Legislator Case Law & Legislation
2-24-124427/5 AI generated

2-24-124427/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-124427/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu tagaseljaotsusega. Välja mõista A. L.-ilt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

Legislator headnote

AI generated

2-24-124427/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: L. vastu tagaseljaotsusega. Välja mõista A. L.-ilt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-124427

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

1938,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves

Kostja: A. L. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. L.-ilt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks ESTO AS ja A. L. vahel 29.07.2021 sõlmitud krediidikonto

krediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus 1404,93 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 20.07.2022 kuni 18.03.2025 eest 415,85 eurot, s.o kokku

1820,78 eurot.

3. Mõista A. L.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivised põhinõudelt (s.o

1404,93 eurot) alates 19.03.2025 kuni põhinõude (s.o 1404,93 eurot) täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 579 eurot ning mõista

nimetatud summa A. L.-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

2-24-124427

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates

märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 5329,18 euro saamiseks. Kohus tegi 02.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejat 21.10.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas kohtule 05.11.2024 hagiavalduse A. L. vastu 1404,93 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 358,10 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja

Esto AS vahel 29.07.021 sõlmitud krediidikonto krediidileping nr. XXX, mille kohaselt

võimaldas Esto AS kostjale krediidilimiidi 3800 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt

1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu

2-24-124427

sõlmimise hetkest intressimäär 37,5% aastas või 0,10% päevas. Lepingujärgne krediidi

kulukuse määr on 53,84% aastas. Kostja võttis perioodil 29.07.2021 kuni 19.03.2022

kasutusele krediidisumma 2950 eurot, tagastas põhisumma 826 eurot ning pangatasude

katteks 599,07 eurot. Hageja arvestab kõik kostja poolt tasutud summad põhinõude katteks.

Seega on hageja põhinõue kostja vastus summas 1404,93 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel perioodi 20.07.2022 kuni 05.11.2024 eest summas 358,10

eurot. Samuti esitab hageja edasiulatuva viivise nõude. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi

kohustusi, ütles Esto AS lepingu üles 19.07.2022 ning loovutas nõude hagejale 20.09.2022.

4. 06.11.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja

nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus

toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kadu

01.03.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 17.03.2025.

Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult

põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

6. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava

osaga ja ilma põhjendava osata.

7. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (3,5 h x 100 + km 22%). Esindaja tunnitasu on 100

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tund. Hageja palub menetluskulude

2-24-124427

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kooskõlas TsMS § 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus

leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab

hageja õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et

õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule

3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu,

et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

Esindamise tunnitasu peab kohus mõistlikuks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele esindajatasu 2*100+22%=244 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 579 eurot (315+20+244). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

2-24-124427