3-25-437/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuni

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-437

Haldusasi

P.A kaebus Tallinna linna tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja P.A

Vastustajad Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.A määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta P.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 6 peale menetlusse.

2. Jätta P.A

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsusele e-kirja teel 15.02.2025

toimetulekutoetuse taotluse, milles taotles toimetulekutoetust 2025. aasta veebruari eest, ja

16.02.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotluse.

2. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks Tallinna

Lasnamäe Linnaosa Valituse (LOV) poolt tema 15.02.2025 avalduse lahendamise viivituse

õigusvastasuse. Kaebusele oli lisatud LOV-i 20.02.2025 e-kiri (dtl 7), millega linn teatas

kaebajale, et esitatud taotlustes esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks anti kaebajale

tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks sooviti kaebajaga

isiklikult kohtuda, et sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda vesteldes ja täpsustades

andmeid erinevatel teemadel. Sissetulekust sõltuva toetuse vajaduse hindamiseks soovis LOV

kaebajaga isiklikult kohtuda, sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda, vesteldes ja

3-25-437

täpsustades andmeid. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

millega palus kohtul kohustada Tallinna Linnavalitsust vaatama läbi tema 15.02.2025 taotlus.

Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on hädasti vaja maksta

eluasemekulusid niipea kui võimalik, sest tema üürilepingus on säte, mille kohaselt tuleb üüri

maksta iga kuu 15. kuupäevaks, muidu rakenduvad viivised. Kommunaalmaksed tuleb samuti

tasuda enne 26. kuupäeva ning viivituse korral on samuti ette nähtud trahvid.

3. Kaebaja poolt esitatud LOV-i 25.02.2025 korduvast teatisest nähtub, et pärast

20.02.2025 edastatud teatist ehk perioodil 20.02.2025-25.02.2025 edastas kaebaja täiendavalt

20 võõrkeelset e-kirja (seega perioodil 04.02.2025-25.02.2025 kokku 70 võõrkeelset e-kirja),

mis on väga mahukad ja sisaldavad erinevaid kommentaare/kuvatõmmiseid/infot/küsimusi

õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne. Edastatud e-kirjades sisalduv info tekitas LOV-

is järjest enam küsimusi juurde, mistõttu oli LOV-i arvates jätkuv vajadus kaebajaga

kohtumiseks. Linn andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt 2 tööpäeva. Samuti

märkis linn, et kaebaja on 24.02.2025 teada andnud, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel

ning tema tervislik seisund ei võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu

kodus, osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel. Kuivõrd LOV-i

seisukohalt on puuduste kõrvaldamine aga käesoleval juhul väga vajalik, et otsustada toetuste

edasine menetlemine (sh võimalik määramine või määramata jätmine) ja arvestades kaebaja

tervislikku seisundit, siis paluti kaebajal valida, kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks

kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00. Kaebajal paluti

25.02.2025 õhtuks teada anda, milline pakutud aeg talle sobib videosilla vahendusel

kohtumiseks. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks LOV-i ettepanekule vastanud

ega ka seda, et videosilla vahendusel oleks väljapakutud kohtumine toimunud.

4. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et LOV saatis 27.02.2025 kaebajale

teatise, milles teatas, et kuivõrd taotluste puudused ei ole teatise väljastamise hetkel

kõrvaldatud ja kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei ole olnud võimalik tervikuna

hinnata, jäetakse kaebaja taotlused vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 15 läbi vaatamata.

5. Kaebaja esitas kohtule 01.03.2025 avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada LOV-i

27.02.2025 kirja, millega tema sotsiaaltoetuse avaldused/toimetulekutoetuse avaldus jäeti läbi

vaatamata. Kaebaja palus kohtul kohustada Tallinna linnavalitsust vaatama üle tema

15.02.2025 esitatud avaldus ja tuvastama ebaseaduslik viivitus avalduse läbivaatamisel.

Sotsiaaltööajad nõudsid kaebajalt isiklikku kohtumist, mitte teabe või dokumentide esitamist,

mis takistaks tema avalduse läbi vaatamist. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse,

millega soovib, et kohus kohustaks Tallinna linna võtma tema taotluse kohta otsus vastu

hiljemalt 05.03.2025. Kaebaja sõnul on tal tekkinud võlgnevused üüri ja kommunaalarvete

osas, mille hilinenud maksete eest on ette nähtud viivis. Lisaks teatas üürileandja, et talle ei

meeldi maksete viibimine ja kaebaja riskib oma üüripinna kaotamisega. Kaebaja leiab, et

linnal ei ole õigust nõuda temaga isiklikku kohtumist, sest sotsiaaltöötajal on absoluutselt

kõik vajalikud dokumendid taotluse lahendamiseks olemas.

6. Kaebaja täiendas oma kaebust 05.03.2025, paludes kohtul kohustada Tallinna linna

andma haldusakti tema 15.02.2025 taotluse osas. Sotsiaaltöötaja keeldus tema taotluse läbi

vaatamisest ja tagastas selle ilma haldusakti andmata. 12.03.2025 teatas kaebaja kohtule, et

soovib oma kaebuse tagasi võtta, kuna see ei ole enam vajalik. Samal päeval saabus kaebaja

kiri, milles soovis taas, et kohus kohustaks Tallinna linna väljastama haldusakti.

7. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2025. a määruse resolutsiooni punktiga 6 kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

2(5)

3-25-437

8. Kaebaja pöördumistest võib aru saada, et ta nõuab esialgse õiguskaitse korras talle

viivitamatult toimetulekutoetuse määramist, et tasuda üürivõlg ja tasuda kommunaalkulude

eest.

9. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest soovitud abinõu ei ole seotud

vaidlustatud toiminguga. Vaidluse all on, kas Tallinna linn jättis õiguspäraselt kaebaja

veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused läbi vaatamata. Kuna linn taotlusi sisuliselt läbi ei

vaadanud, ei langetatud kaebaja taotluste suhtes otsust, kas toetusi anda või mitte anda või kui

suures ulatuses seda tehakse. Kaebaja soovib sisuliselt, et juba esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamise korral maksaks Tallinna linn veebruarikuu toimetulekutoetuse kaebajale ja seda

juba enne käesoleva kohtumenetluse lõppemist. Tallinna Ringkonnakohus on 20.06.2024

määruses haldusasjas nr 3-24-1240 (p 20) ja 22.07.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1797

(p 9) samalaadses vaidluses märkinud, et kuna kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus

kohustada vastustajat kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, kuid ei saaks panna vastustajale

kohustust toimetulekutoetust maksta, välistab see juba iseenesest taotletud esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamise. Kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema

seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1) ning kui taotletud

abinõu jääb väljapoole vaidluse eset (vt HKMS § 41), siis ei ole alust esialgse õiguskaitse

taotlust rahuldada (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15; 16.06.2021 määrus nr 3-

20-1245, p 16).

10. Lisaks ei oma kaebus perspektiivi. SHS § 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt selgitab kohaliku

omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi

ulatuse. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku

abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid

asjaolusid, sh personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja

sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Kaebuse materjalidest ja kaebajaga seotud

teistest haldusasjades (nt 3-25-186, 3-25-298, 3-24-3194) nähtub, et kaebaja ei ole pikka aega

teinud vastustajaga sisulist koostööd. Esialgsel hinnangul ei ole kaebuse edulootused suured.

Kohtule ei ole äratuntav, et Tallinna linn oleks puuduste kõrvaldamisena kaebajalt nõudnud

ebamõistlikult koormavaid või keelatud toiminguid/teavet. Kaebaja on LOV-i võõrkeelsete

pöördumistega üle koormanud (vastustaja andmetel 70 pöördumist seose veebruarikuu

taotlusega) ning haldusmenetluse efektiivsuse seisukohast on arusaadav vastustaja soov

kaebajaga silmast-silma infot vahetada, selgitada, küsimusi esitada jms. Samuti on LOV

viidanud sellele, et linnal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebajal on muid, avaldamata

sissetulekuid. Abivajaduse hindamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest (SHS § 15 lg 2 p-d

1 ja 2). See tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata abi, mida

taotleja soovib. Toimetulekutoetus on üksnes ajutine meede vaesuse ja puuduse

leevendamiseks. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul

endal (SÜS § 5). Kaebaja majanduslik olukord ei ole paranenud, millele viitab jätkuv vajadus

toetuse järgi. Teistest kohtu menetluses olevatest kaebajaga seotud sarnastest haldusasjadest

on teada, et kaebaja on pikaajaline TTT saaja – toetus on määratud perioodidel 04.2016–

12.2023 ja 09.2024-01.2025, perioodil 01.2024–08.2024 esitatud taotlused on jäetud läbi

vaatamata. 2024 jaanuari eest määrati kaebajale toimetulekutoetus kõrvaltingimustega –

kaebaja üür tasutakse otse üürileandjale ja kommunaalkulud korteriühistule ning kaebaja peab

osalema toimetulekuõppe teenusel (28.02 majandamisalane loeng, 3.03, 10.03, 17.03 ja 24.03

Toidupanga Koolitused). Lisaks eeltoodule tuleb taotlejal läbida kuni 2 individuaalset

majandamisnõustamist. Kaebaja on linna poolt kõrvaltingimuste seadmise vaidlustanud

haldusasja nr 3-25-298 raames. Vastustaja on kutsunud kaebajat korduvalt vastuvõtule, et

kaebajaga erinevatel tõusetunud teemadel vestelda, mis puudutab isiku abivajadust ja selle

3(5)

3-25-437

toetamist, kuid kaebaja ei ole nõus tulema sotsiaaltöötajate juurde vastuvõtule ega nõustu

kodukülastusega.

11. Kaebaja väidab LOV-ile, et oma tervisliku seisundi pärast ei ole võimeline kohtuma

sotsiaaltöötajatega, sh keeldub ka kodukülastustest. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud

veenvaid tõendeid, et tema tervislik seisund ei võimalda osa võtta tavapärasest igapäevaelust.

Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on ebaõige infoga. Ka käesolevas asjas väidab

kaebaja, et tal on stress ja ärevushäired, samas pole ta esitanud kohtule ühtegi tõendit oma

tervisliku seisundi kohta, millest nähtuks diagnoos ja määratud ravi. Tema tervislik seisund

pole kaebajat takistanud esitamast järjest mitmeid avaldusi kohtule ning ka kohtunõudele

vastamine on olnud operatiivne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 14.03.2025. a määruse resolutsiooni

punkti 6 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.

13. Kaebaja eesmärk on, et vastustaja võtaks vastu sisulise otsuse. Kaebaja eesmärgiks ei

ole sundida vastustajat toetust välja maksma. Kaebaja teeb vastustajaga koostööd.

Vastustajale on esitatud kõik vajalikud dokumendid. Kaebaja on alates 24.02.2025

haiguslehel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

15. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg

2).

16. Kaebaja tahteks on, et linn lahendaks linnale esitatud toetuse taotluse avalduse.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut selle kohta, et kaebus ei oma sellist

perspektiivi, mille tõttu tuleks esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kaebaja

avaldust sisuliselt läbi vaatama ja otsustama, kas kaebajale taotletav toetus määrata või mitte.

Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata.

17. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja toetuse taotluse läbi vaatamata

jätmine ei tähenda seda, et tal puuduks õigus vastustajale uus nõuetekohane taotlus koos

asjakohaste tõenditega esitada. Seejuures lisamata taotlusele neid dokumente, mis ei seondu

kaebaja abivajaduse hindamisega. Selleks, et kaebajat suunata vajadusel esitama vastustajale

nõuetekohased dokumendid, võib olla otstarbekas leida võimalus vastustaja esindajaga

kohtumiseks. Eelneva kaudu võib kaebaja leida oma probleemile kiirema lahenduse.

4(5)

3-25-437

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)