2-23-2557/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2557

Kohtuasi

Vikmet OÜ hagi D.N-ina vastu põhivõla 3684 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 745,03 euro ning

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Vikmet OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4815,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Vikmet OÜ (registrikood 12508152), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja: D.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vikmet OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Vikmet

OÜ hagi 1684 euro ja seonduva viivise nõude ulatuses rahuldamata, samuti

tühistada menetluskulude jaotus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi põhivõla 1684 euro D.N-ilt Vikmet OÜ kasuks väljamõistmiseks

ning põhinõudelt viivise väljamõistmiseks vastavalt tervikresolutsioonile.

Menetluskulud jagada vastavalt tervikresolutsioonile.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt.

3.1. Rahuldada Vikmet OÜ hagi osaliselt.

3.2. Mõista D.N-ilt Vikmet OÜ kasuks välja põhivõlg 1684 eurot, sissenõutavaks

muutnud viivis perioodi 20.08.2020 kuni 14.02.2023 eest 340,56 eurot ning

alates 15.02.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude (1684 eurot) tasumiseni, aga mitte üle põhinõude summa.

2-23-2557

3.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 50% Vikmet OÜ

kanda ja 50% D.N-ina kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 14.02.2023 esitas Vikmet OÜ (hageja) D.N-ina (kostja) vastu nõude põhivõlgnevuse 3684

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 745,03 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 94

sätestatud määras väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija

suulise töövõtulepingu aia ja liugväravate ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu. Lepingu

sõlmimine toimus hageja poolt hinnapakkumise esitamise ja selle kostja poolt

heakskiitmisega. 25.07.2017 hageja hinnapakkumise kohaselt oli aia ja liugväravate

valmistamise hind 4306 eurot. Tööde tegemise ajal avaldas kostja soovi saada lisaks ka

soklid, mille paigaldamiseks tuli hagejal aiapostid ümber teha. Kokkulepitud tööde hinnale

lisandus soklite ja nende paigaldamisega kaasnev kulu 825 eurot, mille eest on kostja tasunud.

Muud tasu hageja kostjalt tööde eest saanud ei ole.

3. Tööde tegemise ajal pooltevaheline koostöö ei sujunud, mistõttu lasi hageja viimased tööd

teha alltöövõtjal Proverteks OÜ. Hageja tasus alltöövõtjale viimase tehtud tööde eest 1584

eurot. Tööde valmimise järgselt palus hageja kostjal maksta kokkulepitud tasu. Hageja pakkus

kostjale erinevaid kompromissilahendusi, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. 04.08.2020

edastas hageja kostjale arve nr 20058 tehtud tööde eest maksumusega 3684 eurot. Kostja ei

ole seda tasunud. Seega on kostjal tasumata valdav osa tööde maksumusest.

4. Kostja vastuväited on segased ja ebaselged. Hageja on teinud töö valmis vastavalt kostja

soovile, sh tegi töö uuesti või parandas selle, kui see kostjale ei sobinud. Kostja on heitnud

ette ka töö tegemise aega, kuid tööde tegemise ajal ei viidanud kostja viivitamisele. Kostja ei

ole toonud välja ühtegi konkreetset puudust tehtud töödes. Kokkulepitud tööd olid valmis

23.05.2020. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud, sest pooled ei suutnud omavahel

suhelda. 10.07.2020 e-kirjas on kostja kinnitanud, et tööd on tehtud („viimased tööd tegi ära

teine firma“). Samas e-kirjas on kostja väitnud, et hageja tarnitud aiapostidel olid „kõrvad“

murdumise jälgedega. 05.08.2020 e-kirjas on kostja väitnud, et on ise süüdi selles, et aiaposti

2-23-2557

kõrv on kõveraks läinud. Hageja ei nõustunud kostja kriitikaga tööde tegemise ajal aiapostide

kriipimise jms kohta, kuid laskis sellegipoolest värvida kostja soovil aiapostid teistkordselt

üle. Kostja enda 10.07.2020 e-kirjas on kostja kirjutanud: „Ja kui sina ei suutnud oma tööd

lõpuni viia ning selleks võtsid teised mehed tegema, siis miks mina pean sinu tegemata tööd

kinni maksma“. Eeltoodust nähtub üheselt hagis esile toodud asjaolude omaksvõtmine kostja

poolt. Tööd tegi lõpuni hageja palgatud alltöövõtja, kuid kostja lepingulised kohustused

jäävad hageja ees kehtima olenemata sellest, kes töid teeb. Samuti nähtub samast e-kirjast, et

kostja etteheited on seotud peamiselt väidetavalt temale põhjustatud kahjuga (õliplekk,

lõhutud unikivid või see, et ta ei saanud mullahunnikute tõttu autoga hoovi sõita) või tööde

väidetava viibimisega, mitte sellega, et töö ei vastaks lepingutingimustele. Sama nähtub ka

hageja 04.08.2020 vastusest.

5. Kostja 15.10.2020 hinnapakkumine ei tõenda ühegi puuduse olemasolu, samuti sisaldab see

töid, mille tegemises pooltel kokkulepe puudus. Hinnapakkumine on hangitud ilmselt

vaidluse tarbeks peale hagejalt 30.09.2020 nõudekirja saamist. Väidetava tasaarvestuse nõude

õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 5, kuid esile ei ole toodud selle sätte

eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole teavitanud töö väidetavast lepingutingimustele

mittevastavusest ega neid väidetavaid puuduseid kirjeldanud kuni käesoleva ajani. Kostja ei

ole nõudnud töö parandamist või uuesti tegemist. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu

tasaarvestatavat nõuet.

6. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses alates 20.08.2020. Kuni hagi esitamiseni

on kogunenud viivist 745,03 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

7. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta on tellinud enda omandis olevale kinnistule liugvärava

ja jalgvärava ning aiapostide paigaldamise, ega sellele, et nende tööde maksumus oli 4306

eurot. Kostja leidis aga, et ta sõlmis lepingu VIga, kes on hageja juhatuse liige.

10. Samuti tasus kostja enda väitel hagejale aiapostide eest sularahas 2000 eurot. Kostja esitas

väljavõtte sularaha väljavõtmisest 27.05.2019. Kostja võttis 27.05.2019 kell 13.40 oma

arveldusarvelt kahel korral välja 1000 eurot ehk kokku 2000 eurot. Kostja esitas ka tõendi,

kust nähtub, et 27.05.2019 küsis VI (hageja seaduslik esindaja) kostjalt, kas viimane on

sissemaksu teele pannud (vestlus toimus 10.35), mille peale kostja vastas, et tegeleb sellega.

Kuivõrd arveldusarve, mille VI talle andis, oli ebakorrektne, siis lepiti kokku, et raha antakse

sularahas. Kostja ja VI kohtusid Haapsalu mnt 43 Pärnus asuva kaubanduskeskuse parklas,

kus kostja raha üle andis, mida tõendavad tunnistaja C-ina ütlused.

11. Kostja tõi esile, et kui hageja väited oleksid õiged, siis see tähendaks, et hageja tellis kõik

metallpostid enda rahaliste vahendite arvelt ega nõudnud nende eest tasumist enne

04.08.2020. Samas ei ole hageja kordagi hiljem maininud 27.05.2019 vestluses nimetatud

sissemaksu. Kostja poolt hagiavalduse vastusena esitatud 28.11.2019 vestluses avaldas VI, et

postid on sinkimisest käes ja lähevad värvimisse ning ta soovib saada soklite eest ülekannet

(825 eurot). Ka 28.11.2019 kirjas ei maininud VI, et ta ei oleks kostjalt rahalisi vahendeid

2-23-2557

saanud. VI saatis veelkord oma pangakonto andmed ning võrreldes 27.05.2019 ja 28.11.2019

edastatud pangakonto numbreid, ilmneb, et varem edastatud pangakonto number ei olnudki

õige. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et VI tellis aiapostid, mis olid kallimad kui

soklid, enda rahaliste vahendite arvelt ega puudutanud 1,5 aasta jooksul seda teemat.

12. Mis puudutab OÜ Proverteks tehtud töid, siis ei ole hageja märkinud, millal alltöövõtja

tööd lõpetas ning kuidas tööd kostjale üle anti. Hagiavalduse lisaks on poolte kirjavahetus,

millest nähtub, et 10.07.2020 on kostja edastanud kirja, milles on välja toonud töödes

esinenud puudused. Kuna VÕS § 638 teise lause järgi peab töövõtja tõendama, et tellija

keeldus töid vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö

on lepingukohane. Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja

tehtud nõuetekohaselt. Kostja leidis, et märtsis 2020 tehtud fotod tõendavad, et paigaldatud

postid ei olnud maapinnale kinnitatud viisil, mis oleks taganud nende kasutamise

sihtotstarbeliselt. Uuesti said aiapostid paigaldatud kolmanda isiku MM poolt 2020. a mai

alguses. Kuivõrd aiapostide väljatõstmise käigus said kahjustada aiapostide elemendid ja

värv, soovis kostja, et hageja teeks parendustööd. Hageja kostja juurde enam ei ilmunud ega

suhelnud kostjaga, vaid esitas kostjale arve. Aiapostidelt ei ole nende väljavõtmisel tekkinud

kahjustusi likvideeritud tänaseni, mida tõendavad fotod. Kostja väitel ta pöörduski seetõttu

MM poole ning palus Proverteks OÜ-lt hinnapakkumist puuduste kõrvaldamise kulude

suuruse kohta. Hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamise kulu 4379,40 eurot.

13. VÕS § 115 lg 2 ja 3 alusel saab nõuda töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks

kantud või kanda tulevate kulutuste hüvitamist. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama

vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Kostja esitas

avalduse, millega tasaarvestas temalt nõutava raha kostja poolt töö lepingutingimuste

vastavusse viimiseks tehtavate kuludega 4379,40 euro ulatuses. Pärast tasaarvestuse tegemist

ei ole hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõuet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena

2952,28 eurot.

15. Kuna kostja vaidles vastu, et temaga sõlmis lepingu hageja kui juriidiline isik, tuvastas

maakohus esiteks, et töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.

16. Teiseks hindas maakohus poolte väiteid selle kohta, kas kostja on tasunud hageja

seaduslikule esindajale sularahas ette- või sissemaksuna 2000 eurot. Kohus nõustus kostjaga,

et sellise makse saab lugeda tõendatuks. Nähtuvalt 26.05 ja 27.05.2019 vestlusest (tl 26) saatis

VI kostjale ebakorrektse konto numbri (vrd 28.11.2019 saadetud konto numbriga, tl 29) ja

nõudis sissemaksu tegemist. Hageja seaduslik esindaja ei rääkinud soklite eest oluliselt

väiksemat summat (825 eurot) nõudes 6 kuud hiljem midagi tasumata sissemaksust. Küll aga

on sularahas tasutud 2000 eurost rääkinud kostja oma 10.07.2020 vastuskirjas (tl 7). Kostja on

esitanud tõenditena enda konto väljavõtted 28.05.2019 kell 13.39 ja 13.40 väljavõetud 2000

euro kohta. Samuti andis ütlusi kostja abikaasa, kes kirjeldas sularaha maksmist VIle Pärnus

Haapsalu mnt 43 kaubanduskeskuse parklas. Sularaha võeti välja samal aadressil asunud

sularahaautomaadist. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates, arvestades lisaks, et hageja

nõudis ettemaksu ja see on töövõtulepingute puhul pigem tavapärane, leidis maakohus, et

kostja on usutavalt tõendanud hagejale 2000 euro tasumise ettemaksuna.

2-23-2557

17. Edasi hindas maakohus küsimusi, mis puudutasid tööde kvaliteeti, üleandmist ja

võimalikku kahjunõuet. Vaidlus puudub, et lepingu esemeks olev töö tehti kostja kinnistul,

aed ja liugväravad on seal olnud juba enam kui neli aastat, kuid eraldi üleandmise-

vastuvõtmise akti ei ole vormistatud. Tööd on lõpetatud mais 2020, mida kinnitab Proverteks

OÜ arve hagejale. Paikvaatlusel kinnitas kostja, et aed, värav ja soklid on samas seisus nagu

nad 2020. a kevadel paigaldati. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei ole pretensioone

esitanud. Kostja 10.07.2020 e-kirja esimese lõigu lõpus on lause: „Aia postidel olid kõrvad

murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigalduste tõttu, soklitel

tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta.“

Samas kirjas märgib kostja, et hageja ei suutnud töid lõpuni viia ja võttis selleks teised mehed.

Iseenesest ei ole selles midagi seadusevastast, sest VÕS § 635 lg 3 kohaselt ei pea töövõtja

lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult täitma.

18. VÕS § 638 kohaselt peab tellija töö vastu võtma, kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline. Kohus leidis, et asjaoludel, kus tarbijast tellijale ehitati aed liugvärava ja soklitega

ning ta ei nõudnud selle eemaldamist ja uuega asendamist, tuleb lugeda tehtud tööd

vastuvõetuks ja seega on ka töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Eelnevalt

tuvastatuna saab hageja tasunõue olla maksimaalselt 1684 eurot (arve nr 20058 3684 eurot –

2000 eurot).

19. Samas on tööd puudustega ja kostja kui tarbija on puudustest hagejat vastavalt VÕS § 641

lg 1 teisele lausele kahe kuu jooksul töö valmimisest teavitanud. Vaatlusel tuvastas ka kohus,

et mitmed soklid on lagunenud ja pragudega (fotod nr 2, 4 ja 5), enamik sokleid on liiga

lühikesed, soklikandurid on liiga kitsad ja soklid kahjustatud (vaatluse fotod 3, 6 ja 8).

Tunnistaja MM selgitas, et parandustöid tema ettevõttelt Proverteks OÜ hageja ei tellinud.

Seetõttu on postidel senini värvikahjustused (tl 70 ja 73, vaatluse fotod 4, 7 ja 8).

20. Vastavalt VÕS § 646 lg-le 4 kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö

tegemisega seotud kulud. Kostja on esitanud Proverteks OÜ 15.10.2020 pakkumise (tl 30),

mille kohaselt oleks aia demonteerimise, postide puhastamise ja taasvärvimise ning uute

soklite tegemise ja aia tagasipanemise kulu 4379,40 eurot (sh käibemaks). Kostja on õigesti

viidanud, et selline kuluarve saab olla tasaarvestusavalduse aluseks, mis ei vaja eraldi

menetlusliku vastuhagi esitamist.

21. Maakohus leidis siiski, et kõik hinnapakkumises märgitud tööd ei ole aia ja soklite

nõuetekohasesse olukorda vastavusse viimiseks vajalikud, sest kahjustatud ei ole kõik soklid

ja aiapostid, vaid osa neist. Samas on selge, et värvimiseks ja uute soklite valmistamiseks

(kohus ei pea puuduseks soklite ebapiisavat pikkust, sest sellekohast kokkulepet või

normatiivi ei ole) on igal juhul vaja demonteerida ja uuesti paigaldada kogu aed, sest osaliselt

ei ole selliseid töid võimalik teha. Seega on nimetatud arvel põhjendatud kõik tööd, kuid osa

neist ei ole vaja teha näidatud koguselises mahus (nt soklite betooni utiliseerimine tervete

soklite puhul, aiapostide pulbervärvimine kahjustusteta postide puhul). Pakkumise sisu ja

summasid vaadeldes on tehtavate tööde hulk ja hind aga kindlasti suurem kui hageja

maksimaalne nõue 1684 eurot, mistõttu saab hageja nõude lugeda kostjapoolse kahjunõudega

VÕS § 115 lg 3 ja § 646 lg 5 alusel tasaarvestatuks. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

22. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

23. Maakohus määras kostja menetluskulud ka kindlaks.

2-23-2557

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja 3684 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 745,03 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS

§ 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

25. Hageja leiab, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, hinnanud vääralt

tõendeid ning rikkunud menetlusõiguse norme.

26. Maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise töövõtulepingu, kuid on vääralt lugenud

tuvastatuks, et kostja on talle tasunud 28.05.2019 sularahas 2000 eurot. Maakohus tugines

kostja abikaasa ütlustele, kuid jättis tähelepanuta, et tasuda tuli ülekandega.

27. Maakohus on tuvastanud asjaolusid, millele kostja ei tuginenud kui väidetavatele

puudustele (aia ja sokli kanduri vahe, soklite pikkus). Selles osas on otsus üllatuslik. Lisaks

oli tõendatud, et kostja vigastas ka ise vähemalt ühte aiaposti.

28. Maakohus leidis, et kostja teatas 10.07.2020 e-kirjas puudustest, kuid jättis tähelepanuta,

et need etteheited käisid aia kohta ajaliselt enne seda, kui hageja alltöövõtja tööd lõpetas.

10.07.2020 e-kirjas on kostja kinnitanud, et tööd on teostatud. Kostja ei ole pärast tööde

valmimist nõudnud tööde parandamist.

29. Eelneva tõttu leidis maakohus ekslikult, et hageja tasunõue saab olla vaid 1684 eurot ning

et kuna tööd olid puudustega, siis tuleb kogu aed uuesti paigaldada ning selle hind ületaks

1684 eurot (st tasaarvestuse järgselt enam nõuet ei oleks).

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

31. Puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt enda omandis olevale kinnistule liugvärava,

jalgvärava ja aiapostide paigaldamise. Vaidlus on selles, kas kostja on tasunud hagejale

sularahas 2000 eurot, kas töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on puudustest hagejat

teavitanud ning kas kostjal on kohustus hagejale raha maksta.

32. Kostja hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud 28.05.2019 sularaha 2000 eurot

üleandmise, hinnates tõendeid kogumis.

33. Puudub vaidlus, et tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei ole eraldi akti koostatud.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tehtud töö oli puudustega ning et hageja tarbijana oli

neist VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt kahe kuu jooksul töö valmimisest teatanud.

10.07.2020 e-kirjas on puudused esile toodud.

34. Kostja esitas tõendina märtsis 2020 tehtud fotod. Maakohus korraldas 27.08.2024

paikvaatluse, kus tuvastas, et postidel on jätkuvalt samad kahjustused, millele kostja oli varem

viidanud. Seda, et paigaldatud postid tuli uuesti välja võtta ja uuesti paigaldada, kinnitavad

2-23-2557

tunnistajana üle kuulatud hageja töötaja KV ja hageja alltöövõtja Proveteks OÜ juhatuse liige

MM.

35. Kostja võttis tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks hinnapakkumise Proveteks

OÜ-lt (4379,40 eurot). Kuigi maakohus ei pidanud kõiki hinnapakkumises olevaid töid

asjakohaseks, leidis maakohus õigesti, et tehtavate tööde hulk on kindlasti suurem kui hagejal

saada olev 1684 eurot. Seega oli kostjal õigus nõuded tasaarvestada ja hagejal ei ole kostja

vastu nõuet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p

2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi 1684 euro ja

seonduva viivise nõude ulatuses rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 1684 euro ulatuses

ning põhinõudega seotud viivisenõude. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

37. Kuna hageja vaidlustas Pärnu Maakohtu 18.11.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg

1).

38. Kohus võtab arvesse, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole enam vaidlust selle üle, et

kostja tellis väravate ja aia paigaldamisega seotud töö hagejalt (st juriidiliselt isikult). Hageja

nõuab kohtus kostjalt 3684 euro ja viivise väljamõistmist. Kostja on vastuses

apellatsioonkaebusele kinnitanud, et vaidlus on vaid küsimuste osas, kas kostja on tasunud

hagejale sularahas 2000 eurot; kas tehtud töö vastas lepingutingimustele ja kas kostja on

puudustest hagejat teavitanud ning kas kostjal on seega hageja ees raha maksmise kohustus (tl

153 pöördel). Seega ei käsitle ringkonnakohus uuesti küsimust, kas kostja tellis töö hagejalt

või hageja juhatuse liikmeks olevalt füüsiliselt isikult, vaid lähtub sellest, et töövõtuleping

(VÕS § 635 lg 1) oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.

39. Pooled ei vaidle selle üle, et töö sisuks oli liugvärava, jalgvärava ja aiapostide

paigaldamine XXX, Pärnu kinnistule. Pooled lähtusid hageja 25.07.2017 hinnapakkumisest

4306 eurot (tl 4) ning tööd tehti 2019. – 2020. aastal. Hageja esitas kostjale 04.08.2020 tööde

eest arve nr 20058 kogumaksumusega 3684 eurot (sh käibemaks). Arve maksmise tähtaeg oli

11.08.2020 (tl 46), kuid arve on hageja väitel tasumata.

40. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus asus tõendeid hinnates

seisukohale, et kostja on juba tasunud hagejale nõutavast summast 2000 eurot sularahas ning

et ülejäänud osas tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega hageja

vastu. Ringkonnakohus käsitleb esmalt väidetavat sularahas tasumist (a) ning seejärel kostja

tasaarvestuse vastuväidet ja asjaomast kahju hüvitamise nõuet (b). Viimasena jagab kohus

menetluskulud.

a) 2000 euro sularahas tasumine

2-23-2557

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tõendeid kogumis

hinnates saab lugeda tõendatuks, et kostja on tasunud hagejale tööde eest sularahas 2000

eurot. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teisele seisukohale.

42. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et kõikide summade puhul oli kokku lepitud nende

tasumine ülekandega hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, ei ole tõendatud. Poolte

vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut ning hageja ei ole ka muude tõenditega

tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe ülekandega tasumises. See, et soklite eest tasuti

825 eurot ülekandega hageja arvelduskontole, ei tähenda, et muus osas ei võinud kostja

hagejale sularahas tasuda. Pelgalt see, et kostja on oma väiteid ettemaksu sularahas tasumise

kohta tõendanud oma abikaasa ütlustega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks.

Käesoleval juhul järeldas maakohus sularahas tasumist tõendeid kogumis hinnates, mitte

üksnes kostja abikaasa ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga

tõenditele.

43. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 26.05.2019 on hageja seaduslik esindaja saatnud

kostjale oma arveldusarve numbri ja 27.05.2019 küsinud, kas kostja pani sissemaksu teele.

Kostja vastas, et just tegeleb sellega (tl 26). Kohtumenetluses on kostja selgitanud, et kuna

hageja andis talle 26.05.2019 vale kontonumbri, siis ei saanud ta ülekannet teha ning lepiti

kokku sularahas maksmises. Kostja võttis 27.05.2019 Haapsalu mnt 43 asuvast

pangaautomaadist välja 2 korda 1000 eurot (tl 65, 66) ning andis nõutud ettemaksu 2000 eurot

hageja seaduslikule esindajale üle Haapsalu mnt 43 asuva kaubanduskeskuse parklas. Kostja

väiteid kinnitas tunnistajana kostja abikaasa (tl 120 ja pöördel). Ringkonnakohus märgib, et

on tõendatud, et hageja 26.05.2019 saadetud arvelduskonto number ja hiljem 28.11.2019

teatatud number erinesid (tl 26 ja 29). Nimelt soovis kostja millalgi 2019. a sügisel tellida ka

sokleid. 28.11.2019 teatas hageja kostjale: „postid on sinkimisest käes ja lähevad värvi. Kas

teeksid soklite eest ülekande, saaksin need siis ära tasuda ja ära tuua. Soklite maksumus on

825€, see hind on koos transpordiga“ (tl 29). Seejärel teatas hageja uuesti ka arveldusarve

numbri ning kostja vastas, et tegi ära (tl 29). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et

soklite eest on hagejale 825 eurot tasutud. Seega oli hageja novembris 2019 edastatud

arvelduskonto number õige ning mais 2019 edastatud number järelikult vale, mistõttu on

usutav kostja väide, et ta ei saanud mais ülekannet teha. Asjaolu, et 17.07.2019 edastas kostja

hageja seaduslikule esindajale Facebook Messingeri kaudu pildi kinnistu piiridest (tl 25), et

hageja saaks töödega alustada, ning et novembris 2019 nõudis hageja ettemaksu vaid

täiendava soklite tellimuse eest, annab alust pidada tõendatuks, et hageja oli saanud postide

eest nõutud ettemaksu juba 2019. a kevadel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega,

et ei ole usutav, et olukorras, kus postid olid tellitud ja nendega tegeleti, oleks hageja nõudnud

vaid uue täiendava tellimuse ettemaksu, kui postide eest ei oleks ettemaks olnud tasutud.

Seejuures oli soklite hind väiksem kui postide ja väravate algse tellimuse hind.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid täiendavalt (TsMS §

654 lg 6).

44. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et hageja nõue

kostja vastu saaks olla 1684 eurot (arves nr 20058 nõutud 3684 eurot miinus 2000 eurot).

Kohus käsitleb selle nõude sissenõutavaks muutumist järgmises alajaotuses.

b) Hageja 1684 euro nõue, kostja kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestuse võimalikkus

45. Kuigi kostja ei väida, et ta oleks hagejale tasunud eelmises punktis nimetatud 1684 eurot,

leiab kostja, et ta saab selle nõude tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu.

2-23-2557

Kostja väidab, et hageja tehtud tööd olid puudustega ning et tööde parandamine maksaks

4379,40 eurot. Maakohus nõustus kostjaga tasaarvestuse lubatavuse osas. Hageja on

maakohtu otsuse vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuse tegemise tõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu kahju

hüvitamise nõue, millega tasaarvestada hageja nõuet.

46. Esiteks, kuna hageja esitas kostja vastu töö eest tasu saamise nõude, tuleb aga kindlaks

teha, millal muutus hageja kui töövõtja tasunõue VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks

(RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 16).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult selgitanud, et kuigi töövõtja

tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui

tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on

töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist

peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust

tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08,

p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski

sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.

47. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja tehtud töid üleandmis-vastuvõtmise aktiga vastu

võtnud, seega tuleb tuvastada, millal tööd lõpetati ja kas ja mis ajast tuleb tööd lugeda

vastuvõetuks. Poolte kirjavahetusest ja muudest tõenditest kogumis võib aru saada, et tööd on

lõpetatud millalgi mai 2020 lõpupoole. Hageja on väitnud, et tööd lõpetati 23.05.2020 (tl 36

pöördel). Vaidlust ei ole selles, et tööd lõpetas hageja asemel alltöövõtjana Proverteks OÜ.

Proverteks OÜ on esitanud hagejale arve nr 301 (1584 eurot) kostja kinnistul tehtud tööde

eest 20.05.2020 (tl 5). Arvelt nähtub, et Proverteks OÜ on paigaldanud aiapostid ja aia sokli,

samuti automaatika ning pannud tagasi tänavakivid. Arve sisaldab ka lukusüdamiku

maksumust. Seega, kui Proverteks OÜ lõpetas töölepingujärgsed tööd, esitades selle kohta

arve 20.05.2020, saab pidada usutavaks, et umbes sel ajal tööd lõpetati. Kumbki pool ei ole

väitnud, et objektil oleks seejärel tehtud täiendavaid töid. Seega saab lugeda tõendatuks, et

tööd lõpetati umbes 20.05.2020 paiku.

48. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et perioodil mai lõpust kuni 10.07.2020 oleks

nende vahel olnud tööde kvaliteedi vms üle suhtlust. 10.07.2020 saatis hageja kostjale e-kirja,

milles küsis tööde eest tasumise kohta (tl 6). Kostja heitis oma 10.07.2020 vastuskirjas ette, et

hageja ei teinud töid lubatud ühe kuuga, vaid tal läks kokku 11 kuud, „millest viimased tööd

tegigi ära teine firma, kuna Sina ei suutnud ise oma tööd lõpuni viia ja kohale tulla ja

materjale tuua, mitmeid kordi, kui lubasid. Aia postidel olid kõrvad murdumise jälgedega,

tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid

paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta.“ Vastuseks kostja

10.07.2020 e-kirjale saatis hageja kostjale 04.08.2020 arve nr 20058 3684 euro tasumiseks

hiljemalt 11.08.2020 (tl 46). Arve sisaldas aiapostide ja lisaaiapostide ning liugvärava

valmistamist koos paigaldusega, samuti aiapostide ümberkohandamist sokli paigaldamiseks

ning sokli paigaldust.

49. VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö

lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja ainsad tähtaegsed

pretensioonid hagejale sisalduvad eelmises punktis viidatud 10.07.2020 e-kirjas. Seda kirja

tõlgendavad pooled erinevalt. Hageja väitel on kostja etteheited tagasivaatelised, st

2-23-2557

puudutavad aega enne seda, kui Proverteks OÜ tööd lõpule viis. Kostja väidab, et tegemist oli

olemasolevate puudustega.

50. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole teatanud hagejale seaduses ette nähtud viisil ja

tähtaja jooksul sellistest puudustest, mis annaksid aluse käesolevas menetluses hageja nõude

tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega.

50.1. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostjal puudus alus heita hagejale ette alltöövõtja

kasutamist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid

kohustusi isiklikult. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe,

et hageja teeb tööd isiklikult. Seega ei andnud asjaolu, et tööd lõpetas teine isik, iseenesest

alust jätta tööd vastu võtmata ja nende eest tasumata.

50.2. Veel sisaldusid kostja 10.07.2020 e-kirjas järgmised sisulised etteheited: „aia postidel

olid kõrvad murdumise jälgedega, tsink paistab, aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete

tõttu, soklitel tükid väljas, aiapostid paigaldatud nii, et täismees jõuab need lihtsalt maa seest

välja tõsta“. Ringkonnakohus leiab tõendeid hinnates, et osa etteheiteid puudutasid selgelt

aega enne tööde lõpuleviimist Proverteks OÜ poolt, osa oli põhjustanud kostja ise ning osa ei

ole piisavalt selgelt esitatud, et pidada neid tõendatud puudusteks.

50.2.1. Mis puudutab aiapostide kõrvu, siis on kostja ise 05.08.2020 e-kirjas vastuseks hageja

samal päeval saadetud e-kirjale möönnud, et „[j]a ma pole poole sõnagagi väitnud, et Sina või

keegi Sinu töömeestest aiaposti kõrva kõveraks on sõitnud, olen sellest ka ise väga teadlik, et

see kõrv läks kõveraks minu enda tehtud tagajärjel“ (dtl 27). Seega ei ole tegemist puudusega

hageja töös, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd vastu võtmata, tasu maksmata

ja/või nõuda kahju hüvitamist.

50.2.2. Aiapostide paigaldamine nii, et „täismees jõuab need lihtsalt maa seest välja tõsta“,

pidi selgelt puudutama olukorda enne Proverteks OÜ poolt tööde tegemist. Nimelt on

Proverteks OÜ esindaja MM 27.08.2024 istungil antud ütlustes selgitanud, et nemad võtsid

kõik postid välja ja panid uuesti. Tunnistaja märkis, et selgitas hagejale, et ükski post ei ole nii

hästi püsti pandud, et see ka kestma jääks. Nemad võtsid kõik välja, sest need ei olnud

korrektselt paigaldatud ega oleks aeda ära kandnud (tl 121). Seda, et postid tõstis välja (ja

pani uuesti) alltöövõtja, tunnistas oma ütlustes ka KV, kes oli varem hageja töötaja (tl 119

pöördel). Tööde tegemise juures algselt olnud hageja töötaja HK kinnitas, et on kuulnud, et

„aed läks ümber tegemisele ja V võttis alltöövõtja“ (tl 19). Samuti kinnitab tööde parandamist

ka kostja ise oma 05.08.2020 e-kirjas, kus märgib, et „teine mees tõstis postid mehejõuga vaid

maast üles, ning parandas ka Sinu tehtud valedes mõõtudes tehtud aiavahed ümber“ (tl 27).

Seega oli postide „lihtsalt maast väljatõstmisega“ seonduv puudus 10.07.2020 e-kirja saatmise

ajaks parandatud ning see ei saa olla puudus, mille tõttu oleks kostjal olnud alust jätta tööd

vastu võtmata, tasu maksmata ja/või nõuda kahju hüvitamist.

50.2.3. Mis puudutab ülejäänud 10.07.2020 e-kirja etteheiteid selle kohta, et „tsink paistab,

aiapostid ära kraabitud soklite paigaldusete tõttu, soklitel tükid väljas“, siis ei ole võimalik aru

saada, kas need etteheited puudutasid olukorda enne tööde lõpetamist alltöövõtja poolt või on

need hilisemaid etteheiteid. Kostja ei ole neid puudusi täpsustanud ega fikseerinud. Hageja on

oma 10.07.2020 e-kirjas märkinud, et „enda meelest antsin lõpus kõik, et kliendi mitte

rahulolu korvata võttes töid lõpetama teise firma ja osaliselt postid teistkorda üle värvitud“ (tl

6). 04.08.2020 arve saatmise kaaskirjas märkis hageja, et on reageerinud igale kliendi

märkusele, „lastes lausa postid teist korda üle värvida ja välja vahetanud samuti soklid“.

2-23-2557

Vaidlusalusel ajal hageja töötaja olnud KV ütluste kohaselt viis tema postid puhastusse:

„betoon tuli ära võtta ja üle värvida. Esialgu viisin need Vikmeti, sealt värvimisse. Töökotta.

Esialgne puhastus toimus minu poolt Vikmetis“ (tl 120). Alltöövõttu teinud MM kinnitas, et

betooni võtsid postide küljest ära ka nemad (tl 121). Samas märkis ta, et tema poste ei

parandanud (v.a üks post, mis lasti pulbervärviga üle värvida) (tl 121 pöördel – 122). Soklite

kohta selgitas MM, et see mis puudutab soklite pikkust, ei ole viga, sest sokleid võib

paigaldada erinevalt. Samuti märkis ta, et nemad lõikasid sirgeks soklid, millel nurgad ära

olid, kuid kasutasid samu sokleid (tl 121–122). Seega, kuigi alltöövõtja poste üle ei värvinud

(v.a üks), viis hageja töötaja enda sõnul postid uuesti värvimisse. Kuna alltöövõtja tegi

objektil viimased tööd, olid postid seega enne seda uuesti üle värvitud.

50.2.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pärast seda said postid uuesti

kahjustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda toimikus olevad fotod kostja väiteid

puuduste kohta. Kostja on esitanud maakohtule fotod, mille kohta on 30.04.2024 istungil

väitnud, et need on 2020. a märtsist ja maist (tl 67–74). Kostja esitatud fotodelt ei ole

võimalik nende tegemise aega aga tuvastada. Toimiku lehekülgedel 67–69 olevad fotod on

tehtud ajal, mil aeda ei olnud veel paigaldama hakatud, mistõttu võivad need fotod küll olla

märtsist 2020, kuid ei saa tõendada seda, et töö oli tööde lõpetamise ajal puudustega. Toimiku

lehekülgedel 70–74 tehtud fotod on samuti dateerimata. Apellatsioonkaebuse vastuses on

kostja märkinud, et on esitanud tõendina fotod, kust nähtuvad aiapostide kahjustused, kuid ei

ole täpsustanud nende tegemise aega (tl 154 pöördel). Kõnealuste fotode failiteave näitab

tegemise ajaks veebruar 2024, mis ei saa olla õige, sest rohi on fotodel täiesti roheline.

Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata, mis aastal need fotod üldse tehtud on, kuid kuna

alltöövõtja esitas hagejale arve 20.05.2020, siis isegi, kui need fotod oleksid mais 2020 (nagu

kostja väitis 30.04.2024 istungil), ei tõenda need seda, et puudused (mingid pritsmed

aialippidel ja soklipraod) oli olemas ka tööde lõpetamise järgselt mai lõpus.

50.2.5. Kuna puudused, mis väidetavalt olid olemas tööde lõpetamise ajal, ei ole fikseeritud

piisavalt täpselt kirjalikult ega muul moel, ei saa tõendina puuduste kohta võtta arvesse Pärnu

Maakohtu 27.08.2024 paikvaatluse ajal tehtud fotosid (tl 114 – 117 pöördel). Nimetatud

fotodelt nähtuvad mõned praod soklis ja mingid pritsmed puitaial. Arvestades, et selleks ajaks

oli aed neli aastat vana, ei saa mis tahes praegusi puudusi omistada hagejale, st pidada neid

hageja 2020. aastal tehtud puudustega tööks. Kuna kostja ei teatanud puudustest kohaselt ega

fikseerinud neid täpselt ja arusaadavalt, ei ole maakohtu paikvaatlusel tehtud fotosid seega

võimalik võrrelda olukorraga tööde lõppemise ajal.

51. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus tööd ei ole vastu võetud, langeb

puuduste kõrvaldamise tõendamise koormis küll töövõtjale, kuid selle eelduseks on, et

puudustest on kohaselt teatatud. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus eelneva põhjal, et

kostjast tellija ei ole puudusi kohaselt esile toonud, mistõttu saab lugeda tõendatuks, et hageja

(varasemad) puudused parandas alltöövõtja. Seega tuleb lugeda tööd lõpetatuks mai 2020

lõpus ning kostja poolt vastuvõetuks (VÕS § 638). Kuna hageja esitas kostjale arve

04.08.2020, siis saab nõustuda, et selleks ajaks oli kostjal igal juhul kohustus tööde eest

tasuda.

52. Kuna kostja ei ole tõendanud, et töödel olid hagejast tulenevad puudused, ei ole mis tahes

parandustööde maksumus käsitatav kostja kahjuna, mida saaks tasaarvestada hageja töötasu

nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada

hageja 1684 euro suuruse nõudega kostja vastu. Seetõttu, kuna kostja ei ole tasunud hageja

04.08.2020 arvest 1684 eurot, tuleb selles osas hagi rahuldada.

2-23-2557

53. Eelnevast tulenevalt tuleb hinnata ka hageja viivisenõuet. Hageja tugines VÕS § 113 lg 1

teisele lausele, mille kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 8% aastas. Hageja väitel oli kostja kohustuse täitmisega viivituses alates

20.08.2020.

54. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagejal oli õigus esitada tööde eest

04.08.2020 arve. Arve nr 20058 maksetähtajaks oli 11.08.2020. Hageja väitel oli kostja selle

maksmisega viivituses alates 20.08.2020. Kohus nõustub hagejaga, et 20.08.2020 oli kostja

rahalise kohustuse täitmisega juba viivituses ning arvestab viivist seega alates 20.08.2020.

55. Viivisekalkulaatori kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 1684 eurolt alates

20.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2023 340,56 eurot. Hageja on taotlenud

viivise väljamõistmist ka edasiulatuvalt. TsMS § 367 alusel kuulub viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele alates 15.02.2023 võlgnevuselt 1684 eurot

kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa (1684 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagiavalduse osaliselt, siis muudab

ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Hageja nõudis hagiavalduses 3684 eurot

põhivõlga ning 745,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivist. Ringkonnakohtu otsuse järgselt

on hagiavaldus rahuldatud põhinõude 1684 euro ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise

340,56 euro ulatuses. Ringkonnakohus rahuldas hagi seega ligikaudu 50% ulatuses, mistõttu

tuleb jätta 50% menetluskuludest hageja kanda ja 50% kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 teine

alternatiiv).

57. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning samas proportsioonis kui hagi,

tuleb ka apellatsiooniastme menetluskuludest jätta 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 163 lg 1 teine alternatiiv).

58. Kuna maakohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda, siis ei ole hageja

menetluskulusid kindlaks määratud. Seetõttu jätab ringkonnakohus ringkonnakohtus kantud

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; RKTKo

20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt