2-23-141932/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. märts 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-141932

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1444,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 22.03.2023 sõlmitud lepingust nr L89011809224 tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 759,99 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.09.2023 – 14.03.2024 eest summas 4,81 eurot

ja viivis 24% aastas alates 15.03.2024 arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt (759,99 eurot)

kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevuse

suurus koos sissenõutavaks muutunud viivise summaga (4,81 eurot).

3. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 19.01.2023 sõlmitud lepingust nr L89011167490 tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 71,11 eurot (põhivõla maksed kuni 10.03.2025,

k.a) ja intressivõlg 0,92 eurot.

4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni p-s

3 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 24,33 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates

aprillikuust 2025 iga kuu 10. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 24,33 eurot täieliku

tasumiseni järgmise maksegraafiku järgi:

Jrk

Makse

tegemise

tähtpäev

Põhivõla jääk

Maksmisele kuuluv

osamakse

10.04.2025

24,33

4,79

10.05.2025

19,54

4,85

10.06.2025

14,69

4,90

10.07.2025

9,79

4,96

10.08.2025

4,83

4,83

5. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 7,90% aastas arvestatuna

kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud põhivõla (71,11 eurot) tasumata jäägilt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte

suuremas summas kui põhivõla summa, s.o 71,11 eurot.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 7,90% aastas kohtuotsuse p-s

4 sätestatud iga maksekohustuse rikkumisel arvestatuna tähtajaks mittetasutud osamakse

jäägilt kuni osamakse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui tähtaegselt

tasumata osamakse suurus.

7. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks XX-i ja AS Inbank vahel 27.04.2023 sõlmitud lepingust nr L89012190738 tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 143,49 eurot, intress 0,92 eurot, võla

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,08 eurot (periood

01.09.2023 – 14.03.2024) ja viivis 7,90% aastas arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt

(143,49 eurot) alates 15.03.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas

summas kui põhivõlgnevuse suurus koos sissenõutavaks muutunud viivise summaga (6,08

eurot).

8. Jätta menetluskulud XX-i kanda 87% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 13%

ulatuses.

9. Määrata XX-i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 491,55 eurot ning mõista

nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

10. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

11. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Eedasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

2 (8)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja

kostja kolm lepingut, mille sisuks oli finantseerida kostja poolt erineva kauba ostmist, s.o nn

järelmaksulepingud.

2. Esimene leping sõlmiti 19.01.2023 (leping nr L89011167490). Kauba maksumus oli 113,40

eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 43,64% aastas. Osamaksete kogusumma

oli 178,62 eurot. Krediidi kogukulu oli 65,22 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat 113,40 eurot, intressimäära 7,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 10.08.2025, maksete tegemise tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja

igakuist lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Intressimäär oli 7,90% aastas, s.o 0,02 eurot

päevas. Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Laen tuli tagastada 30

osamaksega, viimase osamakse tähtpäev oli 10.08.2025. Kostja jättis tasumata osamaksed

alates 4. osamaksest, s.o alates 10.06.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud 6.

osamakseni, s.o 10.08.2023.

3. Teine leping sõlmiti 22.03.2023 (leping nr L89011809224). Kauba maksumus oli 759,99

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 0% aastas. Kostja ei pidanud intressi tasuma.

Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Igakuise osamakse suuruseks oli 31,67

eurot. Kauba eest tuli tasuda 24 osamaksega. Viimase osamakse tähtpäev oli 15.04.2025.

Kostja jättis maksed tasumata alates esimesest osamaksest.

4. Kolmas leping sõlmiti 27.04.2023 (leping nr L89012190738). Kauba maksumus oli 143,49

eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 33,38% aastas. Osamaksete kogusumma

oli 248,25 eurot. Krediidi kogukulu oli 104,76 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat 143,49 eurot, intressimäära 7,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 15.05.2027, maksete tegemise tähtpäevi, lepingu sõlmimise tasu 15 eurot ja

igakuist lepingu haldustasu 0,90%. Intressimäär oli 7,90% aastas, s.o 0,02 eurot päevas.

Viivisemääraks oli 24,00% aastas, s.o 0,07% päevas. Laen tuli tagastada 48 osamaksega.

Kostja jättis tasumata osamaksed alates esimesest osamaksest.

5. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale kõigi lepingute osas ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud

võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne võlausaldaja 31.08.2023 kostjale

teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostja sõlmitud lepingud üles.

6. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.08.2023 kõigist kolmest lepingust tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti teade kostjale.

7. Lepingute ülesütlemise seisuga, s.o 31.08.2023, oli kostjal lepingu nr L89011167490 alusel

tasumata põhivõlg tasumata kogu põhivõlg, s.o 113,40 eurot, intress perioodi 10.06.2023 kuni

31.08.2023 eest summas 8,41 eurot ja lepingu haldustasu 2,70 eurot (periood 10.06.2023 -

10.08.2023), mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kostjalt võla

3 (8)

sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 20 eurot (12.09.2023 esimese tasulise kirja

saatmine 15 eurot ja 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot). Hageja on arvestanud

viivist perioodi 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2024

lepingujärgses viivisemääras s.o 7,90% aastas so 0,02% päevas summas 4,81 eurot. Lisaks

taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.

8. Lepingu nr L89011809224 alusel on kostjal tasumata kogu põhivõlg, s.o 759,99 eurot.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 40 eurot (12.09.2023. a esimese tasulise kirja

saatmine 20 eurot, 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.10.2023 kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot). Hageja on

arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras 24% aastas, 0,07% päevas perioodi

01.09.2023 – 14.03.2024 eest summas 97,84 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuva

viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.

9. Kostjal on lepingu nr L89012190738 alusel tasumata kogu põhivõlg, s.o 143,49 eurot,

lepingutasu 12,84 eurot ja lepingu haldustasu 2,70 eurot (periood 10.06.2023 - 10.08.2023),

mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kostjalt võla

sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 30 eurot (12.09.2023 esimese tasulise kirja

saatmine 15 eurot, 27.09.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.10.2023 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot). Hageja on

arvestanud viivist perioodi 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2024

lepingujärgses viivisemääras s.o 7,90% aastas so 0,02% päevas summas 6,08 eurot. Lisaks

taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras.

10. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et kõigi lepingute

sõlmimiseks esitatud taotlustes esitas kostja andmed oma sissetulekute kohta, mille igakuine

suuruseks oli 1300 eurot (viimasele lepingule eelnenud taotluses on kostja märkinud

sissetuleku suuruseks 1350 eurot) ja kohustuste suuruseks 400 eurot kuus. Esialgne

võlausaldaja kontrollis maksehäireid ja tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja

töötas esialgse võlausaldaja koostööpartneri juures. Eeltoodust järeldas esialgne võlausaldaja,

et kostja on laenuvõimeline.

11. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.05.2024 määrusega. Kuna kohtul ei õnnestunud

kostjale kohtumäärust ja hagimaterjale muul viisil kätte toimetada, siis luges kohus

dokumendid kostjale kätte toimetatuks (13.06.2024) TsMS § 3141 lg 1 alusel, e-kirja

saatmisega kostja e-posti aadressil 07.06.2024. Hagivastuse esitamise tähtaeg möödus

21.06.2024. Kostja hagile ei vastanud.

12. 10.03.2025 esitas hageja võlgnevuste ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et

esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti taotles hageja, et

juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei öelnud lepingut kehtivalt üles,

siis tuleks kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud maksed kui ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad maksed.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Käesoleva asja hind on 1444,96 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

14. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub

4 (8)

rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava

osaga.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

16. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus

tuvastab kohtule esitatud lepingute alusel, et AS Inbank ja kostja vahel sõlmitud lepingud

alluvad tarbijakrediidilepingute regulatsioonile.

17. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et AS Inbank

loovutas lepingutest nr L89011167490, L89011809224 ja L89012190738 tulenevad rahalised

nõuded hagejale 31.08.2024. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

loovutamine ei oleks olnud kehtiv.

18. Riigikohus on oma lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on

korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel

arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-

2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute

puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine

muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta

kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa

Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“

19. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli lepingute sõlmimise ajal, s.o 19.01.2023, 22.03.2023 ja 27.04.2023, kehtinud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Seega kolmekordne määr oli 45,93%.

5 (8)

Lepingutest nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määrad 33,38%, 0% ja 43,64%.

Seega ei ületa lepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määrad maksimaalselt lubatud

krediidi kulukuse määra ja esialgse võlausaldaja ning kostja vahel sõlmitud lepingud on

kehtivad.

20. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hageja on kõigi lepingute puhul esitanud laenutaotlused. kõigi lepingute

sõlmimiseks esitatud taotlustes esitas kostja andmed oma sissetulekute kohta, mille igakuine

suuruseks oli 1300 eurot (viimasele lepingule eelnenud taotluses on kostja märkinud

sissetuleku suuruseks 1350 eurot) ja kohustuste suuruseks 400 eurot kuus. Esialgne

võlausaldaja kontrollis maksehäireid ja tuvastas, et kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja

töötas esialgse võlausaldaja koostööpartneri juures. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet.

Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohaselt. Laenutaotluses ei ole küsitud andmeid sissetulekute liigi ja regulaarsuse

kohta. Samuti ei ole küsitud kohustuste liigi ja ulatuse kohta. Kostja avaldas kohustuste

igakuise summana sama summa kõigi kolme lepingu puhul, mis ei saa olla õige, sest iga

lepingu sõlmimisega kostja igakuised kohustused suurenesid. Hagist ja tõenditest ei nähtu, et

esialgne võlausaldaja oleks kostja avaldatud andmeid kontrollinud. Kohus on seisukohal, et

pelgalt üldiste andmete küsimine kostjalt ja päringud maksehäirete kohta ei ole piisav selleks,

et täita vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. Hageja esitas 10.03.2025 ümberarvestused iga lepingu kohta. Kostja soetas lepingu nr

L89011167490 alusel kauba maksumusega 113,40 eurot ning on teinud tagasimakseid

kogusummas 17,96 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda

lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses (VÕS § 416 lg 1). Kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.11.2023 osamaksest kuni 25. osamakseni, s.o

10.03.2025,

summas

71,11

eurot

(1,03+4,05+4,06+4,10+4,21+4,20+4,27+4,29+4,36+4,39+4,43+4,50+4,53+4,60+4,63+4,69+4

,77). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 71,11 eurot kohtuotsuse

6 (8)

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 7,90% aastas. Kohtu hinnangul on viivisenõue

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja esitas

lisaks taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutunud maksed. Kostja ei ole teinud

makseid alates lepingu ülesütlemisest, mistõttu on alus arvata, et kostja ei täida oma kohustusi

vabatahtlikult ka tulevikus. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 369 alusel. Samal alusel

rahuldab kohus ka tulevikku suunatud viivisenõude. Erialases kirjanduses on leitud, et kui

hagetakse tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga, siis on samal alusel võimalik nõuda

ka viivist. Kohus jätab rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulu nõude, kuna VÕS § 1132 lg

2 kohaldamise eelduseks on lepingu lõppemine, kuid antud juhul on kohus tuvastanud, et

leping ei lõppenud kehtivalt.

22. Kostja soetas lepingu nr L89012190738 alusel kauba maksumusega 143,49 eurot ning ei

ole lepingule tagasimakseid teostanud. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale

lepingu osas ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne

võlausaldaja 31.08.2023 kostjale teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud

lepingu üles. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses juuni, juuli ja augusti 2023

maksed. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 143,49 eurot ja intressi 0,92 eurot VÕS § 94 alusel. Hageja on arvestanud

viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel määraga 7,90% aastas alates 01.09.2023 –

14.03.2024 ja taotlenud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist TsMS §

367 alusel. Kohtu hinnangul on viivisenõuded põhjendatud. Hageja on lisaks taotlenud võla

sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus rahuldab võla

sissenõudmiskulu nõude.

23. Kostja soetas lepingu nr L89011809224 alusel kauba maksumusega 759,99 eurot ning ei

ole lepingule tagasimakseid teostanud. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale

lepingu osas ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, siis saatis esialgne

võlausaldaja 31.08.2023 kostjale teate, millega esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud

lepingu üles. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks võlgnevuses juuni, juuli ja augusti 2023

maksed. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 759,99 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.

Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 24,00% aastas alates 01.09.2023 –

14.03.2024. Lisaks taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.

Kohus rahuldab hageja nõuded.

Menetluskulud

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

25. Kuna kohus rahuldas hagi 87% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses

kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 13% ulatuses hageja kanda.

26. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.

27. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu vajalik ja põhjendatud kulu.

7 (8)

28. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 507 eurot olulises osas

ülepaisutatud. Põhjendatud on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2 tundi

(TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma

käibemaksuta) põhjendamatult suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks

peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK

28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on

põhjendanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks

määrata ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi).

Hageja on kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi küsida. Seega on hageja vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud kokku 65+280+20+200=565 eurot. Kostja menetluses ei

osalenud, mistõttu ei saanud tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkida.

29. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 87% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 491,55 eurot (565*87/100), mille kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja.

30. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

8 (8)