2-23-135260/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis
Legislator headnote
AI generated2-23-135260/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-135260
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. K. vastu
võlanõudes
Tsiviilasja hind
6840,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja T. I.
Kostja S. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank
AS ja S. K.´e vahel 26.05.2017 väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev
põhivõlg 3510,42 eurot, intress 258,88 eurot, viivised 2439,41 eurot ja
sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
3. Mõista kostjalt S. K.´elt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis
põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest järgmisest päevast)
kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1070 eurot
(riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).
6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1070
eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja asjaolud
1. Hageja esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega. Hageja
palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank ja kostja vahel 26.05.2017 sõlmitud
väikelaenulepingust nr 17-069848-VL tulenev põhivõlg 3510,42 eurot, intressid 258,88
eurot, viivised 2439,41 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja
mõista kostjalt viivis põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 kuni põhinõude
täitmiseni 17% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam
kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, s.o riigilõiv 630
eurot, maksekäsu ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses tasumata summalt.
2. Nõude aluseks on kostja ja Swedbank vahel 26.05.2017 sõlmitud väikelaenuleping nr
17069848-VL, mille alusel kostjale väljastati laen summas 6000 eurot. Kostja
pangakonto EEXXX väljavõttest nähtub, et kostjale arvele on kantud 6000 eurot
26.05.2017 ning kostja on digitaalselt allkirjastanud lepingu 26.05.2017 kell 08.30.
Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena iga kuu 15
kuupäevaks alates 15.07.2017 summas 151,33 eurot kuni viimase osamakseni 15.06.2022
summas 150,92 eurot. Lepingu alla kirjutamisega kinnitas kostja, et sellega on tutvunud
ja nõustunud. Lepingu kohaselt oli intressimäär 17 % aastas ning krediidi kulukuse määr
18,69 % aastas ning krediidi kogukulu 9079,39 eurot.
3. Kostja kohustus lepingu tingimuste p 4.1 kohaselt tagastama laenu igakuiste
annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2019
osamakseni (ca 1,5 aastat kostja tasus makseid). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud
osamakseid alates 15.06.2019. Kostja jäi hiljaks 3 järjestikuse laenusumma
tagasimaksega (15.06.2019 põhiosa 88,09 eurot – intress 65,08 eurot; 15.07.2019 põhiosa
91,33 eurot – intress 61,20 eurot; 15.08.2019 põhiosa 90,88 eurot – intress 63,24 eurot;
15.09.2019 põhiosa 92,12 eurot – intress 63,24 eurot).
4. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutunud põhiosa tasumata
jäägi summas 3954 eurot, seega oli kostja võlgnevus põhiosamaksetega 4316,42 eurot ja
tasumata intressi osamaksetena 258,88 eurot. Kostja tasus veel perioodil 06.12.2019 –
11.08.2023 806 eurot, mis arvestati maha põhivõla katteks ning hageja põhinõude
lõplikuks summaks jääb 3510,42 eurot ning intressisummaks 258,88 eurot
(65,08+61,20+63,24+63,24+6,12).
5. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas
pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse
tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu
17.09.2019 üles. Pank saatis lepingu ülesütlemise tahteavalduse pangale teatatud aadressil
XXX ja e-posti aadressil XXX.
6. 23.10.2019 loovutas Swedbank nõude kostja vastu hagejale ning kostjat teavitati sellest.
Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus
Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm
tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 06.11.2019
tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja
maksumusega 5 eurot ja 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.
7. Hageja leiab, et esialgne laenuandja Swedbank AS ei ole rikkunud vastutustundliku
laenamise nõuet. Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja
finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva
pangakonto väljavõtte põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et
•
laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus kostja
Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine sissetulek oli ca 2161
eurot;
•
Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;
•
Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;
•
väljaspool Swedbanki oli laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV FINANCE
ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;
•
olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu kuumaksega
(151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;
•
laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)
kulutusteks ca 1 481,63 eurot;
•
majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest nähtunud
kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.;
•
tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga
krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses
ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei
suurenenud.
Kostja vastuväited
8. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ning taganeb kõikidest PlusPlus Capital AS vahel
sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja ei loe neid kehtivaks.
9. Kostja leiab, et
• hageja nõue põhineb välisel võlatunnistusel ja leiab, et need on kehtetud;
• hageja ei ole midagi laenanud talle ning ülekandeks arvet esitanud;
• võlatunnistus on kehtetu, isegi kui tema allkiri all on;
• võla sissenõudjana saab olla ainult kreeditor isiklikult ehk Swedbank AS; • kostjale jääb
hageja nõue selgusetuks.
10. 09.10.2024 seisukohas jääb kostja selle juurde, et Swedbank sõlmis temaga lepingu, kui
ta oli töötu ja sundolukorras. Tal ei olnud võimalik laenu tagasimakseid sooritada, kuna
puudus töökoht. Lepingu müüs Swedbank AS esindaja, mitte ei loovutanud. Kostja leiab,
et kõik on õigusvastane.
Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus rahuldab hagi.
12. Kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi
menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete
kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata
tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS
§ 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas
kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja
põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus
menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes
õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega
(TsMS § 444 lg 2).
13. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud
ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr
ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping
leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja)
käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest
maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt
sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul
viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab
tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või
selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja
kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud
järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
14. Kohtule on esitatud kostja poolt 26.05.2017 kell 08.30 digiallkirjastatud väikelaenuleping
nr 17-069848 - VL. Lepingu digitaalallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja
Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (e-toimikus menetlusdokument nr 11s).
15. Kohus tuvastab hageja poolt esitatud tõendite alusel, et leping oli sõlmitud seadusega
nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid ning on allkirjastatud. Krediidi kulukuse määr
lepingus oli näidatud 18,690% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu
sõlmimise ajal oli 56,85%, st lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse
määra piiresse. Hageja on tõendanud kostja pangakonto väljavõttega, et laen 6000 eurot
kanti kostjale üle 26.05.2017 (dtl 34-36)
16. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama
teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud
tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija
krediidivõimelisust.
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.
Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:
•
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste
suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud
kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või
asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); •
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §
49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS
§ 49 lg 1 p 5);
•
krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste
nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,
pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest
kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab
krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu
väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse
hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida
ja säilitada (krediiditoimik).
17. Krediidivõimelisuse hindamisel on Swedbank teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja
krediidivõimelisuse hindamist laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte
põhjal. Krediidi andmisel võeti arvesse, et
•
laenu väljastamisele eelnenud perioodil (periood 01.12.2016 – 26.05.2017 laekus
kostja Swedbank AS kontole töötasu tööandjalt X AS ning keskmine
sissetulek oli ca 2161 eurot;
•
Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;
•
Swedbanki ees oli krediidikohustus kuumaksega 153,68 eurot;
•
väljaspool Swedbanki olid laenusaajal igakuised krediidikohustused AS LHV
FINANCE ees summas ca 195 ja Danske Bank ees summas 180 eurot;
•
olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava laenulepingu
kuumaksega (151,33 eurot) moodustas ca 31,46% laenusaaja igakuisest keskmise
sissetuleku suurusest;
•
laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)
kulutusteks ca 1 481,63 eurot;
•
majapidamiskuludena võttis laenuandja arvesse laenusaaja konto väljavõttest
nähtunud kulud (eluasemele ja sidele) keskmiselt ca 678,67 eurot K.
•
tarbijale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga
krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi
ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu
perioodi vältel ei suurenenud.
•
Pank rõhutas täiendavalt, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt
ca 1,5 aastat.
18. Kohus uuris esitatud tõendeid kogumis ning veendus, et hageja analüüsis korrektselt
kostja sissetulekuid ja finantskohustusi. Antud teave on olnud piisavalt selge, et laenu
väljastamise momendil oli laenusaaja maksevõimeline. Eeltoodu alusel on kohus
seisukohal, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
19. Hageja on kohtule esitanud faktiväited ja tõendanud, et kostjale saadeti lepingu
ülesütlemise teade. Hageja on esile toonud, et kostja oli selleks ajaks võlgnevuses
vähemalt kolme tagasimaksega (15.06.2019; 15.07.2019; 15.08.2019; 15.09.2019) ning
kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks (kostja võlga ei tasunud). Eeltoodust
tulenevalt oli lepingu üles ütlemine kehtiv ning hageja on tõendanud teate saatmise
kostjale (edastati lepingu kontaktaadressidele nii e-postiga, kui postiga).
20. Lepingu üles ütlemisega on muutunud sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg. Hageja on
esile toonud, et kostjal on tasumata põhinõue 3510,42 eurot. Kohus mõistab põhivõla
välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
21. Kohus kontrollis, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 17 % aastas. Hageja on
esile toonud, et kostjal on tasumata 15.06.2019 intress 65,08 eurot; 15.07.2019 intress
61,20 eurot; 15.08.2019 intress 63,24 eurot; 15.09.2019 intress 63,24 eurot ja 17.09.2019
intress 6,12 eurot, st kuni lepingu üles ütlemiseni on tasumata intress kokku 258,88 eurot.
Kohus mõistab intressi välja VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
22. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral viivist ning sama § -i kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks
lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 8.1 ja panga hinnakirjale on
viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega on viivisemäär 17 % aastas.
Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 17.09.2019 kuni hagi esitamiseni
17.10.2023 17 % aastas põhinõudelt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab
kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2439,41
eurot.
23. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina
põhinõudest.
24. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ning mõistab
kostjalt välja viivise põhinõudelt 3510,42 eurot alates 18.10.2023 (hagi esitamisest
järgmisest päevast) kuni põhinõude täitmiseni 17% aastas, kuid mitte rohkem kui
põhinõude ulatuses.
25. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 8.2 ja panga hinnakirjale on hagejal õigus nõuda
mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.
Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 palub hageja kostjalt välja mõista
võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on toimetanud teenusena kolm
tasulist meeldetuletuskirja kostja aadressile XXX: 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja
maksumusega 25 eurot, 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja
05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39-41). Need kulutused
on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus
võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus rahuldab
sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3.
26. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma otsuse
tegemisel kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
Menetluskulud
27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud
kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja
menetluskulud jätta kostja kanda.
28. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse.
29. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot, õigusabikulu summas
420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu
summas 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
30. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse
esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 630 eurot.
31. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale
vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik ning ei kuulu
vähendamisele.
32. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud
ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud
tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas
420 eurot (350 + käibemaks 20% 70 eurot).
33. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja
esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav
hageja taotlus rahuldamisele.
34. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku
summas 1070 eurot, millest riigilõiv 630 eurot, esindajakulu 420 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot.
35. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud
digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik