1-11-11708/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2011. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-11-11708 (11230115259)

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Hedvig Payne

Tõlk

Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

R.L-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9

järgi

kiirmenetluses

Prokurör

Marika Kreutzberg

Süüdistatav

R.L

eluk xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7

klassi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.11.2001.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi; 2) 20.03.2002.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi; 3) 29.06.2004.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 115 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 200 lg 2 p 7,9 järgi; 4) 16.02.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8; 266 lg 2 p 3 järgi; 5) 26.04.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi; 6) 15.06.2010.a.

Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 –

199 lg 2 p 9 järgi; 7) 26.04.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 8) 07.06.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 9) 08.07.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg

2 – 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes 05.09.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5;

311 ja 313

Tunnistada süüdi

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9

R.L

(üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R.L-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud.

Kohaldada suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust a

rvata alates kinnipidamisest

25.10.2011.a. Välja mõista R.L-ilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot ja menetluskulud 134,24 eurot.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011

AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist

tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista R.L-ilt 239,96 eurot Jysk Linnen’n Furniture OÜ (reg kood 10170660) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

R.L on kohtu alla antud KarS 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 21.10.2011 kella 11.30 paiku Tallinnas, Haabersti 1 asuvas Jysk Linne’n Furniture OÜ-le kuuluvas kaupluses Jysk varguse eesmärgil peitis endale põue

4 voodipesukomplekti maksumusega 59.99 eurot komplekt, kogumaksumusega 239.96 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, 25.10.2011 kella 13.55 paiku Tallinnas, Tartu mnt 49 asuvas Maxima Eesti OÜ’le kuuluvas kaupluses maxima varguse eesmärgil pani endale põue 9 hambapastat Sensodyne Fluoride maksumusega 4.15 eurot tükk, kogumaksumusega

37.35 eurot ning 5 hambapastat Sensodyne Pronamel maksumusega 4.99 eurot tükk, kogumaksumusega 24.95 eurot, kokku Maxima Eesti OÜ-le kuuluvaid kaupu maksumusega 62.30 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt kauplusest väljumisel. Sel moel R.L võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav R.L tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 25.10.2011.a. Maxima kaupluses võttista riiulilt Sensodyne pastasid, pani neid enda jope põue ja möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 21.10.2011.a. olles Jysk kaupluse müügisaalis asukohaga Haabersti 1, Tallinnas peitis jope alla 4 komplekti voodipesu väärtusega

239.96 eurot, möödus kassadest jättes kauba eest tasumata ja väljus varastatud kaubaga kauplusest. /tl13-16, 48-50/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

21.10.2011 episood

- Jysk Linnen’n Furniture OÜ avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg ja koht ning tekitatud varaline kahju /t.l 44/;

- tunnistaja Aleksander Kozliku ütlused, millest nähtub varguse toimepanemine R.L-i poolt /t.l 45-47/;

- kannatanu esindaja KL ütlused, millest nähtub, et 21.10.2011.a. varastati kauplusest voodipesu 236,96 euro väärtuses /t.l 52-54/;

- asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub R.L-i tegevus müügisaalis /t.l 57-66/;

- Harju Maakohtu 08.07.2011 ja 07.06.2011 otsused, millest nähtub, et R.L on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud /t.l 30-33/.

25.10.2011 episood

- Maxima Eesti OÜ avaldus /t.l 2/;

- tunnistaja SB ütlused, mille kohaselt ta nägi varguse toimepanemist ning pidas isiku kinni /t.l 3-6/; Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et R.L isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ning võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega R.L pani toime süstemaatilise varguse k ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS 199 lg 2 p 9 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanimisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.L on kriminaalkorras 9 korda karistatud. R.L ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna R.L ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks.

Teda on korduvalt karistada väärteokorras rahatrahvidega, mis osaliselt on tasumata. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.L-i suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. R.L-i suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid ta on katseajal toime pannud kuriteo ning vangistus on pööratud täitmisele. KarS § 74 sätete kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole põhjendaatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.

KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99- 06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. R.L on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt 05.09.2011.a.

Uued kuriteod pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt toime pannud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti rea vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei mõjutanud R.L loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Jysk Linnen’n Furnitue OÜ poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 239.96 eurot.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti.

Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). R.L tunnistab hagi. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova

Kohtunik