Legislator Case Law & Legislation
2-23-135260/12 AI generated

2-23-135260/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-135260/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

Legislator headnote

AI generated

2-23-135260/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-135260

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. K. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

6840,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja T. I.

Kostja S. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank

AS ja S. K.´e vahel 26.05.2017 väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev

põhivõlg 3510,42 eurot, intress 258,88 eurot, viivised 2439,41 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

3. Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest järgmisest päevast)

kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1070 eurot

(riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1070

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega. Hageja

palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank ja kostja vahel 26.05.2017 sõlmitud

väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev põhivõlg 3510,42 eurot, intressid 258,88

eurot, viivised 2439,41 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja

mõista kostjalt viivis põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 kuni põhinõude

täitmiseni 17% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, s.o riigilõiv 630

eurot, maksekäsu ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

2. Nõude aluseks on kostja ja Swedbank vahel 26.05.2017 sõlmitud väikelaenuleping nr

17069848-VL, mille alusel kostjale väljastati laen summas 6000 eurot. Kostja

pangakonto EEXXX väljavõttest nähtub, et kostjale arvele on kantud 6000 eurot

26.05.2017 ning kostja on digitaalselt allkirjastanud lepingu 26.05.2017 kell 08.30.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena iga kuu 15

kuupäevaks alates 15.07.2017 summas 151,33 eurot kuni viimase osamakseni 15.06.2022

summas 150,92 eurot. Lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et sellega on tutvunud

ja nõustunud. Lepingu kohaselt oli intressimäär 17 % aastas ning krediidi kulukuse määr

18,69 % aastas ning krediidi kogukulu 9079,39 eurot.

3. Kostja kohustus lepingu tingimuste p 4.1 kohaselt tagastama laenu igakuiste

annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2019

osamakseni (ca 1,5 aastat kostja tasus makseid). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud

osamakseid alates 15.06.2019. Kostja jäi hiljaks 3 järjestikuse laenusumma

tagasimaksega (15.06.2019 põhiosa 88,09 eurot – intress 65,08 eurot; 15.07.2019 põhiosa

91,33 eurot – intress 61,20 eurot; 15.08.2019 põhiosa 90,88 eurot – intress 63,24 eurot;

15.09.2019 põhiosa 92,12 eurot – intress 63,24 eurot).

4. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutunud põhiosa tasumata

jäägi summas 3954 eurot, seega oli kostja võlgnevus põhiosamaksetega 4316,42 eurot ja

tasumata intressi osamaksetena 258,88 eurot. Kostja tasus veel perioodil 06.12.2019 –

11.08.2023 806 eurot, mis arvestati maha põhivõla katteks ning hageja põhinõude

lõplikuks summaks jääb 3510,42 eurot ning intressisummaks 258,88 eurot

(65,08+61,20+63,24+63,24+6,12).

5. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas

pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu

17.09.2019 üles. Pank saatis lepingu ülesütlemise tahteavalduse pangale teatatud aadressil

XXX ja e-posti aadressil XXX.

6. 23.10.2019 loovutas Swedbank nõude kostja vastu hagejale ning kostjat teavitati sellest.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm

tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 06.11.2019

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot ja 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.

7. Hageja leiab, et esialgne laenuandja Swedbank AS ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise nõuet. Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva

pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et

•

laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus kostja

Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine sissetulek oli ca 2161

eurot;

•

Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

•

Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;

•

väljaspool Swedbanki oli laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV FINANCE

ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;

•

olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu kuumaksega

(151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;

•

laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 1 481,63 eurot;

•

majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest nähtunud

kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.;

•

tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga

krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses

ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei

suurenenud.

Kostja vastuväited

8. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ning taganeb kõikidest PlusPlus Capital AS vahel

sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja ei loe neid kehtivaks.

9. Kostja leiab, et

• hageja nõue põhineb välisel võlatunnistusel ja leiab, et need on kehtetud;

• hageja ei ole midagi laenanud talle ning ülekandeks arvet esitanud;

• võlatunnistus on kehtetu, isegi kui tema allkiri all on;

• võla sissenõudjana saab olla ainult kreeditor isiklikult ehk Swedbank AS; • kostjale jääb

hageja nõue selgusetuks.

10. 09.10.2024 seisukohas jääb kostja selle juurde, et Swedbank sõlmis temaga lepingu, kui

ta oli töötu ja sundolukorras. Tal ei olnud võimalik laenu tagasimakseid sooritada, kuna

puudus töökoht. Lepingu müüs Swedbank AS esindaja, mitte ei loovutanud. Kostja leiab,

et kõik on õigusvastane.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus rahuldab hagi.

12. Kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi

menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete

kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS

§ 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega

(TsMS § 444 lg 2).

13. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud

ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr

ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja)

käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest

maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

14. Kohtule on esitatud kostja poolt 26.05.2017 kell 08.30 digiallkirjastatud väikelaenuleping

nr 17-069848 - VL. Lepingu digitaalallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja

Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (e-toimikus menetlusdokument nr 11s).

15. Kohus tuvastab hageja poolt esitatud tõendite alusel, et leping oli sõlmitud seadusega

nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid ning on allkirjastatud. Krediidi kulukuse määr

lepingus oli näidatud 18,690% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu

sõlmimise ajal oli 56,85%, st lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse

määra piiresse. Hageja on tõendanud kostja pangakonto väljavõttega, et laen 6000 eurot

kanti kostjale üle 26.05.2017 (dtl 34-36)

16. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija

krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); •

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS

§ 49 lg 1 p 5);

•

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu

väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse

hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida

ja säilitada (krediiditoimik).

17. Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte

põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et

•

laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus

kostja Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine

sissetulek oli ca 2161 eurot;

•

Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

•

Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;

•

väljaspool Swedbanki olid laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV

FINANCE ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;

•

olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu

kuumaksega (151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise

sissetuleku suurusest;

•

laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 1 481,63 eurot;

•

majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest

nähtunud kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.

•

tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga

krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi

ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu

perioodi vältel ei suurenenud.

•

Pank rõhutas täiendavalt, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt

ca 1,5 aastat.

18. Kohus uuris esitatud tõendeid kogumis ning veendus, et hageja analüüsis korrektselt

kostja sissetulekuid ja finantskohustusi. Antud teave on olnud piisavalt selge, et laenu

väljastamise momendil oli laenusaaja maksevõimeline. Eeltoodu alusel on kohus

seisukohal, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.

19. Hageja on kohtule esitanud faktiväited ja tõendanud, et kostjale saadeti lepingu

ülesütlemise teade. Hageja on esile toonud, et kostja oli selleks ajaks võlgnevuses

vähemalt kolme tagasimaksega (15.06.2019; 15.07.2019; 15.08.2019; 15.09.2019) ning

kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks (kostja võlga ei tasunud). Eeltoodust

tulenevalt oli lepingu üles ütlemine kehtiv ning hageja on tõendanud teate saatmise

kostjale (edastati lepingu kontaktaadressidele nii e-postiga, kui postiga).

20. Lepingu üles ütlemisega on muutunud sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg. Hageja on

esile toonud, et kostjal on tasumata põhinõue 3510,42 eurot. Kohus mõistab põhivõla

välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

21. Kohus kontrollis, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 17 % aastas. Hageja on

esile toonud, et kostjal on tasumata 15.06.2019 intress 65,08 eurot; 15.07.2019 intress

61,20 eurot; 15.08.2019 intress 63,24 eurot; 15.09.2019 intress 63,24 eurot ja 17.09.2019

intress 6,12 eurot, st kuni lepingu üles ütlemiseni on tasumata intress kokku 258,88 eurot.

Kohus mõistab intressi välja VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

22. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist ning sama § -i kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 8.1 ja panga hinnakirjale on

viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega on viivisemäär 17 % aastas.

Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 17.09.2019 kuni hagi esitamiseni

17.10.2023 17 % aastas põhinõudelt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab

kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2439,41

eurot.

23. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

24. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ning mõistab

kostjalt välja viivise põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest

järgmisest päevast) kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

25. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 8.2 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 palub hageja kostjalt välja mõista

võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on toimetanud teenusena kolm

tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile XXX: 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja

05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39-41). Need kulutused

on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus rahuldab

sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3.

26. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma otsuse

tegemisel kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.

Menetluskulud

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja

menetluskulud jätta kostja kanda.

28. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot, õigusabikulu summas

420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu

summas 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.

30. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 630 eurot.

31. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale

vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik ning ei kuulu

vähendamisele.

32. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas

420 eurot (350 + käibemaks 20% 70 eurot).

33. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele.

34. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 1070 eurot, millest riigilõiv 630 eurot, esindajakulu 420 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot.

35. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud

digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik