2-24-132016/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

19. märts 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132016

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi R. M.v astu 11.02.2024

laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 490,26 euro,

intressi 98,58 euro, viivise 32,90 euro, sissenõudmiskulu 25

euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

706,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,

asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja D. K. (e-post XXX)

Kostja: R. M. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R. M.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks 11.02.2024 laenulepingust nr

xxxx tulenev võlgnevus 481,06 eurot ja intress 12,08 eurot.

3. Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja R. M. ’i kanda ja 23% ulatuses hageja

PLACET GROUP OÜ kanda.

4. Välja mõista R. M.-ilt menetluskulu summas 134,75 eurot PLACET GROUP OÜ

kasuks.

5. Välja mõista R. M.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (134,75 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 06.11.2024 määruse punktis 2 (dtl 128).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagi nõue

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.02.2024 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt

andis hageja kostja kasutusse laenusumma 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 25 eurot. Lepingule lisatud laenusumma ja

intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 60

osamaksena osamakse suurusega 18,94 eurot kuus. Vastavalt laenulepingu nr xxxx

Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli laenu krediidi kulukuse aastamääraks

51.99%, intressimäär aastas 38,96% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 1 160,07 eurot.

5. Laenulepingu xxxx sõlmimisel 11.02.2024 veenduti kostja krediidivõimelisuses küsides

kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Päringud

registritesse olid teostatud kostja poolt registreerimise kuupäeval (eelneva laenutaotluse

raames) so päringud teostati 27.01.2024 Creditinfo.ee’sse ja Taust.ee’sse, et kontrollida

kliendi varasemat maksekäitumist. Lisaks teostati päringud 11.02.2024 Maksuametile,

11.02.2024 Rahvastikuregistrisse ja 11.02.2024 Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja

Maksu- ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud sissetulek: kokku tuvastatud jaanuarist 2023

kuni jaanuarini 2024 kostja 4 kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1332,85 eurot.

Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1250 eurot, igakuisteks

majapidamiskuludeks 240 eurot ja finantskohustuseks Placet Group OÜ 66,67 eurot: xxxx

krediidikonto kuumaksega 36,67 eurot ja krediidikonto xxxx kuumaksega 30 eurot. Lisaks

eelmainitud kostja poolt märgitud sissetulekutele, kontrollides sissetulekuid Maksu- ja

Tolliametist 27.01.2024, tuvastati sissetulekuks 1332,85 eurot ning arvestati kostja

igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel Placet

Group OÜ-s kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud minimaalse igakuise majapidamiskulude

minimaalsest määr, mida krediidiandja arvestab juhul, kui laenutaotleja märgib väiksema

määra. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1332,85€

(sissetulek) – 66,67€ (finantskohustused) - 340€ (majapidamiskulud) – 18,94€ (uus

osamakse) = 907,24 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 907,24 eurot.

6. Laenulepingu xxxx alusel tegi kostja 29.02.2024 vaid ühe tagasimakse summas 18,94

eurot. Teostatud maksest luges hageja tasutuks 9,74 euro ulatuses põhiosa ja 9,20 euro

ulatuses intress.

7. Laenulepingu nr xxxx alusel kostja jäi võlgnevusse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja

augusti maksete eest. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning laenuandja edastas

kostjale mitmeid võlateatisi, mille järgi on näha, et hageja andis kostjale mitmeid kordi

teada tema võlgnevusest hageja ees ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 08.08.2024

oli kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja

lepingu 05.09.2024 üles.

8.

05.11.2024 seisuga on muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis on arvestatud vastavalt

laenulepingu nr xxxx põhitingimustele järgnevalt: tagastamata laenusumma 490,26 eurot,

tasumata intressid 98,58 eurot, tasumata sissenõudmiskulud 25 eurot (5 teavitust). Kuivõrd

kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja

viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 06.09.2024 arvestades põhiosa 490,26

eurot kuni 05.11.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 05.11.2024 on sissenõutavaks

muutunud lepingujärgsete viiviste summa 32,90 eurot. TsMS § 367 alusel taotleb hageja

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult protsendina võlgnevusest kuni selle tasumiseni so sissenõutavaks muutunud

põhiosa 490,26 euro ulatuses.

9. Hageja on esitanud ka nõude alternatiivse ümberarvestuse, millise kohaselt vastavalt

laenulepingu nr xxxx maksekinnitusele on kostja teinud 29.02.2024 tagasimakse summas

18,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa

500 - 18,94 = 481,06 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intressid alates 12.02.2024

arvestades põhiosa 481,06 eurot kuni laenulepingu xxxx ülesütlemiseni, so. 04.09.2024.

Laenulepingu xxxx ülesütlemise seisuga 04.09.2024 on sissenõutavaks muutunud intresside

summa 11,97 eurot. Laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus: põhiosa 481,06 eurot ja

intressid 11,97 eurot, kokku 493,03 eurot.

10. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

11. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

12. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

12.1.

Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 11.02.2024 laenuleping nr xxxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 44-47) ja tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

12.2.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 51,99 % aastas.

12.3.

Kostja on tasunud hagejale 29.02.2024 tagasimakse summas 18,94 eurot (dtl 72).

12.4.

08.08.2024 on Placet Group OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta,

millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste

rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.08.2024 (dtl 98).

Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 05.09.2024 üles.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, s.t. et vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes.

14. Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

15. Kostjaga sõlmitud lepingu xxxx kohaselt on intressimäär 38,96% aastas (dtl 46) ning

hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 98,58 eurot. Krediidikulukuse määr oli

51,99% aastas.

15.1.

Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 52,08%

aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm

korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS §

406² lõike 1 alusel.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

16.1.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

16.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud

tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16.3.

Kohus kohustas 02.01.2025 e-kirjaga (dtl 131-134) hagejat esitama hagiavalduse

asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid

kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud

teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3

märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

16.3.1.

Hageja hinnangul (vt dtl 142 jj hageja seisukoht) veenduti kostja

krediidivõimelisuses: Laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Andmete kogumis hindamise

tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus

kokkulepitud tingimustel.

16.3.2.

Laenutaotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1250 eurot,

igakuisteks majapidamiskuludeks 240 eurot ja finantskohustuseks Placet Group OÜ

66,67 eurot: xxxx krediidikonto kuumaksega 36,67 eurot ja krediidikonto xxxx

kuumaksega 30 eurot. Lisaks eelmainitud kostja poolt märgitud sissetulekutele,

kontrollides sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist 27.01.2024, tuvastati sissetulekuks

1332,85 eurot ning arvestati kostja igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot,

mis oli laenutaotluse esitamisel Placet Group OÜ-s kehtinud sise-eeskirjades

kehtestatud minimaalse igakuise majapidamiskulude minimaalsest määr, mida

krediidiandja arvestab juhul, kui laenutaotleja märgib väiksema määra. Kostja

krediidivõimekuse arvutus laenulepingu xxxx sõlmimisel oli: 1332,85€ (sissetulek) –

66,67€ (finantskohustused) - 340€ (majapidamiskulud) – 18,94€ (uus osamakse) =

907,24 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 907,24 eurot.

16.3.3.

Riigikohus on lahendis asjas nr 2-21-13098/50 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16.4.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik

tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll

küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta,

kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud sisulist kontrolli kostja esitatud andmete

tõelevastavuse osas.

16.4.1.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud

andmeid kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks ei ole

krediidiandja üldse kostjalt nõudnudki pangakonto esitamist. Seaduses on tarbija

kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida.

Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja

esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma

mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt

üldjuhul võimalik. Üksnes Maksu- ja Tolliameti andmetega tarbija igakuiste

sissetulekute kohta ei ole võimalik kindlaks teha, et tarbija on võimeline saadud

laenu tagasi maksma, sest kontrollitud ega analüüsitud pole tarbija igakuiseid

püsikohustusti, tarbimisharjumusi ja eelnevalt võetud võimalikke laene.

16.4.2.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja

lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS §

406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et

laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi

teostanud.

16.4.3.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist.

Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole.

16.5.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

16.5.1.

Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid

ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.

17. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

18.1.

Hageja on 08.01.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja pidi tagastama

laenulepingu nr xxxx järgi 500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 18,94 eurot.

18.2.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks 481,06 eurot (500€-18,94€).

19. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti

Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenu

perioodil lepingu nr xxxx puhul 11.02.2024 kuni 05.09.2024 olnud vastav intress perioodil

01.01.2024 kuni 30.06.2024 4,5 % aastas ja 01.07.2024 kuni 05.09.2024 4,25% aastas.

Seega lepingu L89012066228 kehtivuse jooksul pidi kostja tasuma intressi summas 12,08

eurot.

20. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (lepingus sätestatud viivise ja sissenõudekulu nõudes) rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

21. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 706,80 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

22.1.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõue 490,26 €, intressid 98,58 €,

sissenõudmiskulud 25 €, viivise 32,90 € ja edasiulatuv viivis.

22.2.

Kohus rahuldab hageja põhinõude ja intressi nõudes. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

jätta 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.

23. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 150

eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.

24.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 77% summas 134,75 eurot.

24.2.

Kohus leiab, et hageja taotlus välja mõista kostjalt esindajakulu summas 150 eurot

põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtule esitatud volikirjast ja

esindaja kontaktandmetest järeldub, et tegemist on hageja töötajaga ning kooskõlas TsMS

§ 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud.

25. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

26. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

27. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 08.12.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine

avaliku e-toimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine

oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik