Legislator Case Law & Legislation
3-24-1607/38 AI generated

3-24-1607/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1607/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada kaebaja X, vastustaja XXXa ning kolmandate isikute A ja B vahel sõlmitud X (edaspidi ka kaebaja) on xxxxxxx, XXX hoones oleva korteri 5 omanik. Korteriomandite ja

Legislator headnote

AI generated

3-24-1607/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Korteriomandite ja

Keywords

AI generated
authorization to sue basic needs requirement of building permit exhaustion of administrative remedies lack of substantive requirements failure to prove solvency
AI generated
3-07-445/4
08.05.2006 pöördus kaebaja avaldusega Pärnu Linnavalitsuse poole, milles kaebas ehitusjärelevalve osakonna tegevusetusele seoses Pärnus T 7 tehnosüsteemide esbaseadusliku muutmisega korter 5 omaniku poolt (tl 7-8).
2-07-6275/16
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-06-2451/15
Tallinna Linnavalitsuse 06.09.2006 korraldusega nr 1800-k punkti 1 kohaselt algatati Hobujaama tn 12 ja 14 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine.
2-10-17852/13
19. aprillil 2010. a esitas AT Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt AJ välja kahju hüvitamiseks 500 000 krooni. Samal kuupäeval esitas hageja nõude täpsustuse, milles korrigeeris põhinõude summat ja palus mõista kostjalt AJ välja kahju hüvitamiseks 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 19. aprillil 2007. a. hageja ostjana ja kostja müüjana müügilepingu ja asjaõiguslepingu korteriomandi aadressil XXXvõõrandamiseks, millega omandas hageja korteriomandi üldpinnaga 55,4 m² koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mille reaalosaks oleva ruumi koosseisu kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud järgmised andmed: 1. korrusel paiknev 3-toaline eluruum eluruumi pinnaga 55,4 m² ja elamispinnaga 36,7 m². 04. septembril 2007. a. koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet hagejale ettekirjutuse , millega kohustati hagejat koostama korteriomandile ehitusprojekt ja taotlema ehitusluba hiljemalt 01. aprilliks 2008. a. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tuvastas, et korteriomandile oli teostatud juurdeehitus ilma ehitusloata.
3-18-1496/4
Keila Linnavalitsus (edaspidi Keila LV) võttis 21.06.2018 korraldusega nr 235 vastu Keskväljak 8 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1607

Haldusasi

X kaebus XXXa vaidemenetluse läbiviimisele, vaideotsuse

koostamisele ja riikliku järelevalve teostamisele kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Kuldar Kirt

Vastustaja – XXX

Kolmas isik I – A

Kolmas isik II – B

Kolmandate isikute lepinguline esindaja v.adv. Jana Reitsakas

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kaebaja X, vastustaja XXXa ning kolmandate isikute A ja B vahel sõlmitud

kompromiss järgnevas sõnastuses:

„1) Kaebaja loobub kõigist haldusasjas nr 3-24-1607 esitatud kaebuses esitatud nõuetest

vastustaja kohustamiseks, sh nõudest vaidemenetluse läbiviimisele, vaideotsuse koostamisele

ja riikliku järelevalve teostamise kohustamiseks.

2) Pooled on kokku leppinud, et kõik haldusasjaga 3-24-1607 seotud menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

3) Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise kuupäeva seisuga ei ole neil teineteise vastu

rohkem halduskohtumenetlusest nr 3-24-1607 tulenevaid nõudeid.

4) Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole õigusvastane, samuti ei piira kompromiss

kolmandate isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita.

5) Pooled ei kasuta määruskaebuse esitamise õigust, hiljem kui kolme tööpäeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

6) Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.“

2. Lõpetada haldusasja nr 3- 24- 1607 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203

lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (edaspidi ka kaebaja) on xxxxxxx, XXX hoones oleva korteri 5 omanik. Korteriomandite ja

ühises kasutuses oleva kaasomandi haldamiseks on loodud XXX, xxxxxxxx korteriühistu,

registrikood xxxxxxx (edaspidi ka korteriühistu).

2. 20.10.2023 on xxxxxxxx, Haapsalu korteriomanikud sõlminud notariaalse korteriomandite

muutmise kokkuleppe, mille sisuks on osade korteriomandite laiendamine pööningukorrusele.

Kaebaja ei ole notariaalse kokkuleppega liitunud ega oma nõusolekut andnud. Nimetatu osas on

algatatud kohtumenetlus.

3. Sama lepingu p 2.1.3, alajaotuses „Eriomandite muutmise kokkulepe“ sätestatakse „Lepingu

eseme 7 (registriosa nr xxxxxx) eriomandi eseme suurus suureneb ca 37 m2 võrra selliselt, et

eriomandi eseme uus suurus on ca 115,1 m2 .“ Korteriomandi nr 7 omanik A on selgitanud, et

esitab eraldi taotluse veel 4 m2 pind välja osta (käesoleva seisuga on nimetatud küsimuses

algatatud kohtumenetlus, mille kohaselt soovitakse korter 7 eriomandit suurendada veel 6,4 m2

võrra).

4. 15.01.2024 esitas kaebaja Haapsalu Linnavalitsusele teavituse ebaseadusliku ehitustegevuse

kohta.

5. 15.01.2024 on Haapsalu Linnavalitsus saatnud kaebajale teavituse, et taotlus on Haapsalu

Linnavalitsuse dokumendiregistris registreeritud numbriga 2-8/3/24.

6. 15.01.2024 viis Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus) xxxxxxx elamus läbi

järelevalvetoimingu, mille kohta koostatud protokolli edastas linnavalitsus kaebajale.

7. 01.02.2024 esitas kaebaja linnavalitsusele vaide järelevalvetoimingu kui menetlustoimingu

suhtes, kuna ei nõustunud temale edastatud protokollis tehtud järeldustega ja sellega, et

ebaseaduslikku ehitustegevust ei peatatud.

8. 08.03.2024 edastas vastustaja kaebajale vastuse vaidele, millel puudusid vaideotsuse tunnused,

mis oli informatiivne ja millega ei lahendatud vaides esitatud taotlusi.

9. X esitas 21.03.2024 linnavalitsusele omapoolse kirja, milles taotles vaides esitatud taotluse

rahuldamist ning linnavalitsuse riikliku järelevalve menetlustoimingu õigusvastaseks

tunnistamist. Lisaks taotles X, et linnavalitsuse ehitusjärelevalve viiks läbi uue menetlustoimingu

xxxxxxxxx korteriomand 7 toimuvate lammutustoimingute ja ehitamise seaduslikkuse

kontrolliks.

10. Linnavalitsus ei vastanud kaebaja taotlusele.

11. Kaebaja esitas kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Haapsalu Linnavalitsust lahendama

kaebaja poolt esitatud vaide ning väljastama vaideotsuse ja viima läbi uue järelevalvetoimingu.

Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus 28.05.2024.

12. Koos kaebusega esitas X ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

13. Tallinna Halduskohus tegi XXXale kui vastustajale 29.05.2024 kohtunõude seoses esitatud

esialgse õiguskaitse taotlusega. XXX vastas kohtunõudele tähtaegselt.

14. Tallinna Halduskohus tegi XXXale täiendava kohtunõude ja sellega seonduvalt esmakordsed

kohtunõuded ka kaebajale ja A, sest asjaolud vajasid täiendavat selgitust. Menetlusosalised

vastasid kohtunõuetele tähtaegselt.

15. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 21.06.2024 antud määrusega nõuetes kohustada XXXa

vaidemenetluse läbiviimiseks, vaideotsuse koostamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks

menetlusse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, tunnistas vastustajaks XXXa ja

kaasas menetlusse kolmandate isikutena A ja B. Nii kaebaja kui kolmandad isikud vastasid

kaebusele ja vaidlesid kaebusele vastu.

16. Kaebaja esitas 10.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtusse esialgse õiguskaitse rahuldamata

jätmise peale määruskaebuse, mis ringkonnakohtu poolt tagastati.

17. 12.12.2024 toimus vaatlus, kus lepiti muu hulgas kokku, et menetlusosalistele antakse

täiendav tähtaeg seisukohtade esitamiseks.

18. Menetlusosalised esitasid 20.03.2025 allkirjastatud kompromissi.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi,

peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

20. Sõlmitud kompromissiga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss pole seadusega

vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kaebaja X, vastustaja XXXa ning kolmandate isikute A ja B

vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse.

21. Kohus selgitab siinkohal, et HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud,

kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta

on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

22. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtul lühendada kompromissi

kinnitamise kohtumääruse (ega ühegi teise määruse) vaidlustamise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt

tuleb jätta kaebaja ja vastustaja vastav taotlus kompromissi kinnitamise määruse

vaidlustamistähtaja lühendamiseks rahuldamata. Küll aga on Tallinna Ringkonnakohus pidanud

võimalikuks kinnitada kompromiss selliselt, et menetlusosalised on kompromissiga loobunud

määruskaebuse esitamisest selgitades, et HKMS § 1 lg 3 ja 155 lg 5 järgi on pooltel

määruskaebuse esitamise õigus küll olemas, kuid lubatav on kokkulepe, et seda õigust praeguses

asjas ei kasutata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2022 määrus nr 3-21-623). Sellest tulenevalt

ning lähtudes poolte tahtest saab põhimõtteliselt kinnitada käesoleva kompromissi, kui seda mõista

vastavas osas selliselt, et pooled lepivad kokku, et ei kasuta määruskaebuse esitamise õigust hiljem

kui kolme tööpäeva jooksul pärast määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus lisab poolte tahet

tõlgendades vastavalt sõnastatud punkti kompromissi kinnitamise määrusesse. Kohus selgitab, et

pärast seda tähtpäeva määruskaebuse esitamine tähendab kohtu arusaamisel sõlmitud

kompromissist loobumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik