2-21-17344/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-17344

Tsiviilasi

A.S ja L.I hagi T.L vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. augusti 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.L apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) T.L (ik XXX), lepinugline esindaja

Aivar Haava

Vastustajad (hagejad):

A.S (ik XXX)

L.I (ik XXX)

Hagejate lepinguline esindaja advokaat Aleksei

Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. augusti 2024 otsus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.

2. Mõista T.L-ilt A.S kasuks välja elatise võlgnevus aja ajavahemiku 1.

septembrist 2021 kuni 3. novembrini 2021 eest 613,20 eurot.

3. Mõista T.L-ilt A.S kasuks välja igakuine elatis 292 eurot alates 4. novembrist

2021 kuni 31. detsembrini 2021, igakuine elatis 213,44 eurot alates 1. jaanuarist

2022 kuni 31. märtsini 2022 ning alates 1. aprillist 2022 kuni A.S täisealiseks

saamiseni XXXX igakuine elatis 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46

eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista T.L-ilt L.I kasuks välja elatise võlgnevus ajavahemiku 1. septembrist

2021 kuni 3. novembrini 2021 eest 613,20 eurot.

5. Mõista T.L-ilt L.I kasuks välja igakuine elatis 292 eurot alates 4. novembrist

2021 kuni 31. detsember 2021, igakuine elatis 213,44 eurot alates 1. jaanuarist

2022 kuni 31. märtsini 2022 ning alates 1. aprillist 2022 kuni L.I täisealiseks

saamiseni 19. märtsil 2031 igakuine elatis 225,64 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohustada T.L-i maksma A.S ja L.I igakuine elatis G.Y (ik XXX)

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Elatis A.S-

ile“ ja „Elatis L.I-le“ iga kalendrikuu eest ette.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tühistada Viru Maakohtu 16. novembri 2021 kohtumäärusega seatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-21-

17344 menetluse ajal A.S-ile igakuist elatist 292 eurot alates 16. novembrist 2021

kuni tsiviilasja nr 2-21-17344 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning

maksma L.I-le igakuist elatist 292 eurot alates 16. novembrist 2021 kuni

tsiviilasja nr 2-21-17344 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

9. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.“

5. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S ja L.I (hagejad) esitasid hagi T.L (kostja) vastu elatise nõudes.

Kostja on hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos alates 1. juunist 2021 ega tasu hagejatele

elatist. Hagejad nõuavad elatist alates hagi esitamisest 4. novembril 2021 kuni 31. detsembrini

2021 igakuiselt 292 eurot, 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 igakuiselt 213,44 eurot ja

alates 1. aprillist 2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 225,64 eurot

(mis muutub vastavalt PKS §-le 101) või alternatiivselt alates hagi esitamisest kuni kummagi

hageja täisealiseks saamiseni kummalegi hagejale 292 eurot kuus. Hagejad nõuavad ka

ülalpidamise andmise kohustuse rikkumisest ajavahemikul 1. septembrist 2021 kuni 3.

novembrini 2021 tekkinud kahju hüvitamist 613,20 euro (2x292 + 29,20) ulatuses kummalegi

hagejale.

Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool

kuupalga alammäära ehk 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 arvutatakse miinimumelatis

PKS § 101 järgi. Hagejad vajavad elatist kumbki vähemalt 292 eurot kuus, et saada korralikku

haridust ja elamise võimalust kuni täisealaliseks saamiseni.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda, sest hagi esitamise põhjuseks oli see, et

kostja rikkus ülalpidamiskohustust. Samuti nõustus kostja miinimumelatise väljamõistmisega

alles 13. veebruaril 2023.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt.

Kostja võttis hagi õigeks elatise võlgnevuse osas aja eest 1. septembrist 2021 kuni 3.

novembrini 2021 ning on nõus hagejatele elatist maksma PKS §-s 101 sätestatud määras.

Elatise väljamõistmine miinimummäärast suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Hagejad ei

ole esitanud tõendeid miinimumist suuremate vajaduste kohta, vaid üksnes arvestuse aasta

keskmiste kulude kohta kummalegi hagejale. Hagejate kuluarvestus on ülepaisutatud.

Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. augustil 2024 hagi õigeksvõtuotsusega ning mõistis kostjalt

välja elatisraha võlgnevuse aja eest 1. septembrist kuni 3. novembrini 2021 kummagi hageja

kasuks 613,20 eurot ja igakuise elatise 292 eurot alates 4. novembrist kuni 31. detsembrini

2021, 213,44 eurot alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 ja 225,64 eurot alates 1. aprillist

2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni, elatise suurus muutub vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4. ja lapsetoetuse suuruse muutumisele.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei pea alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama,

kui kohus rahuldab hagejate esmase nõude.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, viidates TsMS § 162 lg-le 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust. Kostja

taotleb Viru Maakohtu 23. augusti 2024 otsuse osalist tühistamist ning menetluskulude jätmist

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetluskulusid jaotades

menetlusnorme. Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 164 on erisäte hagilise

perekonnaasja kohta. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki

pool oma menetluskulud ise. Maakohus kohaldas valesti TsMS § 162 lg-t 1 ja jättis kulud

kostja kanda. Maakohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis õigustaks TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud üldreeglist kõrvalekaldumist, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt viitab kostja põhjendamatult TsMS § 164 lg-le 1. TsMS § 162 lg-t 1

tuleneb peamine reegel, mille järgi kaotaja maksab kõik menetluskulud. Ainult juhul, kui

kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).

Kostja keeldus enne hagi tagamise määruse tegemist hagejatele elatise maksmisest. Samuti

vaidles kostja nõudele vastu ja alles lõpuks võttis osa nõuet õigeks. Seetõttu mõistis

maakohus õigesti menetluskulud välja kostjalt. Hagejate menetluskulude jätmine nende kanda

ei ole TsMS § 164 lg 2 mõttes ka õiglane, sest kahjustab ülemäära hagejate oluliste vajaduste

rahuldamist. Olukorras, kus kostja vaidles hagile vastu ja võttis alles hiljem osa nõudeid

õigeks, jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Hagejad paluvad apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Kostja viitab õigesti, et TsMS § 164 on erinorm ülalpidamisasjas menetluskulude

jaotamiseks. Seejuures on lg 1 üldreegel ja lg-d 12 ja 3 erandid sellest.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb praeguses asjas jätta ülalpidamisasja üldreegel

kohaldamata ja kohaldada selle asemel TsMS § 162 lg-t 1. Maakohus ei ole ka põhjendanud,

miks ei kuulu kohaldamisele näiteks TsMS § 164 lg 3, mis võimaldab samuti jätta

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaks TsMS § 164 lg 1 kohaldamise.

Poolte esitatust ei tulene, et kostja oleks põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei andnud

täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hagejad põhjendasid hagi esitamist sellega, et

kostja ei tasu vabatahtlikult elatist, kuigi suudaks seda teha. Samuti on vanematel olnud

erimeelsus küsimuses, mil määral peaks elatise suuruses kajastuma see, et kostja tasub

hagejate elukohaga seotud kulusid, ning kas hagi esitamise ajal alles kavandatud

miinimumelatise arvestamise muutmine mõjutab hagejate nõude suurust.

Mõlemad pooled on teinud kompromissettepanekuid. Kostja võttis hagi õigeks pärast seda,

kui hagejad hagi muutsid (dtl 203, 254). Asja menetlus on veninud maakohtu, mitte kostja

tõttu (dtl 210, 212, 213, 257, 259, 260). Kostja täitis hagi tagamise määrust hagejate nõutud

summas (dtl 248).

8. Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjust kohaldada menetluskulude

jaotamisele TsMS § 162 lg-t 1 § 164 lg 1 asemel. Ei ole ka alust jätta menetluskulusid kostja

kanda TsMS § 164 lg 3 alusel. Kuna asjas ei nähtu mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud

jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb mõlemas kohtuastmes kantud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)