2-24-135408/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135408

Tsiviilasi

AB Fjord Bank hagi A.X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5013,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB Fjord Bank (Registrikood: 304493038 Rinktins g.

5, LT-09234 Vilnius, Leedu Vabariik)

Hageja lepinguline esindaja: jurist L.I (e-post xxx)

Kostja: A.X (isikukood: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.X-ilt AB Fjord Bank kasuks põhivõlgnevus summas 3 899,08 eurot,

intress summas 173,30 eurot, haldustasu summas 64 eurot.

3. Välja mõista A.X-ilt AB Fjord Bank kasuks sissenõutavaks muutunud viivis määraga

0,05% päevas summas 165,71 EUR.

4. Välja mõista A.X-ilt AB Fjord Bank kasuks täiendav viivis määraga 0,05% tasumata

põhisummalt päevas alates 20.12.2024 kuni põhisumma täieliku tasumiseni.

5. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista A.X-ilt menetluskulu summas 760 eurot (käibemaksuta).

3. Välja mõista A.X-ilt AB Fjord Bank kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (760

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva

jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank,

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is.

TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse

kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus.

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Kohtuotsuse põhjendused

Rahuldatud nõue tuleneb hageja ja kostja sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale

laenu 4000 eurot, laenuperioodi pikkuseks 60 kuud. Kostja märkis, et viimane töösuhe on kestnud 61

kuud, kostja on lahutatud, ülalpeetavad puuduvad ja kostja igakuiseks neto sissetulekuks on 1450

EUR ning muud krediidikohustused puuduvad. Kostja taotlusest tulenevalt teostas hageja 05.03.2024

kostja krediidivõimelisuse hindamise, analüüsides kostja taotluses esitatud infot, kostja pangakonto

väljavõttest nähtuvaid regulaarsete sissetulekute ja kohustuste suurust, rahvastikuregistri andmeid, AS

Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ registritest kostja varasemate maksekohustuste täitmist ning ka

võimalikust sõlmitavast tarbijakrediidilepingust tuleneva intressimäära tõusu mõju, millest selgus, et

kostjale pakutava laenusumma põhiosa ja intressimakse ning kostja sissetuleku suhe (DSTI) oli

44,29%, mis oli kooskõlas nii Finantsinspektsiooni käsiraamatu vastutustundliku krediidi väljastamise

protsessis kehtestatud maksimaalse tagasimakse määraga (< 50%), kui ka hageja sisekorra eeskirjades

kehtestatud määraga (< 45%). Hageja kandis laenu summas 4000 eurot 05.03.2024 kostja

pangakontole. Kostja jäi võlgade tasumisega viivitusse ja hageja ütles lepingu ülesse 26.09.2024a.

Kohus edastas kostjale materjalid 10.01.2025 kättetoimetamisportaali kaudu ja e-posti aadressile xxx.

Kohus toimetas kohtu dokumendid kostjale kätte 26.01.2025 avaldatud teatega Ametlikes

Teadaannetes. Hagile vastamise tähtpäev oli 17.02.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab

kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1).

Menetluskulud

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot ja

õigusabikulu 165 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 595 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja

märkis, et hagimenetluse materjalidega algse tutvumise ja komplekteerimise ning hagiavalduse

koostamise ja kohtule esitamise eest 165 EUR (1 h 39 min). Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

esitatud ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot

tund (millele lisandub käibemaks) peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 760 eurot

käibemaksuta.

2(7)

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 760 (165+595) eurot. Menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik

3(7)