Legislator Case Law & Legislation
2-23-13174/19 AI generated

2-23-13174/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-13174/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Asendada poolte tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas Edastada käesolev määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosas nr

Legislator headnote

AI generated

2-23-13174/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Asendada poolte tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas Edastada käesolev määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosas nr

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-23-13174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13174

Tsiviilasi

X hagi A, B ja C vastu pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoiming

3500 eurot

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja : X (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs (OÜ Ratio

Legis; e-post: xxx);

Kostja I: A (isikukood XXX; e-post: xxx);

Kostja II: B (isikukood XXX; e-post: xxx);

Kostja III: C (isikukood XXX; e-post: xxx).

Asja läbivaatamine

20.03.2025 ärakuulamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel 20.03.2025. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1

Pooled lõpetavad 27.05.2023. a surnud Y, isikukood XXX pärandvara ühisuse

selliselt, et pärandvara ühisusele kuuluv korteriomand asukohaga XXX,

registriosa nr xxxxxx jagatakse Poolte kaasomandisse selliselt, et X, isikukood

XXX mõttelise osa suuruseks on 5/8 kaasomandist, A, isikukood XXX mõttelise

osa suuruseks on 1/8 kaasomandist, B, isikukood XXX mõttelise osa suuruseks on

1/8 kaasomandist ning C, isikukood XXX mõttelise osa suuruseks on 1/8

kaasomandist.

1.2

Pooled paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr xxxxxx II

jaos kustutada senine omanikukanne ühisomanike X (XXX), A (isikukood XXX),

C (isikukood XXX), B (isikukood XXX) kohta ning sisse kanda kaasomanikena X

(XXX) 5/8 mõttelist osa kaasomandist, A (isikukood XXX) 1/8 mõttelist osa

kaasomandist, C (isikukood XXX) 1/8 mõttelist osa kaasomandist, B (isikukood

XXX) 1/8 mõttelist osa kaasomandist.

2-23-13174

1.3

Lõpetada Poolte ühisomand 27.05.2023. a surnud Y Swedbank AS-is avatud

arvelduskonto jäägile ning jagada see Poolte vahel järgmiselt: X, isikukood XXX

5/8 suurune osa konto jäägist, A, isikukood XXX 1/8 suurune osa konto jäägist,

B, isikukood XXX 1/8 suurune osa konto jäägist ning C, isikukood XXX 1/8

suurune osa konto jäägist.

1.4

Lõpetada Poolte ühisomand Xi arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX pärandi

avanemise hetkel olnud raha jäägile 309,65 eurole ning jagada see Poolte vahel

järgmiselt: X, isikukood XXX 5/8 suurune osa konto jäägist, A, isikukood XXX

1/8 suurune osa konto jäägist, B, isikukood XXX 1/8 suurune osa konto jäägist

ning C, isikukood XXX 1/8 suurune osa konto jäägist.

1.5

Lõpetada Poolte ühisomand sõiduautole Opel Astra Caravan, registreerimismärk

XXXXXX; VIN-kood XXXXXXXXX selle jätmisega X, isikukood XXX

ainuomandisse.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13174 menetlus.

3. Asendada poolte tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas

nr xxxxxx II jaos omanikukande muutmiseks kohtumäärusega.

4. Edastada käesolev määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosas nr

xxxxxx II jaos omanikukande muutmiseks.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 210 eurot

Ratio Legis OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust, sest pooled loobusid määruskaebuse

esitamise õigusest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

X esitas 18.09.2023. a hagi A, B ja C vastu 27.05.2023. a surnud Y pärandvara ühisuse

lõpetamise nõudes. 20.03.2025. a toimunud korraldaval istungil esitasid pooled kohtule

kompromisslepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse tsiviilasjas nr 2-

23-13174 lõpetamiseks. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õigusest, poolte menetluskulud palusid pooled jätta nende endi

kanda ning hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2-23-13174

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub

seisukohale, et poolte 20.03.2025 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele

ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise

korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised leppisid kompromissilepingus kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda. Kohus kajastab nimetatud kokkuleppe käesoleva kohtumääruse resolutsioonis.

TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks ja kohus rahuldab selle.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 loobusid pooled kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik