2-22-18926/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18926

Kohtuasi

Kohila valla avaldus vanemate hooldusõiguse

peatamiseks ning alaealisele lapsele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud isikud:

1. X.M (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat Argo Küünemäe

2. R.Y

(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Alar Neiland

3. C.A (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrus vaidlustatud osas muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis

vastu Kohila Vallavalitsuse 19.12.2022 avaldusest osalise loobumise ja lõpetas

menetluse osas, millega taotleti R.Y isiku- ja varahooldusõiguse peatamist C.A

suhtes, taotleti määrata C.A-le eestkostjaks Kohila vallavalitsus ning anda

eestkostjale eestkostetava varahooldusõigus, esindusõigus ning vastutus alaealise

isikuhooldusõiguse teostamise eest. Pärnu Maakohtu 27.10.2023 määrus on

jõustunud ka osas, millega avaldaja avaldus osaliselt rahuldati ja peatati X.M

isiku- ja varahooldusõigus C.A suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni,

2-22-18926

selgitati, et hooldusõiguse peatumise ajal ei või X.M hooldusõigust teostada ning et

kohus ennistab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse

äralangemine, samuti X.M ja R.Y poolt 16.10.2023 kohtuistungil allkirjastatud

lapsega suhtlemiskorra kokkuleppe kinnitamise osas ning osas, millega C.A riigi

õigusabi korras esindaja tasu 2342,22 eurot (sh käibemaks) ja X.M riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu 1016,40 eurot (sh käibemaks) jäid riigi kanda.

4. Jätta C.A ja X.M esindamise menetluskulud määruskaebemenetluses riigi kanda.

Muud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohila Vallavalitsus (avaldaja) esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus

X.M (lapse ema) ja R.Y (lapse isa) hooldusõiguse peatamist C.A (laps) suhtes, lapsele

eestkostja määramist ning esialgse õiguskaitse rakendamist. Avaldaja palus määrata lapse

eestkostjaks avaldaja ning anda avaldajale üle lapse vara- ja isikuhooldusõigus.

2. Avalduse kohaselt on lapse emal alkoholisõltuvus, mistõttu on lapse vanemad olnud

lastekaitsetöötajate järelevalve all alates lapse imikueast. Vanemate kooselu lõppes 2021. a

kevadel. Lapse ema jätkas alkoholi ja psühhotroopsete ainete tarvitamist. Lapse isa teatas

04.10.2021 Viimsi valla lastekaitse töötajale, et ei soovi last igapäevaselt kasvatada, sest tal

on lapse kasvatamise kõrvalt keeruline tööd teha. Lapsele ja lapse emale eraldati 2021. a

novembris Kohila vallas munitsipaalkorter. Laps hakkas 2021. a novembris käima Kohilas

lasteaias. Lapsele võimaldati ka saviteraapiat. Lapse ema on keeldunud sõltuvusravist.

Lastekaitse töötajad on lapse emale selgitanud, et kui ta ravile ei lähe, siis ei saa ta oma last

kasvatada. Lapse ema käis 2022. a veebruaris Wismari haiglas verepuhastusel, et

alkoholitarvitamise tsüklist välja saada. Lapse ema oli 2022. a mai keskpaigani kaine ja käis

teraapias. Lapse elu oli stabiilne. Lapse ema suhtles tihedalt lastekaitsetöötajatega. Lapse ema

hakkas perelahendusringi teenuse saamise järgselt taas alkoholi tarvitama. Avaldajale

teadaolevalt ei ole lapse emal tugivõrgustikku. Lapse olukord on keeruline, sest ta ei soovi

olla lapse isa kodus ning lapse isa on öelnud, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Lapse

ema sõnul tarvitatakse ka lapse isa peres narkootikume. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse

korras eraldada laps perekonnast ja määrata lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja.

3. Maakohus rahuldas 19.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vanemate

hooldusõiguse lapse suhtes, eraldas lapse perekonnast ning määras lapse ajutiseks eestkostjaks

avaldaja kuni kuueks kuuks. Ajutine eestkoste seati lapse kõigi asjade ajamiseks. Lapse isa

esitas maakohtu 19.12.2022 määruse peale määruskaebuse.

2-22-18926

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.02.2023 määrusega maakohtu 19.12.2022 määruse

lapse isa hooldusõiguse peatamise, lapse perekonnast eraldamise ning talle ajutise eestkostja

määramise osas. Ringkonnakohus taastas lapse isa hooldusõiguse ja lõpetas avaldaja ajutise

eestkoste lapse suhtes. Maakohtu 19.12.2022 määrus jäi muutmata lapse ema hooldusõiguse

peatamise osas. Ringkonnakohus nõustus lapse isaga, et ei ole leidnud tõendamist, et lapse isa

ei suuda lapse hoolduskohustust teostada ning ei ole võimeline last kasvatama. Isa on

tõendanud, et tal on püsiv sissetulek ning vajalikud kodused tingimused lapse kasvatamiseks.

Tõendamata oli, et lapse isal on narkosõltuvus. Lapse isa võimalikud narkootikumidega

seotud kahjulikud harjumused tuvastas maakohus üksnes lastekaitsetöötajate seletustest, kes

said info valdavalt lapse emalt.

5. Viimsi Vallavalitsus ja lapsele määratud esindaja toetasid avaldust. Lapse ema tunnistas

sõltuvusprobleeme. Lapse isa vaidles avaldusele vastu osas, millega taotleti hooldusõiguse

lõpetamist tema suhtes ning eestkostja määramist lapsele.

6. Avaldaja loobus 16.10.2023 kohtuistungil lapse isa suhtes avaldusest, seega ka lapse osas

eestkoste kohaldamise avaldusest. Vastuväiteid avaldusest osalise loobumise suhtes kellelgi ei

olnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus võttis 27.10.2023 määrusega avaldaja avalduse avaldusest osaliselt loobumiseks

vastu ja lõpetas menetluse lapse isa suhtes lapse isiku- ja varahooldusõiguse peatamise ja

lapsele eestkostja määramise ning eestkostjale lapse varahooldusõiguse, esindusõiguse ning

isikuhooldusõiguse üleandmise osas. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja peatas lapse

ema isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni. Kohus

kinnitas vanemate 16.10.2023 kohtuistungil allkirjastatud kokkuleppe lapsega suhtlemise

korra osas. Maakohus jättis lapsele ja lapse emale riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasud riigi kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda ning sellest

lähtuvalt kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

8. Maakohus oli seisukohal, et lapse isa suhtes avaldusest loobumisega ei rikuta lapse õigusi

ning see ei ohusta lapse huve, mistõttu võttis kohus avaldusest osalise loobumise vastu.

9. Nii lapse kui lapse ema huvides oli lapse ema hooldusõiguse peatamine perekonnaseaduse

(PKS) § 140 lõige 1 alusel kuni peatamise aluse äralangemiseni.

10. Vanemad saavutasid kohtuistungil kokkuleppe lapse suhtluskorras tema emaga, mille

tingimused kohus määrusega kinnitas.

11. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-tele 1 ja 7 ning

selgitas, et õige ja õiglane oli jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse ja

lapse ema menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Avaldaja esitas avalduse kohtusse lapse

huvides. Seega ei olnud õiglane mõista avaldajalt välja lapse isa lepingulise esindaja kulusid.

Kuigi ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse ning avaldaja

loobus avaldusest lapse isa suhtes, ei esitatud avaldust kohtusse põhjendamatult ega taotletud

esialgset õiguskaitset ilma, et avaldajale oleks tundunud oht lapse heaolule reaalne. Lapse isa

väide, et lapsele tekkis perekonnast eraldamisega trauma, ei olnud lapse isa menetluskulude

avaldajalt väljamõistmise aluseks. Pealegi ei olnud tõendatud, et just esialgse õiguskaitse

2-22-18926

kohaldamine tekitas lapsel vajaduse teraapias käia. Asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest

nähtuvalt oli lapse elukorraldus juba pikalt häiritud. Kohus mõistis lapse isa emotsioone, et

kogu menetlus tema suhtes tundub talle ebaõiglane, kuid menetlus algatati lapse huvides ning

kui avaldajal oli kaaluda lapse huvide võimaliku kahjustumise ja lapse vanema võimaliku

õiguste riive vahel, siis kaaluvad lapse huvid alati üle võimaliku vanema huvide ja õiguste

kahjustamise. Lisaks on hagita menetluses kohtul endal aktiivne roll. Seega ei ole hagita

menetluses esindaja palkamine ilmtingimata vajalik. Maakohus jättis lapse isa taotluse

avaldajalt menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamata.

Määruskaebus

12. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt

resolutsiooni p 8 osas, millega kohus jättis lapse isa menetluskulud lapse isa enda kanda.

Lapse isa palub teha uue määruse, millega määrata kindlaks lapse isa menetluskulud ja mõista

avaldajalt lapse isa kasuks välja 3893,94 eurot, alternatiivselt lapse isa menetluskulud

taotletust väiksemas ulatuses kohtu äranägemisel.

Lapse isa väitel järeldas maakohus ebaõigesti, et avaldust ei esitatud kohtusse põhjendamatult

ning et avaldajale tundus oht lapse heaolule reaalne. Tegelikult viidi terve laps ilma

vajaduseta lasteaiast ära hooldusperesse. Nii lastekaitsespetsialisti 16.12.2022 otsus hädaohus

oleva lapse 72 tunniks perekonnast eraldamise kohta kui ka esialgse õiguskaitse taotlus olid

ilmselt põhjendamatud. Lapse perekonnast eraldamine kasuperesse oli õigustamatu ning selle

tingis avaldaja hooletus.

Lapse isa arvab, et määruskaebuse esitamine, vaidlustamaks esialgse õiguskaitse määrust,

millega peatati lapse isa hooldusõigus, oli lapse huvides vajalik. Ei saa eeldada, et kohus oleks

omal initsiatiivil esialgse õiguskaitse määruse tühistanud. Lapse isa vajas määruskaebuse

koostamiseks õigusabi. Lapse isa ei pidanud riigi õigusabi taotlemist enda majanduslikku

olukorda arvestades perspektiivikaks.

Avaldaja loobus alles 16.10.2023 kohtuistungil avaldusest osas, millega taotleti peatada lapse

isa isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes ja lapsele eestkostja määramist. Samas oli

avaldajale juba 23.03.2023 kohtuistungi ajaks teada, et lapse elukorraldus isa juures ei andnud

enam alust lapse isa hooldusõiguse peatamiseks ning takistatud ei olnud lapse suhtlemine

mõlema vanemaga. Menetluse jätkamisega kaasnesid lapse isale täiendavad menetluskulud

899,94 eurot.

Lapsele psüühilise trauma põhjustamine on hooletuse tagajärg, millega tuleb menetluskulude

väljamõistmisel arvestada.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Avaldaja väitel

on määruskaebuses toodud asjaolud esitatud kallutatult ega lange kokku faktiliste asjaoludega,

mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude kandmine avaldaja poolt. Lisaks ei ole lapse isa

menetluskulude nimekiri ja kirjeldused esitatud üheselt arusaadavalt.

Avaldaja tegi juba enne kohtult esialgse õiguskaitse taotlemist korduvaid jõupingutusi lapse

olukorra parandamiseks, suunates järjekindlalt vanemate tähelepanu lapse elukeskkonna

puudustele ning selgitas, millised muudatusi tuleks ellu viia. Avaldaja pöördus kohtu poole

alles siis, kui lapse huvide kaitseks muud üle ei jäänud. Seega on kohtumenetluse kulud lapse

2-22-18926

isa enese varasema tegematajätmise tagajärg. Avaldaja on tegutsenud üksnes lapse huvides.

Lisaks oleks lapse isa suutnud oma õigusi kaitsta ning kohtumenetluses osaleda ka ilma

õigusabile kõnealuses mahus kulutusi tegemata.

Lapse isa väidab alusetult, et lapsel on teraapiat vaja üksnes seetõttu, et laps perekonnast

ajutiselt eraldati. Laps alustas teraapias käimist juba enne lapse perest eraldamist seoses lapse

traumakogemuse ilmingutega, kuna vanemad ei suutnud tagada lapse ohutust.

Last ei viidud hooldusperre seoses haigestumisega, vaid kestva ja lastekaitsetöötajate juhistest

ja toetusest hoolimata muutumatuna püsiva ebarahuldava koduse olustiku tõttu.

Lastekaitsetöötaja tegi lapse isale 2022. a sügisel ettepaneku kaasata lapse isa vanemad lapse

kasvatamisse. Lapse isa ei soovinud, et lastekaitsetöötaja tema vanematega ühendust võtaks ja

neid kaasaks. Samas ei soovinud lapse isa last ka ise püsivalt kasvatada. Seega ei nõustunud

avaldaja, et lapse perekonnast eraldamine ei olnud õiguspärane ja lapse parimate huvidega

kooskõlas. Avaldaja pöördus kohtusse hädaohus oleva lapse kaitsmiseks, tema turvalisuse

tagamiseks ning parimate huvide kaitseks ning maakohus avaldaja õiguskaitse taotluse ka

rahuldas. On kahetsusväärne, et lapse isa oli valmis vanemliku vastutuse võtma alles pärast

kohtusse pöördumist, kuigi võimalused selleks olid olemas juba 2021. a-l, mil lapse ema kolis

lapsega Kohila valda.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

16. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Määruskaebuse esitas lapse isa, kes vaidlustab maakohtu määrust

resolutsiooni p 8 osas, millega maakohus jättis lapse isa menetluskulud lapse isa enda kanda.

Muus osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus §-ga

659 alusel jõustunud.

17. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isaga, et maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel

diskretsioonipiire. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja

menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Siinsel juhul osales menetluses mitu

isikut. Eelnevat arvestades oli maakohtul õigus jätta lapse ja lapse ema esindamisega seotud

kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

18. Kohtul on TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse otsustamisel lai

diskretsiooniõigus. Asja materjalid ei anna alust järeldada, et maakohtu menetluskulude jaotus

oleks olnud ilmselgelt ekslik, sh ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

2-22-18926

põhjendustega määruse põhjendava osa p-s 25.4 ja neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei

korda. Seejuures ei saanud avalduse esitamist juba eos pidada põhjendamatuks. Avaldaja on

kohtu ette toonud, et lapse vanemad on olnud lastekaitsetöötajate järelevalve all alates lapse

imikueast (dtl 8). Seega on avaldaja kokkupuude pere ja pere probleemidega olnud

pikaajaline. Avaldaja on selgitanud, et avalduse esitamise aluseks ei olnud üksnes lapse

haigus 2022. a detsembris, vaid pikemaaegne selgusetus ja oht lapse elukorralduses, mille

põhjustasid lapse ema alkoholi kuritarvitamine ja muud sõltuvused ning lapse isa avaldatu, et

ta ei soovinud ja ei saanud lapse igapäevase kasvatamisega hakkama, samuti lapse isa soov, et

avaldaja ei võtaks ühendust lapse isa vanematega nende kaasamiseks (nt dtl-id 8 ja 538).

Perele pakutud tugiteenused ei olnud taganud lapsele tema huve ja õigusi arvestavat stabiilset

ja turvalist elukorraldust. Muu hulgas oli avaldajal kohustus abivajavast lapsest kohut

teavitada ja õigus selline avaldus esitada (vt ka PKS § 135 lg 4, § 134 lg 2 ja § 173 lg 1).

Lisaks, kuna hooldusõiguse peatamise ja alaealisele lapsele eestkostja määramise avaldusi

vaadatakse läbi hagita asjana, lasub kohtul hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest

tulenevalt vastutus asi õigesti lahendada, mh selgitada menetlusosalistele, milliseid asjaolusid

tuleb menetluses esile tuua ja tõendada ning koguda vajadusel ka ise tõendeid. Muu hulgas on

avaldaja toonud esile, et laps hakkas teraapias käima juba enne siinses menetluses esialgse

õiguskaitse kohaldamist (nt dtl 9), kuid ringkonnakohus nõustub maakohtu ja avaldajaga, et

asjaolu, millal ja mis põhjusel hakkas laps teraapias käima, ei ole aluseks menetluskulude

jaotuse otsustamisel. Lapse isa väide, justkui oleks avaldajale pidanud juba 23.03.2023

kohtuistungi ajaks olema teada, et lapse elukorraldus lapse isa juures ei andnud enam alust

lapse isa hooldusõiguse peatamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul oletuslik. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et samal kohtuistungil otsustas maakohus lükata asja arutamise edasi

kolmeks kuuks ning kohus kohustas mõlemaid vanemaid, kaasa arvatud lapse isa, sellel ajal

täitma avaldaja ettekirjutusi, et näha, kuidas mõlemad vanemad lapse kasvatamise ja tema elu

korraldamisega hakkama saavad. Seega puudub alus järeldada, et 23.03.2023 kohtuistungi

toimumise ajaks oli lapse isa osas avalduse menetlemine alusetu ja põhjendamatu.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebamise õigus

20. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 3

koosmõjus lapse ja lapse ema esindamise menetluskulud määruskaebemenetluses riigi kanda

ja muud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtus esitas menetluskulude

nimekirja lapse isa. Ülejäänud menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud.

Järelikult menetluskulude jaotusest tulenevalt, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

21. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

allkirjastatud digitaalselt