Lisaks esinevad suurusluulumõtted – on endiselt veendunud, et on X

vend ja tal on rahvusvaheliselt tähtsat teavet. Tema mõttekäik on kiirenenud, kõneleb

valjuhäälselt monoloogina ja haiguskriitika puudub.

3.3. Patsiendil esineb raske psüühikahäire – psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2).

Haiglaravita jäädes võib ta psühhoosist lähtuva käitumise tõttu olla ohtlik nii enesele (eba-

adekvaatse, impulsiivse, afektlabiilse käitumise tõttu) kui ümbritsevatele (olnud agiteeritud,

impulsiivne ja paranoiline lähedaste suhtes). Psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline

tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat

nõusolekut.

4. Ärakuulamisel leidis patsient, et haiglaravi ta ei vaja. Eestisse tuli, et paluda varjupaika,

aga tal ei ole õigus sellest rääkida ilma Soome kõrgeima astme kohtuta või ilma tunnistajata.

Väidab, et ema leppis psühhiaatriga kokku, et talle pandaks diagnoosiks I tüübi bipolaarne

häire. Soome kohus Helsingis teeb kõik, et määrata lähenemiskeeld vanemate suhtes. Ise

leiab, et psüühikaga mingisuguseid probleeme ei ole, üle poole aasta juba pole ravimeid

võtnud, sest Soomes on inimesel õigus jätta ravimid võtmata. Patsiendi arusaamist mööda

võib olla vabaduses ka endale või teistele ohtlik inimene. Tal on Venemaal ja Soomes vend ja

õde, kes kõik on ohus, aga ta ei saa sellest süvitsi rääkida. Palub ennast mitte haiglaravile

jätta.

5. Raviarst selgitas ärakuulamisel, et patsiendi seisund pole muutunud ja ta vajab haiglaravi.

2 (4)

6. Maakohus rakendas 12.02.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada

tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 11.02.2025 kuni 15.02.2025. Ühtlasi

andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

6.1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane. PsAS § 13 lg-d 2 ja 4 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48

tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise

taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda

paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea-

või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

6.2. TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib

esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest.

6.3. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Oma

psühhootilisest seisundist tulenevalt on ta ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega. Soomes

määratud ravi ta ei järginud, sest pidas end terveks ja eitas ravivajadust. Puudutatud isiku

seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes

tingimustes. Puudutatud isik on ohtlik eeskätt iseendale (ebaadekvaatse, impulsiivse,

afektlabiilse käitumise tõttu), kui teistele (olnud agiteeritud, impulsiivne ja paranoiline

lähedaste suhtes). Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et tal puudub

haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast

õiguskaitsevahendit.

7. Raviarst teavitas 14.02.2025 maakohut sellest, et patsient ei ole piisavalt paranenud ja

vajab jätkuvalt haiglaravi. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on

ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

8. Maakohus pikendas 14.02.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

40 päevani, paigutas ta tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 23.03.2025 või mõne

nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa kohaldada

tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud

seisukohti.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu

määrused tühistada. Puudutatud isik soovib selgitada, et tema ja tema õed-vennad on suures

ohus, sest neid jälitab ja soovib tappa Venemaa luure. Vanemad, kes tegelikult tema vanemad

polegi, on koos Soome psühhiaatritega Vene luurega tema jälitamiseks ühinenud. Mis

põhjusel see jälitustegevus toimub, on väga salajane. Soome Ülemkohus on sellest teadlik ja

3 (4)

kaitseb teda. Puudutatud isik selgitab, et on psüühiliselt täiesti terve ja Eestisse tuli ta sooviga

saada varjupaika. Seda soovitas Soome politsei.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 25.02.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti

seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused

tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire –

psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Puudutatud isiku selgitused ei lükka ümber

psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s

1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse

märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub

alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

13. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire

ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub

haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus

asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla

ohtlik nii endale kui ka teistele.

14. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane.

Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ja

leiab, et ta ei vaja mingit ravi. Varasemalt väljendas puudutatud isik, et ei pidanud talle

väljakirjutatud ravimite võtmist vajalikuks. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole

tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.

15. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja

pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Neil kaalutlustel jätab

ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

16. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ls-st 2 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja

tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.

17. Maakohus edastas puudutatud isiku tervise huvides isikule vaidlusalused kohtumäärused

ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et puudutatud isiku tervisliku seisukorra

paranemise kohta puudub teave, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha talle teatavaks

kohtumääruse sissejuhatus ja resolutsioon (TsMS § 541 lg 1 ls 2).

18. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)