2-25-101480/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Vanemkohtujurist

Sandri Laurand

Määruse kuupäev

19. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-101480

Tsiviilasi

Viimsi vald, Viimsi alevik, Aiandi tee 28 korteriühistu

avaldus Y vastu majandamiskulude nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Viimsi vald, Viimsi alevik, Aiandi tee 28

korteriühistu (registrikood 80238649), seaduslik esindaja

X

Puudutatud isik: Y (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel

enne hagita menetluse alustamist.

2. Kinnitada Viimsi vald, Viimsi alevik, Aiandi tee 28 korteriühistu (avaldaja) ja Y

(puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Pooled lepivad kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale 6597,55 eurot.

2.2.

Pooled lepivad kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale kompromissisumma

alljärgneva maksegraafiku alusel:

2.2.1. 350 eurot tähtajaks 31.03.2025;

2.2.2. 350 eurot tähtajaks 30.04.2025;

2.2.3. 350 eurot tähtajaks 31.05.2025;

2.2.4. 350 eurot tähtajaks 30.06.2025;

2.2.5. 350 eurot tähtajaks 31.07.2025;

2.2.6. 350 eurot tähtajaks 31.08.2025;

2.2.7. 4497,55 eurot tähtajaks 30.09.2025.

2.3.

Maksekohustuse täitmisega viivitamisel on puudutatud isik kohustatud tasuma

avaldajale võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse

täieliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

2.4.

Pooled on kokku leppinud, et kui ükskõik milline maksegraafiku osamakse

hilineb täielikult või osaliselt rohkem kui 7 päeva, on avaldajal õigus nõuda

2-25-101480

kogu kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 märgitud summa kohest tasumist.

Sellisel juhul kehtib kompromissi kinnitav kohtumäärus täitedokumendina

kogu tasumata kompromissisumma ulatuses ning avaldajal on õigus alustada

võlgnevuse sissenõudmist.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kokkuleppel nende endi kanda.

5. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus riigilõivu 12,50 euro tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi vald, Viimsi alevik, Aiandi tee 28 korteriühistu (avaldaja) esitas 17.01.2025 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt (puudutatud isik) 6597,55 euro saamiseks.

Kohus tegi 20.01.2025 puudutatud isikule makseettepaneku.

2. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, milles avaldaja palub tagastada pool

avalduselt tasutud riigilõivust. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 18.03.2025

määrusega asja kompromissi kinnitamiseks üle Harju Maakohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku

koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud

kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

(korteriomandi asjades § 486 lg 3 järgi ka hagita menetluses) menetlemise alustamist.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2 (3)

2-25-101480

4.1.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule teadaolevate asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik

täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

Menetlusosalised on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada

ja menetluse lõpetada.

4.2.

Kohus parandab kompromissilepingus esinevad ilmsed ebatäpsused (hagita asjas on

menetlusosalisteks hageja ja kostja asemel avaldaja ning asjast puudutatud isik). See ei muuda

kompromissi sisu.

5. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi

sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on

menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja osapoolte kokkuleppest jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt

menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus ei tuvasta, et avaldaja oleks maksekäsu

kiirmenetluse üleminekul tasunud avalduselt täiendavat riigilõivu. Avaldaja on riigilõivu 25

eurot tasunud maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu ei kuulu sellest pool tagastamisele.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetlusosalised on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse

esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Kuna praegusel juhul on menetlusosalistel kompromissi

sõlmimiseks piisav käsutusõigus, kohaldub sama põhimõte kompromissi kinnitamisel ka

hagita menetluses. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt menetlusosaliste avaldusele,

mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. TsMS § 150 lg 8 alusel ei ole määrus

vaidlustatav riigilõivu tagastamata jätmise osas, kuna taotluse rahuldamata osa on väiksem

kui 100 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

3 (3)