2-24-17728/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-17728

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

19.03.2025, Tartu kohtumaja

2-24-17728

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi M.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (välismaa registrikood

559310-4697)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: M.D (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Rediem Capital AB hagi M.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 22.11.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.D

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 13.12.2024

määrusega.

2. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt

kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku

vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi

vaatamata. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Tartu Maakohtu 18.03.2025 määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja kostja M.D

pankrot.

2-24-17728

Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu

enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS §

423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel

menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud

määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul,

kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

3. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata.

TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et kuulutati

välja kostja pankrot. Seega ei saanud hageja hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Kohus

leiab, et sellises olukorras oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane ja seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude jaotamisel kõrvale

kalduda TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreeglist ning jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik