2-24-129905/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-129905

Tsiviilasi

Bondora AS hagi I. M. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1727,24 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929,

lepinguline esindaja: E. A., e-post: XXX;

Kostja: I. M., isikukood XXX, faktiline asukoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu.

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. M. hageja Bondora AS kasuks 1420,74 eurot (millest 948,92

eurot on tagastamata krediidisumma, 125,92 eurot sissenõutavaks muutunud intress,

15,95 eurot lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud, 154,89 eurot lisateenused,

160,06 eurot viivis) ning viivis alates 27.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt I. M. hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 515 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I. M.l tasuda Bondora AS-ile menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja I. M. (kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingu (leping)

BL4160282. Hageja andis kostjale laenu summas 956 eurot, poolte kokkulepitud

intressimäär oli 32,3% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20); kostja tasub

igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21); lepingu sõlmimisel

tasub kostja lepingutasu 56 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22);

krediidi kulukuse määr lepingus on 49,6% (lep p.1.24). leping sõlmiti 18.11.2023. Hageja

hoiatas 19.04.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest

hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust

tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist

varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 21.05.2024 saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1264,31 euro tasumist, mis

hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud

laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 18.01.2024, 19.02.2024, 18.03.2024,

18.04.2024 ja 20.05.2024 osamaksed.

Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja deklareeris

laenutaotluses oma sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati

hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1140,08 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 503,03 eurot.

Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 460 eurot. Samuti nähtus pangakonto

väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal

puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste

tarbeks 141,56 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1420,74 eurot, millest 948,92 eurot on

tagastamata krediidisumma, 125,92 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 15,95 eurot

lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud, 154,89 eurot lisateenused ning 160,06

eurot viivis; alates 27.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja

viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas; menetluskulud kostja kanda ning

märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu selgitused

Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude

nimekiri kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja

selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel.

Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus,

menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 02.02.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva

jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,6%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Seega vastas 18.11.23.a sõlmitud lepingu nr. BL4160282 krediidi kulukuse määr

49,6 % Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu

summas 180 €.

Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindamiseks tehtud

toimingud on hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise

ning riigilõivu tasumisega kokku 1,5 h, tunnihinnaga 120 eur/tund, kokku summas 180

eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei

ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud

õigusabi osutamine 1,5 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks

õigusabikulusid summas 180 eurot (1,5*120).

Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot

(315+180+20).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik