1-25-856/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada Aleksandr Ivantsov süüdi KarS § 93-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-25-856/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tunnistada Aleksandr Ivantsov süüdi KarS § 93-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-25-856
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2025, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-856 (24913000090)
Kohtunik
Olga Dorogan
Kohtuistungi sekretär
Ilona Pudova
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
Aleksandr Ivantsovi süüdistuses KarS § 93-1 lg 1, § 421-
2 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses
Prokurör
Majandus-ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Daniel Toom
Süüdistatav
Aleksandr Ivantsov
isikukood 37003252258; elukoht XXX; XXX; XXX;
emakeel XXX; töökoht XXX; kriminaalkorras karistamata;
tõkendit pole kohaldatud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Küllike Namm
Kohtuistungi toimumise aeg
21.03.2025
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja §
313, maakohus otsustas:
1. Tunnistada Aleksandr Ivantsov süüdi KarS § 93-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
2. Tunnistada Aleksandr Ivantsov süüdi KarS § 421-2 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat
vangistust.
3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr Ivantsovile, lugedes kergem karistus
kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
1-25-856
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
01.05.2023-03.05.2023, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistus on 4 (neli) aastat 11
(üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
5. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele
pööramata, kui Aleksandr Ivantsov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul
toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt
Aleksandr Ivantsov on kohustatud:
1) elama kohtu määratud elukohas ehk aadressil XXX;
2) ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 21.03.2025.
Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
Konfiskeerimisele kuuluv vara
7. KarS § 83-1 lg 1 alusel konfiskeerida Aleksandr Ivantsovilt 01.05.2023 sõiduki
DAF XF 460 FT, registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel ära võetud 70 550 Venemaa
Föderatsiooni rublat.
Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta
8. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kaitsepolitseiameti
failiserveris talletatud digitaalsed koopiad.
9. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksandr Ivantsovile:
- 01.05.2023 Aleksandr Ivantsovi kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud esemed;
- 01.05.2023 sõiduki DAF registreerimismärgiga XXX ja haagise Krone
registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel ära võetud esemed, v.a sõidukist ja haagisest
ära võetud optikaseadmed ja nende pakendid ning sularaha 70 550 rubla.
Menetluskulud
10. Mõista Aleksandr Ivantsovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 2215 eurot sundraha.
11. Kohaldada KrMS § 180 lg 1, 3 ja määrata, et Aleksandr Ivantsovil on õigus
tasuda väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 2215 eurot alates käesoleva
1-25-856
kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud
arvelduskontole.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004
SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või
arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99925700008980 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi –
Aleksandr Ivantsov, kriminaalasja number - 1-25-856, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile tä-itemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on
tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja
võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
SÜÜDISTUS
1. Aleksandr Ivantsovi süüdistatakse selles, et ta rikkus rahvusvahelist sanktsiooni
rakendavas õigusaktis sätestatud keeldu, kui vedas sanktsioonide alla kuuluvat kaupa Eesti
Vabariigist Venemaa Föderatsiooni.
23.04.2023 andis D I üle Aleksandr Ivantsovile 6 binoklit Pulsar Merger LRF XP50. A.
Ivantsov peitis esemed seejärel enda veoautosse DAF registreerimismärgiga XXX.
24.04.2023 sõitis A. Ivantsov mainitud veoautoga Narva piiripunkti aadressil Narva,
Peterburi tee 1 väljuvale suunale, kus ületas kell 02:27 Eesti-Vene piiri ning toimetas
selliselt binoklid Venemaa Föderatsiooni.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3h lõike 1 kohaselt on
keelatud müüa, tarnida, üle anda või eksportida XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või
kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal või
kasutamiseks Venemaal. Määruse XVIII lisa 23. lõikesse kuuluvad mis tahes väärtusega
optikatooted ja -seadmed, sealhulgas öönägemisseadmed või termosihiku seadmed, binoklid,
vaatlusseadmed, relvade optilised sihikud, termokaameraga sihikud. Määrusesse lisati XVIII
lisa 23. lõige 08.04.2022 muutmismäärusega nr 2022/576, mis jõustus 09.04.2022.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3k lõike 1 kohaselt on
keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või
juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks XXIII lisas
loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust.
Määruse XXIII lisa C osasse kuuluvad muuhulgas binoklid, pikksilmad, muud optilised
teleskoobid ja nende statiivid. Määrusesse lisati XXIII lisa C osa 25.02.2023
muutmismäärusega nr 2023/427, mis jõustus 26.02.2023.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse
järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise
sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse
1-25-856
täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on
RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille
alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja
keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos
muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.
Sellise tegevusega pani Aleksandr Ivantsov toime KarS § 93-1 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis
sätestatud keelu rikkumine.
Aleksandr Ivantsovi süüdistatakse selles, et ta vedas keelatud strateegilist kaupa Eesti
Vabariigist Venemaa Föderatsiooni grupis koos D I.
D I tellis perioodil 2022. aasta aprill kuni 2023. aasta märts interneti teel korduvalt, kokku
vähemalt 979 690 euro väärtuses elektroonilise pilditöötluse funktsiooniga tulirelva sihikuid
Austria ja Portugali ettevõtetelt Eestisse. D. I müüs neid koos Aleksandr Ivantsoviga edasi
Venemaa Föderatsiooni erinevatele isikutele. Kuna D. I puudusid endal võimalused sihikute
toimetamiseks Venemaale, siis leppis D. I A. Ivantsoviga kokku, et D. I annab sihikud A.
Ivantsovi kätte, kes toimetab need Eestist enda veoautoga Venemaale ning paneb need seal
posti, et sihikud jõuaksid klientideni. A. Ivantsov sai oma tegevuse eest D. I täpselt
tuvastamata summas rahalist tasu sularahas. 30.04.2023 andis D. I Toilas Mere pst 12 juures
üle Aleksandr Ivantsovile 5 elektroonilise pilditöötlusfunktsiooniga sihikut Pulsar Thermion
2 LRF XP50 PRO koos lisatarvikutega ja 1 elektroonilise pilditöötlusfunktsiooniga sihik
Pulsar Talion XQ38 koos lisatarvikutega. A. Ivantsov peitis esemed enda veoautosse DAF
registreerimismärgiga XXX. 01.05.2023 sõitis Aleksandr Ivantsov mainitud veoautoga
Narva piiripunkti aadressil Narva, Peterburi tee 1 väljuvale suunale eesmärgiga ületada Eesti
Vabariigi piir ning toimetada kaup Venemaa Föderatsiooni. A. Ivantsov peeti Narva
piiripunktis pärast tollikontrolli läbimist, kuid enne piiri ületamist kella 10:18 ajal
Kaitsepolitsei poolt kinni. Sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja võeti eelnevalt kirjeldatud 6
sihikut koos lisatarvikutega ära ning tal ei õnnestunud neid üle piiri Venemaa Föderatsiooni
toimetada.
Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lg 1 järgi on strateegiline kaup sõjaline
kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse
kasutusega kaup, mille nimekirja vastavalt StrKS § 2 lg-le 10 kehtestab Vabariigi Valitsus
oma määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse 22.12.2011 nr 171 „Strateegilise kauba
nimekiri“ lisas 1 on välja toodud sõjaliste kaupade nimekiri. Sõjaliste kaupade nimekirja
kategooria ML1.d.5 järgi on selliseks kaubaks optilised sihikud, millel on elektroonilise
pilditöötluse funktsioon ning mis on loodud sileraudsetele relvadele kaliibriga alla 20 mm ja
teistele käsirelvadele ning automaatrelvadele kaliibriga 12,7 mm või alla selle. Täpsemalt
vintpüssid ja kombineeritud relvad, käsirelvad, kuulipildujad, püstolkuulipildujad ja
kogupaukrelvad, sileraudsed relvad, relvad, milles kasutatakse hülsita laskemoona.
StrKS § 3 lg 1 kohaselt on strateegilise kauba vedu strateegilise kauba seaduse tähenduses
sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja
kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 3 p 1 kohaselt on väljavedu
strateegilise kauba seaduse tähenduses sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestist välja
toimetamine.
StrKS § 6 lg 2 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning strateegilise
kauba seaduse § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning
teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema
omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3h lõike 1 kohaselt on
keelatud müüa, tarnida, üle anda või eksportida XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või
1-25-856
kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal või
kasutamiseks Venemaal. Määruse XVIII lisa 23. lõikesse kuuluvad mis tahes väärtusega
optikatooted ja -seadmed, sealhulgas öönägemisseadmed või termosihiku seadmed, binoklid,
vaatlusseadmed, relvade optilised sihikud, termokaameraga sihikud. Määrusesse lisati XVIII
lisa 23. lõige 08.04.2022 muutmismäärusega nr 2022/576, mis jõustus 09.04.2022.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3k lõike 1 kohaselt on
keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või
juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks XXIII lisas
loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust.
Määruse XXIII lisa C osasse kuuluvad muuhulgas binoklid, pikksilmad, muud optilised
teleskoobid ja nende statiivid. Määrusesse lisati XXIII lisa C osa 25.02.2023
muutmismäärusega nr 2023/427, mis jõustus 26.02.2023.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse
järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise
sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse
täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on
RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille
alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja
keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos
muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.
Sellise tegevusega pani Aleksandr Ivantsov toime KarS § 421-2 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, s.o keelatud strateegilise kauba veo katse grupis ilma nõutava
kehtiva eriloata.
KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
2. Kooskõlas süüdistatava Aleksandr Ivantsovi, tema kaitsja Küllike Nammi ja prokuröri
Daniel Toomi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Aleksandr Ivantsovi
süüdimõistmist ja karistamist KarS § 93-1 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 421-2 lg 2
p 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aleksandr
Ivantsovile liitkaristuseks 5 aasta pikkune vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks
raskeimaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
01.05.2023-03.05.2023, s.o 3 päeva, mille vältel Aleksandr Ivantsov oli kahtlustatavana
kinnipeetud. Seega on ärakandmata karistuseks 4 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune
vangistus. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 kohaselt ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui
Aleksandr Ivantsov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe
alusel tuleb KarS § 83-1 lg 1 alusel konfiskeerida Aleksandr Ivantsovilt 01.05.2023
kahtlustavana kinnipidamisel ära võetud 70 550 Venemaa Föderatsiooni rublat. Pooled on
jõudnud kokkuleppele ka asitõendi ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta,
1-25-856
nimelt Kaitsepolitseiameti failiserveris talletatud digitaalsed koopiad tuleb hävitada;
01.05.2023 Aleksandr Ivantsovi kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud esemed, v.a
sularaha 70 550 rubla, ning 1.05.2023 sõiduki DAF registreerimismärgiga XXX ja haagise
Krone registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel ära võetud esemed, v.a sõidukist ja
haagisest ära võetud optikaseadmed ja nende pakendid, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel
tagastada Aleksandr Ivantsovile. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt
tasumisele kuuluvad menetluskulud. Aleksandr Ivantsovilt kuulub väljamõistmisele Eesti
Vabariigi kasuks sundraha 2215 eurot. Kokkuleppe kohaselt hüvitab KrMS § 180 lg 3 alusel
süüdistatav menetluskulud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.
21.03.2025 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru,
nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks,
kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepes
kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude
(sundraha) hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude
(sundraha) hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud (sundraha) tuleb tal tasuda
kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Lisaks on süüdistatav nõus konfiskeerimisele
kuuluva vara ning asitõendite suhtes kohaldatud meetmetega. Prokurör ja kaitsja toetasid
sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et Aleksandr Ivantsovi tuleb süüdi tunnistada KarS § 93-1 lg 1, § 421-2
lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud summas
2215 eurot tuleb jätta Aleksandr Ivantsovi kanda. 70550 Venemaa Föderatsiooni rublat tuleb
konfiskeerida.
5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe
sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus küsitles istungil süüdistatavat kokkuleppe
sisu osas ning veendus, et süüdistatav on sellele ka vabatahtlikult alla kirjutanud, teades
tagajärgi. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aleksandr Ivantsov
KarS § 93-1 lg 1, § 421-2 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi mõista ja mõista talle kokkuleppes
kokku lepitud karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse
eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja
õiguspärane ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha
kujundamiseks. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao
sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud
süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus ning mõista
välja menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olga Dorogan
Kohtunik