2-24-136044/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-136044

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R. A. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1820,43 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: Marie Tsine e-post: XXX

Kostja: R. A., isikukood XXX, materjalid kätte

toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded

kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus

summas 1820,43 eurot, millest põhivõlgnevus 1357,43 eurot, intress 186,81 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 241,19 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 335 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. A.-l tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja ja E AS (krediidiandja) sõlmisid 18.11.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx,

krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti

kokku esialgses intressimääras 40,9% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse

esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“

kohaselt 59,28% aastas. Kostja on saanud ajavahemikul 01.12.2020 – 27.03.2022 krediiti

kokku summas 2665,08 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 109,28 eurot ja

kiire väljamakse tasu katteks 120 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud kokku 3407,46 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 1078,37 eurot, intressi

katteks 2304,96 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 4,12 eurot ja meeldetuletustasu

katteks 20 eurot. Kostjat hoiatati 30.05.2024. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul,

kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.06.2024, jooksul võlgnetavaid

summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane

makse nõude katteks teostati 08.02.2024, siis oli kostja alates veebruarist 2024 viivituses

täielikult vähemalt kolme, 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024 osamaksete tasumisega.

Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 14.06.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja

teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise

Kostja e-mailile. Kostjale edastati 01.07.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati

kostjat tema ja Xxxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

Hageja palub välja mõista kostjalt R. A. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 1 820,43 eurot, millest põhivõlgnevus 1357,43 eurot, intress 186,81

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 241,19 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot;

menetluskulud summas 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses

esitatud) on kostjale kätte toimetatud 18.12.24 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (59,28%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

alates 31.05.2020 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

20,52%. Kostja sõlmis 18.11.2020 krediidilepingu xxxx krediidilimiidiga 2000 eurot,

mille krediidi kulukuse määraks on 59,28%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määradele (20,52*3= 61,56%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 335 eurot

(315+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (335

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik