2-24-15445/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15445

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS avaldus X vastu võla nõudes

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168,

Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn);

Avaldaja esindaja: Ahto Järvela (OÜ Julianuse Õigusbüroo

(Toompuiestee 35, Tallinn, e-post: xxx);

Puudutatud isik: X (isikukood: XXX, xxx, e-post: xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista puudutatud isikult Xlt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks välja 1951,15 (üks tuhat üheksasada viiskümmend üks

eurot ja 15 senti) eurot, millest 1 520,96 eurot on põhinõue ja 430,19 eurot on avalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista puudutatud isikult Xlt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1 520,19

eurolt alates 12.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult Xlt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena välja 726 (seitsesada kakskümmend

kuus) eurot, millest 676 eurot on kulud õigusabile ja 50 eurot on avalduse esitamisel

tasutud viivis.

3. Mõista puudutatud isikult Xlt (isikukood XXX) avaldaja If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168) kasuks välja viivis menetluskuludelt 726 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhivõlana 1 520,96 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisena ajavahemikul 30.01.2022 kuni 11.10.2024 430,19 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva

viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 12.10.2024 seadusjärgses määras. Avaldaja palus puudutatud

isikult välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

2. Avalduse kohaselt toimus 01.10.2021 toimus veekahju Tallinnas xxx korteris, mille tõttu sai kahjustada

samas elamus asuv korter nr 24. Varakahju vaatlusakti kohaselt tulenes veekahju korterist nr 28.

Kahjustada said korteri nr 24 vannitoa lagi ja seinad ning ukse piirdeliistud. Korter nr 24 oli kahjujuhtumi

ajal kindlustatud avaldaja juures kindlustuslepinguga. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1.

Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi reaalosa korrashoiukohustust või kohustust korteriomandi

reaalosa ja kaasomandi eset kasutades hoidud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohustuste täitmisel ei peaks tekkima lekkeid ulatuses, kus need

rikuvad teiste korteriomanike vara.

3. Seoses korteri kahjustamisega ja remondiga esitas Trendmaster OÜ avaldajale 05.10.2021

kalkulatsiooni, kus on välja toodud tööde ja materjalide detailne maksumus kokku summas 1 520,96 eurot.

Avaldaja hüvitas remondi maksumuse ning esitas puudutatud isikule 19.01.2022 nõudekirja, milles soovis

remondi maksumuse hüvitamist. Avaldaja andis tasumiseks aega 10 päeva, kuid puudutatud isik nõuet ei

rahuldanud.

4. Avaldaja palus põhinõudena puudutatud isikult välja mõista 1 520,96 eurot. Avaldaja palus puudutatud

isikult välja mõista viivise seadusjärgses määras. Avaldaja arvestas viivist alates nõudekirjas tasumiseks

antud tähtajale järgnevast päevast. Tasumata summalt 1520,96 eurolt on ajavahemikus 30.01.2022 kuni

11.10.2024 tekkinud viivis 430,19 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista ka edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.

5. Avaldajale kui kindlustusandjale on nõue üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Avaldaja viitas KrtS

§ 31 lg 1 punktile 1. Avaldaja on tõendanud, et kahjustav asjaolu ehk veeleke lähtus teise korteromandi

reaalosa piiridest, mistõttu saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korteriomandi eriomandi

korrashoidmise kohustust. Puudutatud isik peaks tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest või ta ei ole oma kohustust rikkunud või see rikkumine on vabandatav.

6. Veeleke toimus põhjusel, et puudutatud isiku korteris valati betoonpõrandat, mille käigus valgus vesi

alumise korterisse. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi

korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks

olnud veeleket, ei oleks veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab

tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.

7. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kuna puudutatud isik on kannatanule kuuluva korteri kohal

asetseva korteri omanik, saab järeldada, et puudutatud isiku korterist alla valgunud vesi on kannatanule

kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud

hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Seega tuleb

lugeda tuvastatuks, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeleket, ei oleks kindlustusvõtjale ka kahju

tekkinud.

8. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõivu

ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati tasuga 169 eurot tunnis. Avalduse koostamisele

kulus aega 2 tundi ja 338 eurot. Puudatud isiku vastusega tutvumiseks ja istungiks valmistumiseks kulus

aega 1 tund ja 169 eurot. Viimaseks istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus samuti aega 1

tund ja 169 eurot. Kokku on kulud õigusabile 676 eurot.

Puudutatud isiku seisukohad

9. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et avaldaja ei ole tõendanud tema süüd ega vastutust.

Avaldaja või korteri nr 24 omanik keeldus hüvitise pakkumist vastu võtmast, võttis sündmuse eest täieliku

rahalise vastutuse ja muutis hiljem meelt.

10. Juhtumist teada saades jõudis asjasse puutuv remondimees viivitamatult sündmuskohale ning pakkus

koheselt koristus- ja remonditööd. Pakkumine lükati tagasi. Töötajale teatati, et juhtunu eest hüvitist ei ole

vaja. Korteri nr 24 omanikud suurendasid kahju ulatust ja muutsid koristamise kulukamaks. Nad ei täitnud

kahju vähendamise kohustust.

11. Kui avaldaja arvas, et puudutatud isik või tema töötaja vastutab, oleks avaldaja pidanud suunama oma

kliendi remondimehe pakkumist kasutama. Avaldaja valis meelega oma kuludega remondi. Avaldaja

teenuste järele polnud vajadust. Kiire puhastamine oleks olnud vähem kulukas. Kui puudutatud isik oleks

vastutav, peaks ta suutma iseseisvalt toime tulla. Remondimehe pakkumine tähendab kindlustusjuhtumi

puudumist. Puudutatud isik ei peaks maksma selle eest, et avaldaja haldab oma klientidega suhteid

halvasti. Avaldaja üritab sobimatult puudutatud isikut oma tegevusvigade ja tegemata jätmiste eest tasuma

panna.

12. Tõenäoliselt on juhtunus süüdi kas korteri 24 omanikud või need, kes hooldavad hoone ühiseid

elemente. Fotol olev tsemendisegu leke viitab tõsistele defektidele korterite vahelises isolatsioonis. Selle

põhjuseks võib olla kas vannitoa ja tualettruumide vahelise seina eemaldamine korteris nr 24 või tavaliste

kommunikatsioonide (nt torude) ebakorrektne hooldus. Müüri eemaldamine toimus ilmselt ilma linna

lubade ja projekti järelevalveta. Asjaolu, et korteris nr 28 ilmnesid probleemid, ei ole aluseks sellele, et

vastutab puudutatud isik. Kohus peaks kaaluma, kas asjas peaksid vastustajaks saama korteriühing XXX ja

remondimees V.H.

13. Kuna vaidlus on 3 aastat vana, tekib aegumise küsimus ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja

nõutud viivise määr on ilmselgelt ülemäärane. Avaldaja ei olnud koostööaldis. Avaldaja ei tegutsenud

õigeaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle

üle, et 01.10.2021 toimus Tallinnas xxx asuvas elamus veeleke, mis sai alguse puudutatud isikule

kuuluvast korterist nr 28 ning mille tõttu sai kahjustada korter nr 24, mille kindlustusandjaks oli avaldaja.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult korteri nr 24 kahjustamise

tõttu põhinõudena 1 520,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 430,19 eurot. Pooled vaidlevad ka

selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist

tasumata põhivõlgnevuselt alates 12.10.2024 seadusjärgses määras.

16. Kuna avaldaja hüvitas korteri nr 24 omanikule tekkinud kahju, on viimase nõue avaldajale kui

kindlustusandjale üle läinud. Puudutatud isiku korteris valati betoonpõrandat. Kuna vesi valgus puudutatud

isiku all olevasse korterisse, rikkus puudutatud isik oma korteri reaalosa korrashoiu kohustust. Korteri nr

24 kahjustuste kõrvaldamiseks koostas Trendmaster OÜ kalkulatsiooni, mille alusel avaldaja hüvitas

remondi maksumuse. Kohtuväliselt saatis avaldaja puudutatud isikule 19.01.2022 nõudekirja ja andis

selles 10 päeva aega võlgnevuse tasumiseks, kuid puudutatud isik nõuet ei rahuldanud.

17. Puudutatud isik küll nõustus veelekke toimumisega, kuid leidis, et tal puudub süü ja vastutus, sest

tsemendisegu valgumine alumisse korterisse võis olla tingitud defektidest korterite vahelises isolatsioonis.

Puudutatud isikule tööd teinud isik pakkus koheselt puhastamist, kuid korteri nr 24 omanik keeldus sellest

ning suurendas järelikult kahju ulatust. Kahju võis olla tingitud ka korteris nr 24 vaheseina eemaldamisest.

Lisaks leidis puudutatud isik, et nõue on aegunud, kuna vaidlus tekkis enam kui 3 aastat tagasi.

18. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. KrtS § 30 lg 1 p 1

järgi on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole

vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik

on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust tuleneb, et

korteriomanik on kohustatud oma korteri reaalosa piires remondi tegemisel tagama, et remondi tulemusena

ei saaks kahjustada teised korterid. Tegemist on seadusest tuleneva vastutusega, mis kohaldub sõltumata

korteriomaniku süüst.

19. Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitanud korteri omanikul on kohustus tõendada vastutuse

puudumist, kui kahju tekitanud asjaolu on alguse saanud tema korterist. Kui kahjustatud

korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa

piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema

rikkumine vabandatav (RK TKo 3-2-1-129-13, p 49, 2-19-9500, p 14). Korteriomaniku tegevus väljub

tavakasutuse raamest, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi (RK TKo 2-22-100795, p 13.3).

20. Eeltoodust tuleneb, et kuna puudutatud isik on nõustunud, et veeleke sai alguse tema korteris toimunud

remonditööde tõttu, tuli vastutusest vabanemiseks nimelt puudutatud isikul tõendada, et esines mõni tema

vastutust välistav asjaolu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et vee ja tsemendisegu lekkis tema korterist

alumisse korterisse seetõttu, et esines mõni korterite vaheline isolatsiooni probleem, mille eest puudutatud

isik ei vastuta. Puudutatud isiku väited, et veelekkest tuleneva kahju põhjuseks oli hoopis korteris nr 24

ühe vaheseina eemaldamine, on paljasõnalised.

21. Ühes elamus asuva kahe korteriomaniku omavahelised suhted tulenevad eelkirjeldatud olukorras

seadusest ehk ühe korteriomaniku kohustus hüvitada teisele korteriomanikule tekkinud kahju tuleneb

seadusest (RK TKo 2-14-25115, p 13). VÕS § 492 alusel läks avaldajale kui kindlustusandjale üle

kahjustada saanud korteromaniku nõue puudutatud isiku vastu. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja nõue aegunud ning antud nõude aegumisele ei

kohaldu kolmeaastane tähtaeg.

22. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju

hüvitamist. Seega on kahjustada saanud korteriomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist sellelt

korteriomanikult, kes kahju põhjustas. VÕS § 107 lg 1 järgi võib küll lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool rikkumise omal kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada,

kuid antud säte kohaldub vaid lepinguliste suhete puhul. Puudutatud isiku ja avaldaja vahel ei ole

lepingulist suhet, mistõttu ei saa puudutatud isiku nõudele vastu vaidlemisel tugineda sellele, et tema

korteris töid teinud isik pakkus kahjustada saanud korteri koristamist. Olukorras, kus veeleke sai alguse

korteris töid teinud isiku töödest, saab puudutatud isik esitada nõude omakorda töid teinud isiku vastu,

kuid seaduse alusel vastutab teise korteriomaniku ees puudutatud isik.

23. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väiteid, et

kohese koristamise korral oleksid kulud olnud väiksemad. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahjustada

saanud korteris oleks remonditöid saanud teha oluliselt soodsamalt.

24. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 04.10.2021 koostati korteris nr 24 varakahju vaatlusakt (dtl 8). Akti

kohaselt hakkas 01.10.2021 vannitoa laest vett ehk betooni vedelikku alla tilkuma. Hiljem selgus, et

ülemises korteris nr 28 valati vannitoas põrandat. Korteris nr 24 sai kannatada vannitoa lagi, ukse

piirdeliistud ning vannitoa seinad, mis vajasid puhastust. Koos aktiga tehti kahjustada saanud korterist

fotod (dtl 9-17). Fotodest nähtuvad veekahjustused, ulatuslikult märgade betoonipritsmetega kaetud

vannitoa seinad ning veekahjustusi saanud vannitoa ripplagi. Kahjustada olid saanud ka ukse piirdeliistud.

Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud sellele, et 01.10.2021 toimus temale kuuluvast korterist alguse

saanud veeleke, mis kahjustas korterit nr 24.

25. Kahjustada saanud korteri kindlustusandja oli avaldaja (dtl 18-20) ning kindlustuslepingu kohaselt oli

esimese kindlustusjuhtumi korral omavastutus 0 eurot. Trendmaster OÜ koostas kahjustada saanud korteri

suhtes remondipakkumise (dtl 21) kokku summas 1520,96 eurot (koos käibemaksuga). Hinnapakkumine

oli esitatud ripplae, laevalgustite ja piirdeliistude, pesumasina ning wc poti demontaažiks ja montaažiks,

määrdunud pindade puhastuseks ja elektrijuhtmestiku kontrolliks koos materjalide, prahi äraveo ning

transpordiga. Avaldaja hüvitas Trendmaster OÜ-le 1520,96 eurot (dtl 22). Seega on asjas tõendatud,

milline oli kahjustada saanud korteri remontimise kulu. Kuna avaldaja hüvitas remontimise kulu, läks

temale üle korteri nr 24 omaniku nõue puudutatud isiku vastu.

26. Avaldaja esitas puudutatud isikule tagasinõude (dtl 26) ja andis talle aega nõude tasumiseks, kuid

puudutatud isik nõuet ei rahuldanud. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirjade vahetuse avaldajaga (dtl 47-

61), millest nähtub, et ta pidas 10 avaldaja võlanõuet alusetuks ja võltsituks. Puudutatud isik esitas kohtule

tema korteris töid teinud isiku venekeelse avalduse (dtl 66), milles viimane kinnitas, et 01.10.2021 toimus

veeleke korteris 24. Isik olevat pakkunud enda abi, kuid sellega korteri omanik ei nõustunud.

27. Eeltoodud tõenditega kogumis on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tõendatud. Puudutatud isiku

korterist sai alguse veeleke, mille tõttu sai kahjustada korter nr 24. Kuna korteris nr 24 tekkinud

kahjustuste kõrvaldamiseks kulus 1 520,96 eurot, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks põhinõudena

välja mõista 1 520,96 eurot. Kuna puudutatud isik keeldus nõude rahuldamisest kohtuväliselt, tuleb temalt

VÕS § 113 lg 1 alusel avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 430,19

eurot. Alates 12.10.2024 tuleb puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 1

520,96 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

28. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja

kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

29. Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõivu

50 eurot ja kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati tasuga 169 eurot tunnis. Kokku on kulus

õigusabile 676 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud. Õigusabi osutamise

tunnitasu on mõistlik ja kulunud aeg kooskõlas vaidluses esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista kogumis 726 eurot. Kooskõlas

avaldaja taotlusega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskuludelt 726 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik