2-24-13920/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13920

Kohtuasi

OÜ Incea Invest (pankrotis) pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2024 määrus pankroti

väljakuulutamise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Incea Invest (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): OÜ Incea Invest (pankrotis)

(registrikood 10863044), seaduslik esindaja Z.K

Pankrotihaldur Maarja Roht

Puudutatud isik (võlausaldaja): Omalaen OÜ

(registrikood

11980486),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Viljar Kähari

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde OÜ Incea Invest (pankrotis) 03.12.2024 esitatud

tõend (kompromissiettepanek).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 06.11.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Incea Invest

(pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-24-13920

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Incea Invest (avaldaja, võlgnik) esitas 16.09.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks.

1.1. Pankrotivalduse kohaselt sai Z.K võlgniku juhatuse liikmeks 11.09.2024 ja leidis, et

tuleb esitada pankrotiavaldus. 10.04.2024 ostis võlgnik 140 000 euro eest Kelvingi Kinnisvara

Büroo OÜ-lt kinnistu asukohaga XXX. Ostuhind tuli tasuda hiljemalt 09.05.2024. Ostmise

hetkel oli kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 302 941 eurot Omalaen OÜ kasuks.

Omalaen OÜ on alustanud kinnistu suhtes sundtäitmist. Viimatine enampakkumine on välja

kuulutatud 30.08.2024. Võlgniku juhatus peab äriühingu pankroti põhjuseks suutmatust

võetud kohustusi täita.

2. 23.09.2024 määrusega võttis maakohus avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja

nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti. Maakohus peatas võlgniku vara

suhtes toimuva sundtäitmise.

3. 12.10.2024 ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

3.1. Võlgnikul puudub igapäevane majandustegevus. Võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik,

kuna võlgnikul on vähemalt viimasel viiel aastal majandustegevus puudunud.

3.2. Võlgniku varaks on kinnistu asukohaga XXX ning Pet Food Consulting Baltic OÜ

(pankrotis) vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõue 2365,85

eurot (jaotis 3,6%), mille rahuldamise tõenäosus puudub. Võlgnikule kuuluva kinnistu

võõrandamiseks on algatatud enne pankrotiavalduse esitamist täitemenetlus täiteasjas nr

027/2024/1934 (sissenõudja on hüpoteegipidaja Omalaen OÜ). Täitemenetluse raames on

välja kuulutatud kaks enampakkumist.

3.3. Võlgnikul on kaks võlausaldajat: Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ nõue 140 000 eurot ja

viivised, Omalaen OÜ nõue 302 941 eurot ja viivised.

3.4. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku 2019–2023. a majandusaastate aruandeid, mille

kõigi kohaselt on äriühingul viidatud aastatel majandustegevus puudunud. Võlgniku varaline

seis ei ole neil aastatel muutunud. Võlgniku nimel ei ole avatud ühtegi arvelduskontot ega

olnud seda alates oktoobrist 2021. Arvestades, et võlgniku majandustegevus puudub

tegelikkuses aastaid, samuti käesolevas aruandes väljatoodud asjaolusid, jääb ajutisele

haldurile selgusetuks, milleks kinnisasi omandada sooviti ning milliste rahaliste vahendite

arvelt oli kavas kinnistu ostu rahastada, kuna võlgnikul endal selleks jooksvad käibevahendid

puudusid, samuti puudus tehniline võimekus (nt arvelduskontod) tehingu sooritamiseks.

4. Kohtutäitur Risto Sepp esitas 23.10.2024 kohtule taotluse täitemenetluse jätkamiseks,

millega ajutine haldur nõustus.

5. 29.10.2024 võttis võlgnik pankrotiavalduse tagasi ning palus jätta pankrotiavaldus läbi

vaatamata. Võlgnik selgitas, et ta saavutas võlausaldajatega kokkuleppe, mille kohaselt on

võlausaldajad nõus oma nõude ajatamisega.

2-24-13920

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 06.11.2024 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Maarja Roht. Maakohus jättis võlgniku taotluse pankrotiavalduse

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Maakohus määras kindlaks ka ajutise halduri tasu.

Maakohus rahuldas kohtutäitur Risto Sepa taotluse täitemenetluse jätkamiseks ning määras, et

täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jätkata kuni kinnisasja registriosa numbriga

XXXXXXX (XXX) müügini ning kohustas kohtutäiturit hoiustama kinnisasja müügist saadud

tulemit kohtutäituri ametialasel deposiitkontol.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, sest

ajutise halduri aruande järgi on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu ning maksejõuetu äriühing ei

peaks osalema tsiviilkäibes. Kohtu kohustus on avalikust huvist lähtuvalt selles osas meetmed

tarvitusele võtta. Võlgniku väide, et võlausaldaja on nõus kohustuse täitmist ajatama, on ka

paljasõnaline, sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud ja kohus ei ole neid ka iseseisvalt

leidnud (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1 p 5 ja p 7, § 477 lg 6,

tsiviilseadustiku üldosa seadus § 36).

8. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse (PankrS § 1 lg 2, § 31 lg 1),

võlgnikul puudub majandustegevus alates 2021. aastast, ka puudub võlgnikul tehniline

võimekus majandustegevust läbi viia, sest võlgnikul puudub arvelduskonto. Tänapäeval ei ole

võimalik juriidilisel isikul majandustegevust läbi viia ilma arvelduskontot omamata. Võlgniku

kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud.

Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuritegu või raske juhtimisviga.

9. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 (sissenõudja Omalaen

OÜ) tuleb jätkata (täitemenetluse seadustik (TMS) § 511 lg 1, PankrS § 17 lg 3). Võlgniku

suhtes läbiviidavas täitemenetluses on kohtutäitur teinud toiminguid täitemenetluse

läbiviimiseks. Kohtutäitur on selgitanud, et kuivõrd tegemist on hüpoteegiga tagatud nõude

täitmisega, mis tähendab, et kogu täitemenetlus piirdubki vaid võlgniku kinnisasjale

sissenõude pööramisega, siis on kõige otstarbekam täitemenetlusega jätkata. Täitemenetluse

jätkamine vähendaks ajalist kulu kinnisasja realiseerimisele. Ajutine haldur on täitemenetluse

jätkamisega nõus.

Määruskaebus

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata, alternatiivselt tühistada maakohtu

määrus osas, milles maakohus otsustas täitemenetluse jätkamise, ning teha selles osas uus

määrus, millega lõpetada või peatada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2024/1934.

11. Kuna võlgnik võttis pankrotiavalduse tagasi, siis oleks pidanud kohus jätma

pankrotiavalduse läbi vaatamata. Isegi kui pankrot kuulutati õigesti välja, siis ei oleks kohus

tohtinud lubada täitemenetluse nr 027/2024/1934 jätkamist. Võlgnik on 18.11.2024 esitanud

pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, seega tuleb PankrS § 134 lg-st 1 lähtuvalt täiteasja

nr027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissettepaneku üle otsustamiseni.

Määruskaebusele on lisatud kompromissiettepanek.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

12. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

2-24-13920

12.1. Kuna võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse püsivat maksejõuetust ning

ajutine haldur on oma aruandes selgitanud välja, et ühingu kohustused on suuremad kui vara

hinnanguline väärtus, siis sõltumata pankrotiavalduse tagasivõtmisest esinevad alused

pankroti väljakuulutamiseks.

12.2. Täitemenetluse lõpetamine või peatamine ei ole määruskaebuses kirjeldatud alustel

põhjendatud. Täitemenetluse jätkamise alused ja eeldused on käesolevas menetluses täidetud

– pankroti väljakuulutamise ajaks oli täitur vara arestinud ja alustanud ka juba vara müügiga.

Seletuskirjas on TMS § 511 lg 1 kohaldamise osas märgitud, et eelkõige võiks jätkamine olla

mõistlik siis, kui kohtutäitur on välja kuulutanud vara enampakkumise. Selleks ajaks on

kohtutäituril tehtud ressursimahukad toimingud, mida ei ole mõtet raisku lasta ja

pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Kohtutäitur on asja arestinud ja korraldanud

enampakkumise. Seletuskirja kohaselt ei oleks vara realiseerimine täitemenetluses

põhjendatud, kuid see saab olla otstarbekas olukorras, kus pankrotivara (kinnisasi) on vajalik

võlgniku tegevuse jätkamiseks, tervendamiseks või kompromissi tegemiseks või pandiese

oleks rohkem väärt ettevõtte müümisel tervikvarana. Käesoleval juhul on aga pankrotivaraks

kinnisasi, mille müügist saadava raha arvelt rahuldataks pandipidaja nõue. Kuna tegu on ainsa

pankrotivaraga ning see ei ole soetud tegevuse jätkamise ega tervendamisega, ei näe haldur

takistust selle täitemenetluses müümiseks. Kui võlgnikul oleks tegelik plaan ja lahendus

kohustuste täitmiseks, oleks tal olnud seda võimalik esitada kompromissiettepanekus või

hilisemalt pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.

12.3. Väidetavalt on käesoleval juhul pankrotivõlgniku huvi vara säilitada ja seda mitte

täitemenetluses müüa, mistõttu esitati kompromissiettepanek. Samas ei ole käesoleva ajani

pankrotivõlgnik esitanud täiendavat teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas

planeeritakse kohustusi täita kõigi võlausaldajate ees (sh Omalaen OÜ kohustus, kelle kasuks

on seatud hüpoteek pankrotivarale ja kellel on asjaõiguslik realiseerimisnõue). Halduri

hinnangul on ka käesolev määruskaebus pankrotivõlgniku püüe takistada pankrotivara müüki

ja võlausaldaja(te) nõuete rahuldamist pankrotivara müügist saadava raha arvelt.

13. Võlausaldaja Omalaen OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ajutise

pankrotihalduri aruande põhjal nähtub, et võlgnikul puudub majandustegevus ja võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandusaasta aruannete järgi ei ole vähemalt alates 2018.

aastast aktiivset majandustegevust toiminud. Võlausaldaja on arvamusel, et kompromissi ja

määruskaebuse esitamise eesmärk on viivitada kinnistu realiseerimisega, et võlgniku juhatuse

liige saaks seda kasutada isiklikes huvides. Kompromissettepanek ei võta arvesse kohustuste

täitmist võlausaldajate ees. Võlgnikul on kaks võlausaldajat: Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ

nõue 140 000 eurot ja Omalaen OÜ nõue 302 941 eurot, millele lisanduvad viivised.

Võlgniku kompromiss ei käsitle seda, kuidas 140 000 euro tasumise korral täidetakse mõlema

võlausaldaja nõuded.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS §

657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid täiendada seda otsustusega

menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-24-13920

16. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebusele lisatud tõendi

(kompromissiettepanek).

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti välja kuulutanud võlgniku pankroti, kuna

võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1, § 31 lg 4, § 1 lg 2). Võlgnik vastavat

asjaolu määruskaebuses vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

18. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et kuna võlgnik võttis pankrotiavalduse tagasi, siis

oleks pidanud maakohus jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kuna võlgniku maksejõuetus oli avalduse tagasivõtmise ajaks ajutise halduri

poolt juba tuvastatud, oli kohtul õigus mitte lõpetada pankrotiavalduse menetlust.

Ringkonnakohtu hinnangul saab praegusel juhul kohaldada lisaks ka analoogia korras TsMS §

429 lg-t 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1), mille järgi ei võta kohus loobumist vastu, kui

loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et kuna

juriidilise isiku eksisteerimine maksejõuetuna ei ole lubatud, siis maksejõuetu juriidilise isiku

vastu pankrotiavaldusest loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi ning kohus ei peaks

võtma pankrotiavaldusest loobumist vastu ning peaks jätkama TsMS § 429 lg 5 alusel

menetlust (PankrS I komm (2024), § 31, p 3.1.1). Samamoodi kaitses maakohus käesoleval

juhul avalikku huvi sellega, et ei võtnud võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldust

vastu ega lõpetanud selgelt maksejõuetu võlgniku pankrotiavalduse menetlust.

19. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ta leidis TMS § 511 lg-st 1 tulenevalt, et

võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/1934 tuleb jätkata.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. TMS § 511

lg 1 järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva

vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise

läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kohtutäitur on

täitemenetluses toiminguid teinud, sh korraldanud mitu enampakkumist.

20. Võlgniku hinnangul ei ole täitemenetluse jätkamine põhjendatud. Võlgnik leiab, et kuna ta

on 18.11.2024 esitanud pankrotihaldurile kompromissiettepaneku, siis tuleb PankrS § 134 lg-

st 1 lähtuvalt täiteasja nr 027/2024/1934 menetlus peatada kuni kompromissiettepaneku üle

otsustamiseni.

21. Määruskaebusele lisatud kompromissiettepaneku järgi: 1) kompromissi tulemusena tasub

võlgnik XXX ostuks võetud laenu 140 000 eurot koos kõrvalnõuetega hiljemalt 01.03.2025;

2) võlgnik soovib majandustegevusega jätkata; 3) seoses kompromissiga palub võlgnik

peatada vara müük läbi täitemenetluse; 4) võlgnik tasub pankrotihalduri tasud.

22. PankrS § 134 lg 1 järgi ei või kompromissettepaneku tegemise korral vara müüa enne

kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa,

vaatamata kompromissiettepanekule. PankrS § 179 lg 1 järgi kompromissiettepanekus

määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik võlad tasub. Kompromissiettepanekus

tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda.

Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus-

või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava.

23. Erialakirjanduses on selgitatud, et kompromissiettepaneku tegemise korral rakenduva

müügikeelu mõtteks on tagada kompromissi realiseerimiseks vajaliku vara säilimine. PankrS

2-24-13920

§ 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on esitatud PankrS § 179 nõuetele vastav

kompromissiettepanek. Kui haldurile esitatud kompromissiettepanek ei vasta PankrS § 179

nõuetele, siis annab haldur puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning peatab selleks ajaks vara

müügi. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis ei ole kompromissiettepanekut esitatud ning haldur

võib vara müügiga jätkata. Halduril on pädevus hinnata, kas esitatud ettepanek kvalifitseerub

kompromissiettepanekuks (PankrS II komm (2024), § 134, p 1).

24. 06.02.2025 pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liige küll esitanud

pankrotimenetluses kompromissiettepaneku, kuid ei ole vaatamata halduri püüdlustele andnud

täiendavat teavet kompromissi tingimuste täiendamiseks ning hoiab eemale võlgnikuga

seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Ka vastuses määruskaebusele selgitab

pankrotihaldur seoses kompromissiettepanekuga, et pankrotivõlgnik ei ole esitanud täiendavat

teavet selle kohta, mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi täita kõigi

võlausaldajate ees (sh Omalaen OÜ kohustust, kelle kasuks on seatud hüpoteek

pankrotivarale, kellel on asjaõiguslik realiseerimisnõue). Haldur märgib ka, et ta ei näe

takistust täitemenetluses kinnisasja müümiseks, kuna tegu on ainsa pankrotivaraga ning see ei

ole soetud tegevuse jätkamise ega tervendamisega. Haldur leiab, et kui võlgnikul oleks tegelik

plaan ja lahendus kohustuste täitmiseks, oleks tal olnud seda võimalik esitada

kompromissiettepanekus või hiljem pankrotimenetluse jooksul, seda aga seni tehtud ei ole.

25. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et PankrS § 134 lg 1 kohaldamine eeldab, et on

esitatud PankrS § 179 nõuetele vastav kompromissiettepanek. Praegusel juhul nähtub halduri

seisukohtadest, et haldur ei ole kompromissiettepanekut PankrS § 179 nõuetele vastavaks

pidanud ning on soovinud seoses kompromissiettepanekuga saada võlgnikult täiendavat teavet

(sh mil viisil, mille arvelt ja kuidas planeeritakse kohustusi täita kõigi võlausaldajate ees).

Võlgniku juhatuse liige haldurile täiendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud

ei ole ning hoiab kõrvale võlgnikuga seonduvast asjaajamisest ja suhtlusest halduriga. Kuna

võlgnik ei ole haldurile täiendavat teavet seoses kompromissiettepanekuga esitanud (st

kompromissiettepaneku puudusi kõrvaldanud), siis tuleb lugeda, et PankrS § 179 nõuetele

vastavat kompromissettepanekut ei ole esitatud ning ei esine alust PankrS § 134 lg 1 järgi vara

müügi peatamiseks.

26. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et määruskaebusele lisatud

kompromissiettepanekust ei nähtu, kuidas kavatseb võlgnik võlgnevuse tasuda mõlema

võlausaldaja ees (Kelvingi Kinnisvara Büroo OÜ nõue 140 000 eurot ja Omalaen OÜ nõue

302 941 eurot), kuivõrd kompromissiettepanekus on käsitletud vaid laenu 140 000 eurot

tasumist. Samuti ei ole võlgnik selgitanud, mille arvelt kavatseb ta kohustused täita, kuivõrd

vaidlus puudub, et võlgnikul puudub juba aastaid majandustegevus ning ka pangakonto.

Praegusel juhul on võlgnikule kuuluv kinnisasi võlgniku ainukeseks arvestatavaks varaks,

mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid.

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Maakohus ei ole määruses menetluskulude jaotust märkinud. Kuigi menetlusosalised

määruskaebemenetluses menetluskulude jaotuse puudumisele ei tugine, peab kohus TsMS §

173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse kohtulahendis märkima ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle. Seetõttu kõrvaldab ringkonnakohus vastava puuduse omal

algatusel ja täiendab maakohtu määrust menetluskulude jaotusega (vt RKTKm 29.10.2014, 3-

2-1-95-14, p 28; TlnRnKm 22.04.2021, 2-19-17352, p 11; TlnRnKm 27.06.2023, 2-22-1104,

2-24-13920

p 13). Menetluskulude jaotuse määramisele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-s

sätestatut, kui pankrotiseadustest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kantud

menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta võlgniku kanda.

29. Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata, tuleb

määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi samuti võlgniku kanda.

30. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka

ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

31. Praeguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg 2, § 32

lg 1; vt ka RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt