Legislator Case Law & Legislation
1-10-10288/22 AI generated

1-10-10288/22 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-10-10288/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20.10.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-10288 mõisteti D.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Karistuseks mõisteti isikule kolm (3) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, see on üks (1) päev, ärakandmisele kuulub kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja kakskümmend üheksa (29)

Legislator headnote

AI generated

1-10-10288/22 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: KrMS § 387 lg 1,2 kohaselt kohtumäärusele võib esitada 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustavast kohtumäärusest teada või pidi teada sama, vaidlustava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemale seisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.

Keywords

AI generated
alcohol dependence aggravated drunk driving serious narcotics offense drug addiction substance abuse psychiatric reassessment
AI generated
1-16-9692/19
november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9692 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi- karistus 11 ( ) kuud vangistust täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada I.S-ile Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9692 I.S-ile
1-19-8836/21
Rainis Parm on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
1-10-12533/26
28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga.
1-11-12838/18
T.V on 19.01.2012.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-12838 süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1. Karistuseks mõisteti isikule 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, lõplikuks karistuseks jäi 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata allutades isiku käitumiskontrollile kriminaalhooldajajärelevalve alla 3 (kolme) aastase katseajaga. Katseaeg algas 19.01.2012 ja lõppeb 18.03.2015. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt lisakaristusena kohustati T.V mitte tarvitama katseajal alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu 23.07.2012 kohtumääruse alusel pikendati hooldusaluse katseaega 2 (kahe) kuu võrra. Pärnu Maakohtu 15.05.2013 kohtumääruse alusel on määratud lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" ning läbida sotsiaalprogramm 8 kuu jooksul. Pärnu Maakohtu 19.08.2013 kohtmääruse alusel määratud lisakohustus sooritada 30 üldkasuliku töö tundi kolme kuu jooksul.
1-17-10000/15
november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10000 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Eha Võtti Kohtuasi , isikukood XXX, ukoht xxxx el Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2018, kohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.L-ile Viru Maakohtu Rakvere rahuldamata ning jätta kohtumaja 26.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10000 mõistetud karistus täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada S.L-i läbima alkoholismivastane ravi hiljemalt 20.12.2018. Kohtumäärus toimetada kätte

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-10-10288

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2011.a Paide kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-10-10288 Kohtukoosseis kohtunik Igor Pütsep Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Süüdimõistetu D.H [ik XXX, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2, lg 3, KrMS § 145, § 427, § 431 kohus määras

Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pikendada D.H suhtes katseaega kuue (6) kuu võrra, so kuni 20. aprillini 2014.a.

Määrus saata täitmiseks süüdimõistetule ja teadmiseks kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1,2 kohaselt kohtumäärusele võib esitada 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustavast kohtumäärusest teada või pidi teada sama, vaidlustava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemale seisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.

ASJAOLUD

20.10.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-10288 mõisteti D.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Karistuseks mõisteti isikule kolm (3) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, see on üks (1) päev, ärakandmisele kuulub kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja kakskümmend üheksa (29)

päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata allutades D.H käitumiskontrollile kolme (3) aastase katseajaga. Isikul lasub kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi.

25.02.2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles D.H-le määrata katseajaks täiendav lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel

- alusel kohustada D.H käitumiskontrolli ajal läbima alkoholismivastane ravi.

1-10-10288

07.03.2011.a kohus määras rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada D.H käitumiskontrolli ajal läbima alkoholismivastane ravi.

26.10.2011.a esitas Tallinna vangla Paide talituse kriminaalhooldusametnik Relika Pedoson kohtule erakorralise ettekande, milles palub D.H` katseaja pikendamist 6 kuu võrra. Ametnik on seisukohal, et D.H puhul on uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge, kuna isik tarvitab jätkuvalt alkoholi ning alkoholivastane ravi ei ole uue kuriteo toimepanemise riski vähendanud. Ametnik leiab, et hooldusalune vajab järelvalvet senisest pikema aja jooksul, et suunata teda jätkama alkoholismivastast ravi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus süüdimõistetule kohaldatava katseaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et D.H ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi, so 24.10.2011.a on isik kinnitanud kirjalikus seletuskirjas, et on jätkuvalt alkoholi tarvitanud. Süüdimõistetu on, tulenevalt alkoholi liigtarvitamisest, rikkunud talle kriminaalhooldusega pandud kohustusi. Seega, saavutamaks kriminaalhoolduse eesmärke ja tagamaks kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle, on kohtu hinnangul vajalik D.H-le kohaldatud katseaja pikendamine 6 kuu võrra.

Igor Pütsep Kohtunik