3-24-1242/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1242

Haldusasi

Z.H ja T.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

31.03.2024 otsuse nr 12310250120-1 ja 12310260127-

1 ning 31.03.2024 ettekirjutuse nr 12310250120-1

tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad Z.H ja T.J , esindaja Uljana Ponomarjova

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Andrei Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas,

milles halduskohus rahuldas kaebuse ning mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt Z.H

kasuks välja 12 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Z.H ja T.J kaebus sissesõidukeelu

kohaldamist puudutavas osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Z.H , T.J ja Y. C nimed ning kaebajate

sünniajad tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 21.04.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-1242

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikud Z.H (sünd. XX.XX.XXXX) ja tema tütar T.J (sünd.

XX.XX.XXXX) saabusid 25.10.2023 Eestisse ning esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused.

Z.H selgitas, et saabus Eestisse oma elukaaslase ja lapse isa Y. C juurde, kes taotleb siin

rahvusvahelist kaitset. Z.H ei toeta Venemaa riigivõimu ja sõda, mistõttu on tal Venemaal

ohtlik elada.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 31.03.2024 otsusega nr 12310250120-1 ja

12310260127-1 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas need VRKS

§ 20 lg 2 alusel tagasi. PPA leidis, et Z.H-d ei ohusta Venemaale tagasipöördumisel

tagakiusamine tema poliitiliste vaadete tõttu. T.J-il on olnud terviseprobleeme, kuid ta on

saanud Venemaal vajalikku ravi ja tõenäoliselt saab seda ka edaspidi.

3. PPA tegi Z.H-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4

alusel 31.03.2024 ettekirjutuse nr 12310250120-1 lahkumiseks Venemaale, määrates

vabatahtliku täitmise tähtajaks 14 päeva (p 1), ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel

sissesõidukeeldu üheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 2).

Z.H vanus või terviseseisund ei takista sissesõidukeelu kohaldamist. Z.H on viibinud Eestis

alates 25.10.2023 ja tal ei ole siis majanduslikke huve. Z.H ei tööta ega õpi Eestis ning tal ei

ole siin vara. Venemaal elab Z.H isa, kellega ta enam ei suhtle, ning T.J isapoolne vanaema,

vanaisa ja tädi. Seega on Z.H-l olemas side pärioluriigiga. Eestis viibib Z.H lapse isa Y. C ,

kuid Z.H ei ole temaga abielus ja PPA keeldus Y. C-ile rahvusvahelise kaitse andmisest.

VSS § 74 lg 4 annab võimaluse jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata,

kuid siinses asjas ei ole PPA tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks seda erandit

rakendada. Arvestades, et Z.H vend elab koos oma perega Hispaanias, on proportsionaalne

kohaldada sissesõidukeeldu üheks aastaks.

4. Z.H ja T.J esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada

PPA 31.03.2024 otsus nr 12310250120-1 ja 12310260127-1 ning kohustada PPA-d uuesti läbi

vaatama kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused, lähtudes Y. C kohta tehtud otsusest,

alternatiivselt kohustada PPA-d andma kaebajatele rahvusvaheline kaitse nende isiklikest

asjaoludest lähtuvalt; 2) tühistada PPA 31.03.2024 ettekirjutus nr 12310250120-1.

Arvestades, et Z.H vend elab koos perega Hispaanias, oleks PPA saanud jätta sissesõidukeelu

kohaldamata või kohaldada seda üksnes Eesti territooriumil.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Üheaastane sissesõidukeeld on proportsionaalne. Kaebuses ei ole välja toodud, et PPA oleks

jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu

2(5)

3-24-1242

lühemaks ajaks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. PPA võttis arvesse, et Z.H vend elab

koos oma perega Hispaanias, ja lühendas selle tõttu sissesõidukeelu kehtivusaega.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas PPA

31.03.2024 ettekirjutuse p-i 2 (sissesõidukeelu kohaldamine), jättis muus osas kaebuse

rahuldamata ning mõistis PPA-lt Z.H kasuks välja 12 eurot.

PPA-l tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline

sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019

otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-

1545, p 34). PPA võttis sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse üksnes seda, et Z.H vend elab

Hispaanias, ning lühendas selle tõttu sissesõidukeelu kehtivuse aega. Menetlusosaliste vahel

ei ole vaidlust, et T.J vajab arstiabi. Kuigi T.J-ile ei kohaldatud sissesõidukeeldu, peab Z.H-

le olema tagatud võimalus reisida vajadusel Venemaalt välja, kuna T.J on alaealine. PPA ei

ole arvestanud sellega, et T.J tervislik seisund võib halveneda ja ta võib vajada arstiabi

Schengeni alal. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole põhjendatud ka Venemaa ettearvamatu

poliitilise olukorra tõttu. Z.H on aidanud kaasa rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele.

Lisaks ei saa välistada, et kaebajad võivad tulevikus siiski vajada rahvusvahelist kaitset ja

sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei oleks tagatud nende pääsemine Schengeni alale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 19.12.2024 otsus osas, milles

kohus rahuldas kaebuse, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Z.H haldusmenetluses ja kohtuistungil antud ütlused seoses oma lapse raviga on

vastuolulised. PPA võttis Z.H-le sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse mh Z.H vanust,

tervislikku seisundit, tema seotust Eestiga ja sidet päritoluriigiga. Samuti võttis PPA arvesse

Z.H 04.12.2023 vestlusel antud selgitust, et tema vend koos oma perega elab Hispaanias.

Kuigi T.J on kaasasündinud terviserikke tõttu vajanud meditsiinilist abi, ei nähtunud PPA-le

Z.H selgitustest, et arstiabi oleks tehtud T.J-ile Venemaal kättesaamatuks või puuduksid

Venemaal vajalikud ravivõimalused või sellised ravivõimalused eksisteeriks ainult Schengeni

riikide territooriumil. On tõenäoline, et kui Venemaal puuduksid vajalikud ravivõimalused,

siis lapse heaolu eest muretseva vanemana oleks Z.H selle haldusmenetluses välja toonud.

Kuna Z.H seda ei teinud, siis ei saa välistada, et tema halduskohtu istungil antud ütlused on

suunatud lapse terviseseisundi ärakasutamisele oma isiklike eesmärkide saavutamisel.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.06.2023 otsuses nr 3-23-188 (p 15), et

tervishoiusüsteemi kvaliteet ja selle võimalikud puudujäägid Venemaal ei ole aluseks jätta

sissesõidukeeld kehtestamata või lühendada seda. Riigikohus leidis 01.10.2019 otsuses nr 3-

18-1891 (p 18), et sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse

tegemise aja seisuga. Pärast sissesõidukeelu kohaldamist ilmnenud asjaolud ei ole

sissesõidukeelu õiguspärasuse kontekstis olulised. Asjakohane ei ole halduskohtu järeldus,

mille kohaselt ei saa välistada võimalust, et kaebajad võivad kunagi siiski vajada

rahvusvahelist kaitset. Sellise järelduse võiks teha kõigi edutult varjupaika taotlenud isikute

puhul. Kohtupraktika kohaselt ei takista sissesõidukeeld põhjendatud vajaduse tekkimise

korral rahvusvahelise kaitse taotlemist.

8. Z.H ja T.J paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

T.J vajab arstiabi ning on võimalik, et ta vajab arstiabi ka Schengeni alal, kuna Venemaal ei

pruugi sanktsioonide tõttu alati olla kättesaadavad vajalikud ravimid või ei tehta seal teatud

protseduure, mida tehakse Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuigi T.J-ile

ei ole

sissesõidukeeldu kehtestatud, ei ole ta alaealisena võimeline üksinda reisima. PPA ei võtnud

seda asjaolu arvesse, mistõttu ei olnud sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud.

3(5)

3-24-1242

Täiskasvanuid puudutav kohtupraktika ei pruugi laieneda alaealisele. Seda, et sissesõidukeelu

õiguspärasust tuleb hinnata selle kohaldamise aja seisuga, selgitas Riigikohus väljasaatmise

asjas. Rahvusvahelise kaitse puhul tuleb lähtuda HKMS § 158 lg-st 31.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. PPA apellatsioonkaebuse alusel jätkub vaidlus üksnes Z.H-le sissesõidukeelu kohaldamise

õiguspärasuse üle.

10. Ringkonnakohus leiab, et PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg

41 näeb ette, et välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse

Schengeni sissesõidukeeldu. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise

tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib

lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib

sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata.

12. PPA märgib õigesti, et sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata

haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-

1891, p 18). See põhimõte kohaldub ka rahvusvahelise kaitse asjades. Kohustus arvestada

pärast haldusakti andmist muutunud asjaoludega puudutab rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumise otsuse ja lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse hindamist (HKMS § 158 lg 31;

Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p-d 24 ja 32 ning seal viidatud lahendid).

Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik

taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist

(VSS §-d 75 ja 32). Seega on sissesõidukeelu puhul samuti võimalik arvestada uute

asjaoludega, kuid selleks on ette nähtud eraldi menetluskord. Selline on olnud ka Tallinna

Ringkonnakohtu varasem praktika rahvusvahelise kaitse asjades (nt 20.12.2024 otsus nr 3-23-

2545, p 12; 17.12.2024 otsus nr 3-24-86, p 15; 13.12.2024 otsus nr 3-24-997, p 23).

13. Eeltoodust tulenevalt oli PPA-l kohustus arvestada Z.H-le sissesõidukeelu

kohaldamisel vaid asjaoludega, mis olid talle 31.03.2024 seisuga teada või mille uurimiseks

esines mõistlik ajend (Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). PPA lühendas

seaduses ettenähtud kolmeaastase sissesõidukeelu kehtivusaega ühe aastani, arvestades Z.H

vanust, tervislikku olukorda, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid päritoluriigis ja Eestis,

Z.H ja tema elukaaslase rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendamatust ning seda, et Z.H

vend oma perega elab Hispaanias. Z.H ei pidanud 04.12.2023 vestluse käigus sissesõidukeelu

kohaldamist otstarbekaks ja rõhutas enda õiguskuulekat käitumist, kuid ei toonud välja, et

tema laps vajab ravi mõnes Schengeni alale jäävas riigis (p-d 44 ja 45). Seda ei toonud Z.H

selge sõnaga välja ka 19.03.2024 vestlusel. Seega ei saa PPA-le ette heita, et ta ei ole T.J

tervisega seonduvat sissesõidukeelu kohaldamisel eraldi kaalunud.

14. On siiski tõsi, et Z.H tõi rahvusvahelise kaitse menetluses toimunud vestlustel oma

lapse tervise ja raviga seotud probleemid välja ühe rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendava

asjaoluna, s.o see asjaolu oli PPA-le sissesõidukeelu kohaldamise ajal teada. PPA leidis

31.03.2024 otsuses (p 5.3.1), et kaebajad ei vaja rahvusvahelist kaitset mh T.J tervisest

tulenevatel põhjustel. Seega sisuliselt on PPA siiski andnud hinnangu T.J tervise ja raviga

seotud asjaoludele, kuigi ei teinud seda sissesõidukeelu kohaldamise juures. PPA on Z.H-le

sissesõidukeeldu kohaldades märkinud, et puuduvad humaansed põhjused, mille tõttu tuleks

jätta sissesõidukeeld kohaldamata. On usutav, et seejuures arvestas PPA ka kaebajate

rahvusvahelise kaitse taotlustes toodud asjaoludega. Ringkonnakohus nõustub PPA

järeldusega. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4

4(5)

3-24-1242

tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale

sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu

või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024

otsus nr 3-23-766, p 20; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Selliseid asjaolusid

asja materjalidest ei nähtu, arvestades mh PPA 31.03.2024 otsuses toodud põhjendusi seoses

T.J tervisliku seisundi ja ravi vajadusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus

nr 3-23-188, p 15).

15. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Z.H-le kohaldatud ühe aasta pikkune

sissesõidukeeld on proportsionaalne ja selle tühistamiseks ei olnud alust. Halduskohtu otsus

tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus ka sissesõidukeeldu

puudutavas osas rahuldamata. Ühtlasi tuleb halduskohtu otsuses muuta menetluskulude

jaotust, jättes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu täies ulatuses kaebajate endi kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

16. Apellatsioonimenetluse võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg-d 1 ja 11).

17. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks

kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada kohtuotsuse viisil, et kaebajate ja Y. C

nimed ning kaebajate sünniajad asendatakse tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)